Ainult ordu läänistas maid vähe, kuna ei vajanud sõjaliselt lisaabijõude. Tähtsamad suguvõsad aga haarasid endale mujal rohkem maid. Hakati rajama püsivaid mõisaid. Eesti muinassaegne ülikkond hääbus. Linnad Mõned linnalised asulad olid olemas enne sakslaste sissetungi. Linnadeks kujunesid kaubateedel asuvad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. Saksamaalt kutsuti ehitajaid ja käsitöömeistreid, linnuste lähedale hakati rajama elamuid ja kaubaladusid. Tallinn sai linnaõigused 1248a., üksteise järel lisandusid seejärel Tartu, Haapsalu, Pärnud, Viljandi, Paide, Narva ja Rakvere. Jüriöö ülestõus 1340-ndateks kauplesid Liivi ordu ja Taani kuningas Põhja-Eesti alade pärast. Ostu-müügi tehing oli sisuliselt juba ära otsustatud. Aega, mil võõrvõimud omavahel kauplesid, otsustasid harjulased ära kasutada. Ülestõus valmistati ette hoolikalt ja põhjalikult, hoides seda salajas sakslaste eest. Jüripäev 23
1302 sõlmiti ordu juhtimisel Paides teiste siinsete poliitiliste jõudude liit(konföderatsioon) Riia linna ja peapiiskopi vastu. Linnade arenemine- maa vallutuse järel hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad. Võimalikuks tegi selle juba linnaliste asulate olemasolu enne sakslaste tungi. Linnadeks kujunesid kaubateedel asumad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. 1230 kutsus mõõgavendade ordu Ojamaalt Tallinna ja P-Eestisse 200 saksa kaupmeest. Hakati ehitama elamuid ja kaubaladusid. Linnaõiguse sai Tallinn 1248 aastal XIV sajandi keskpaigaks kujunes Eestisse 9 linna: Tallinn, tartu, Uus- ja vana Pärnu, Paide, Haapsalu, Narva, Rakvere, Viljandi turuklapsi ja kiriku ümber koondunud kaupmeheeste ja käsitööliste majapidamised vajasid kindlat kaitset. XIII sajandil kerkis Tallinnas paekivist müür, mida Taanlased tugevdasid ja pikendasid. Samal ajal hakati Tartusse ka ehitama müüri ning Viljandis, Uus-Pärnus, Narvas ja Haapsalus tehti seda XIV sajandil.
Linnade arenemine Linnadeks kujunesid kaubateedel olevad keskused. Vallutajad alustasid kindlustamist, kutsuti kohale ehitusmeistrid ja käsitöölised. Kohe hakati sinna kaupmehi elama meelitama. Mõõgavendade ordu kutsus Ojamaalt keskustesse 200 saksa kaupmeest. Arvatakse, et kaupmehed asusid elama kindlustatud kiriku Niguliste ümbrusesse. 13. saj. kujunes keskus lisaks Nigulistele ja Oleviste kiriku ümbruses. Hakati ehitama elamuid ja kaubaladusid. 1248. a. sai Tallinn linnaõigused. 1262. a. nimetati ka Tartut linnana. Pärnu jõe suudme paremale kaldale tekkis Saare-Lääne piiskopkonna keskusena Vana-Pärnu linn. Kui see maha põletati, kolis piiskop Haapsallu. Siis kujunes jõe suudme vasakule kaldale Uus-Pärnu linn. 13. saj. said linnadeks veel Paide, Viljandi, Narva ja Rakvere. Kokku tekkis 9 linna. Algas eestlaste linnarahva kujunemine. Kaitseehitiste rajamine 13. saj. tehti Tallinna ümber paekivist müür
võimalike näljahädade ärahoidmiseks suuri viljatagavarasid. Feodaalide ladudeks olid tol ajal peamiselt viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tol kaugel ajal olulist sotsiaalset funktsiooni. Sedamööda, kuidas hakkas arenema kaubandus, tekkis kaupmeestel vajadus säilitada kokku- ostetud kaupu enne müüki. Rändkaupmehed vedasid endaga kandeloomade seljas ja vankritel kaasa arvestatava suurusega kaubaladusid. Oma väikesed laod olid ka käsitöölistel, sest nad pidid säilitama erinevate materjalide varusid, mida kasutati valmistoodete meisterdamiseks. Käsitööliste väikestest materjaliladudest arenesid hiljem, industriaalsele tootmisele ülemineku ajal välja toot- misettevõtete materjalilaod. Renessansiajal hakkasid hollandlased vedama meritsi suurtes kogustes vürtse Indiast. Kui laevatäis ehk mitukümmend tonni maitseaineid jõudis Rotterdami sadamasse, tuli seda enne kaup-
Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tol kaugel ajal olulist sotsiaalset funktsiooni. Sedamööda, kuidas hakkas arenema kaubandus, tekkis kaupmeestel vajadus säilitada kokku- ostetud kaupu enne müüki. Rändkaupmehed vedasid endaga kandeloomade seljas ja vankritel kaasa arvestatava suurusega kaubaladusid. Oma väikesed laod olid ka käsitöölistel, sest nad pidid säilitama erinevate materjalide varusid, mida kasutati valmistoodete meisterdamiseks. Käsitööliste väikestest materjaliladudest arenesid hiljem, industriaalsele tootmisele ülemineku ajal välja toot- misettevõtete materjalilaod.
annaabi.ee 
