Eesti majandus 15-17.sajandil Siseturg kaubanduses Siseturg oli kitsas ja kaubanduse maht väike Küladesse toodi linnast soola, metalli, kala, kalevit, relvi, humalaid, veini, vürtse Maalt toodi linna vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahku Tallinn kujunes keskseks kaubalinnaks kauplemisel Novgorodi ja Soomega Eesti saadustest veeti läände lina ja kanepit ning lina- ja kanepiseemneid Majanduse areng 16. saj. lõpul ja 17. saj. alguses Arenes karjakasvatus Piimakarjandus oli algelisel tasemel Arenenud oli hobusekasvtus, hobuseid viidi isegi Venemaale 17.saj alguses hakati Eestisse sisse tooma tubakat 17. saj lõpukümnenditel levis suitsetamine üsna laialt ka talurahva hulgas Põllumajanduslik tootmine
aastani. Tartu ja selle ümbrus piiskop Hermannile Põhjasõjas alistub Tartu 1704. aastal Vene ning Tartust saab keskaegse vasallriigi, vägedele. Kogu Eesti- ja Liivimaa, Tartu piiskopkonna keskus. sealhulgas sõjas laastatud Tartu minek 1280. aastatel võetakse Tartu Hansa Liidu Vene võimu alla fikseeritakse 1721. aasta liikmeks ning kujuneb õitsvaks Uusikaupunki (Nystadi) rahulepinguga. kaubalinnaks Pihkva ja Novgorodi 1764. aastal, pärast keisrinna Katariina II kaubateel. Pärast Pihkva ja Novgorodi külaskäiku, algab varaklassitsistliku Tartu ülesehitamine.
kirderegioonis. Tartu linna esmamainiti 1030. aastal vene kroonikas, mil Kiievi suurvürst Jaroslav Tark asutas Jurjevi (Tartu) linna. (Salupere 2004:9) 1.1Keskaeg 13. Sajandi teisel poolel alanud sõjas Saksa ordu vastu käib Tartu mitu korda käest kätte, kuni jääb 1224. aastal lõplikult sakslaste kätte. Samal aastal läänistatakse Tartu ja selle ümbris ning Tartus saab keskaegse vasallriigi keskus. 1280. aastatel võetakse Tartu Hansa Liidu liikmeks ning kujuneb õitsvaks kaubalinnaks Pihkva ja Novgorodi kaubateel. 1558. aastal vallutasid Tartu Vene väed. Elanikud küüditatakse Venemaale, Tartu jääb Vene võimu alla. (Lukka : 2004) 1.2Poola aeg 1583. aasta rahulepinguga jäi Tartu katoliikliku Poola valdusesse. Kuningliku privileegiga jäeti linnarahvale nende usk ja Jaanik kirik. (Salupere 2004: 16) Jesuiidid asutasid Tartus 1583. aastal kõigepealt gümnaasiumi tüüpi õppeasutuse, mis 1585
gildilinn, mis hõlmas Oleviste kiriku ja Dominiiklaste kloostri ümbruse. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine, seega kujunes välja üsnagi heakorrastatud kivilinn. Kuna Tallinn asus Ida ja Lääne vahelistel tulutoovatel kaubateedel, muutus ta 15. sajandi keskpaigaks tänu vahendustegevusele tiheda kivihoonestusega jõukaks kaubalinnaks, mis sisaldas ligikaudu 325 krunti ning kus elas umbes 5000 elanikku. Sellele võib lisada veel tollase Toompea asustuse umbes 45 krundi ning 1000 elanikuga. Just 15. sajandil omandas Tallinnas enamik ühiskondlikke hooneid, elamuid ja suures osas ka linnakindlustused oma lõpliku kuju, millisena me tunneme neid suuresti ka praegu. Seega võib Tallinna vanalinna (all-linna) pidada eelkõige 15. sajandi arhitektuuripärandiks, kuigi siia on palju olulisi jälgi jätnud ka hilisemad sajandid
annaabi.ee 
