kolonisatsioonist tollasele Liivi- ja Eestimaale, mille käigus saksa ristisõdijad hõlvasid Läti ja Lõuna- ning Kesk-Eesti alad, samuti Saaremaa, Taani kuningas aga Põhja-Eesti. 1238. aastal tagastati Tallinn koos Põhja-Eestiga paavsti legaadi Modena Guillelmuse vahendusel Stensby lepinguga Taani kroonile. Kümme aastat hiljem, 1248. aasta 15. mail, annetas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki õiguse, millega Tallinn liideti keskaegsete saksa kaubalinnadega ühisesse õigusruumi. 13. sajandi lõpus ühines Tallinn Hansa liiduga, mille liikmena ta järgneva paarisaja aasta jooksul etendas olulist rolli hansalaste suhetes vene, eeskätt Novgorodi kaupmeestega. 14. sajandi keskel vahetus Tallinna maahärra. Ajendatuna sisepoliitilistest raskustest ja rahapuudusest, müüs Taani kuningas oma Põhja-Eesti valdused koos Tallinnaga 1346. aastal Saksa Ordule. Kõik olulisemad Tallinna kiriklikud asutused rajati 13. sajandi jooksul: 1230. aastatel pandi
teoseid, millest on kahjuks väga vähe säilinud. Mederi siinse tegevuse kõrgpunktiks ja ühtlasi linna muusikaelu suursündmuseks oli 1680. aastal tema ooperi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenia) ettekandmine, milles osalesid ka gümnaasiumi õpilased. See viie vaatusega teos on üks varaseim säilinud saksakeelne ooper üldse. 17. sajandi II poole Tallinna muusikaelu oli võrreldav teiste Läänemere rikaste kaubalinnadega, kus kultuur oli saksakeelne, nagu Lüübek, Danzig (Gdansk), Königsberg (Kaliningrad) või Riia. Teine eesti linn, mille kultuurielu jõudis sel ajal oma kõrgpunkti, oli Narva. Ka Narvas tegutses 17. sajandi lõpus väga väljapaistvaid muusikuid, nagu näiteks Tallinna linnaorganistide suguvõsast pärit Ludwig Busbetzky, kes oli olnud kümme aastat Lüübekis Dietrich Buxtehudeõpilaseks ja töötas seejärel aastail 1689-1699 Narvas organistina. Muusika 18. sajandi Eestis
annaabi.ee 
