tõuseb. Tööhõive struktuur Põllumaj.suurim, teenindus madal. Põllumaj. madal, teenindus Rohkelt haritud spetsialiste. (millistes sektorites inimesed töötavad) Keskmine kaubamajandus kõrgeim, toomine keskmine Inimesed panustavad infoühiskonda Hariduse kättesaadavus Alamklass harimata, vaimulikud enim Kättesaadavus suurem protestant- 90.ndad-kohustusl. põhiharidus Kõrgharidus muutub
eluasemedki, tipitud lõputute soode ja rabade keskele üksikutele väljamägedele, olid üksteisest vähemalt kilomeetri- poolteise kaugusel. Seal ohtralt kogemusi hilisemas arengus. Väga varakult selginevad Tammsaarel suhted loodusega, kellesse ta kiindub mingi erilise teda ennastki üllatava tundejõuga. Kodune miljöö oli tüüpiliselt talupoeglik selles mõttes, et ute eluvormide poole rühiti siin tasa-targu. Kui raha ja kaubamajandus olid sel ajal juba vallutamas külaühiskondi, elati Tammsaare isakodus kaunikesti naturaalmajapidamise tavade kohaselt. Kõike, mis vähegi võimalik, püüti oma kätega kodus valmistada. Vallakooli läbinud, jätkas õpinguid Väike-Maarja kihelkonnakoolis, neil aastal, mil parem viljasaak võimaldas last kodunt kaugemale saatma. Väike-Maarjas omandas üsna hea muusikalise hariduse, tänu gustav Mälgule. Isa kingib Antonile viiuli, saab heaks seltsiliseks
Feodaalsuhete kujunemine Keskaja inimene elas ühiskonnas, mis koosnes paljudes väikestest kollektiividest ja põhines isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Naturaalmajandus on majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. Naturaalmajandusele vastandub kaubamajandus. Kuna keskajal valitses naturaalmajandus, olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed praktiliselt puudusid. Keskaja inimene tajus maailma ebakindlana ja kuulumine mingisse kollektiivi kas siis külaühiskonda, kogudusse, seisusesse või siis ametialasesse ühendusse pakkus turvalisust. Killustatuse, pidevate konfliktide ja ebakindluse olukorras kujunesid ühiskonnas uued suhted, mis pidid pakkuma kollektiivset ringkaitset feodaalsuhted, feodalism.
Negatiivne oli aga see, et hukkus palju inimesi ja hävitatid kultuuriväärtusi (näiteks 1204. aasta Konstantinoopoli rüüstamine). 15. Feodaalsuhete kujunemine; õp (II osa) lk 33-37. Keskaja inimene elas ühiskonnas, mis koosnes paljudes väikestest kollektiividest ja põhines isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Naturaalmajandus on majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. Naturaalmajandusele vastandub kaubamajandus. Sellest tingitult olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed praktiliselt puudusid. Feodalism- kitsas tähenduses feodaali- vasalli suhted e. vasalliteet; laiemas mõistes tähistab see keskaegset feodaalühiskonda (vasallisuhted, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik hierarhia ja katoliku usk); 18. ja 19. saj. tingimustes aga agraarseisuslikku ühiskonda. (Üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla)
Negatiivne oli aga see, et hukkus palju inimesi ja hävitatid kultuuriväärtusi (näiteks 1204. aasta Konstantinoopoli rüüstamine). 15. Feodaalsuhete kujunemine; õp (II osa) lk 33-37. Keskaja inimene elas ühiskonnas, mis koosnes paljudes väikestest kollektiividest ja põhines isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Naturaalmajandus on majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. Naturaalmajandusele vastandub kaubamajandus. Sellest tingitult olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed praktiliselt puudusid. Feodalism- kitsas tähenduses feodaali- vasalli suhted e. vasalliteet; laiemas mõistes tähistab see keskaegset feodaalühiskonda (vasallisuhted, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik hierarhia ja katoliku usk); 18. ja 19. saj. tingimustes aga agraarseisuslikku ühiskonda. (Üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla)
Preisi Üldine Maaõigus 1794 . üldiseks jooneks legalismitaotlus. Usuti, et on lõplik, ei vajatõlgendamist. Seisused ja pärisorjus on alles, eraomandi tugevadamine, kohtunikule sõltumatuse lisamine.Seadustikust ja tema andjast ôhkub tugevat umbusku seaduse tôlgendajate ja kommenteerijate vastu. Osalt onselle tagajärjeks hoidumine uldklauslitest. Legalismi tugevdatakse tôlgendamise ja komenteerimiskeeluga ningpüüdega eemaldada ôiguselust advokaadid, kelle osatähtsust laienev kaubamajandus oli tôstnud.Pôhjus, miks advokaatide ja ôigusteadlaste môju kardeti, peitus pôhiliselt selles , et seadustik ise sisaldas endassuure hulga kompromisse. Ta on tüüpiline valgustatud ainuvalitsuse toode, mis polnud enam loodud jakostrueeritud ainuuksi ülemkalassi jaoks nagu absolutismiajal, vaid nii ulem- kui ka kesklassi silmas pidades.Seetôttu oli seal vaheldumisi nii arhailisi kui ka modernseid jooni. Esimeste hulka kuulub endiseltuheôiguslikkuse puudumine seaduse ees
Maaôigus/ aastast 1794. Seadusti valmis Friedrich Wilhelm II ajal.Tema iseloomulikeks joonteks on legalismitaotlus, usk sellesse, et valminu on nii ammendav seadusteos, et ei vaja hiljem erilist tôlgendamist. Seadustikust ja tema andjast ôhkub tugevat umbusku seaduse tôlgendajate ja kommenteerijate vastu. Osalt on selle tagajärjeks hoidumine uldklauslitest. Legalismi tugevdatakse tôlgendamise ja komenteerimiskeeluga ning puudega eemaldada ôiguselust advokaadid, kelle osatähtsust laienev kaubamajandus oli tôstnud. Pôhjus, miks advokaatide ja ôigusteadlaste môju kardeti, peitus pôhiliselt selles , et seadustik ise sisaldas endas suure hulga kompromisse. Ta on tuupiline valgustatud ainuvalitsuse toode, mis polnud enam loodud ja kostrueeritud ainuuksi ulemkalassi jaoks nagu absolutismiajal, vaid nii ulem- kui ka kesklassi silmas pidades. Seetôttu oli seal vaheldumisi nii arhailisi kui ka modernseid jooni. Esimeste hulka kuulub endiselt uheôiguslikkuse puudumine seaduse ees
annaabi.ee 
