samas piisavalt eemal, et mitte kaljusid riivata. Need sõidud tegi ta väikeste ladina purjedega taglastatud paatidega, millesse oli laaditud juustu, veini, villa ja isa värkstoas valmistatud riiet. Neljateistkümneaastane nooruk sai niimoodi kodust sõltumatuks ja teenis peatselt omale ise leiba. Teda hakati pidama usaldusväärseks ja paadi käsitsemises osavaks poisiks. Peatselt hakati talle pakkuma ka ülesandeid, mis seostusid reisidega kaubakontorite esindustesse Põhja-Aafrikas, Hispaanias, Portugalis, Egeuse meres ja Levantes. Elu taevasse küünivate saledate mastide, laudjäikade purjede ning rebenenud köite kõrval, päeva-ja öövahtkondade üksluine rütm, kasin toit, lisaks avamerel sõitmisega kaasnev kõikumine- seda kõike võis ta nüüd kogeda täies karmuses. Talle makstav palk oli napp, kuid siiski küllaldane selleks, et aidata isa, kes vaatamata kõrvalametitele väravavalvuri, veinikaupmehe ja kõrtsimehena
Põhjamere-äärsed Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks. Toorainet- lina ja villa- sai kohapealt, lambavilla toodi Inglismaalt ja Hispaaniast. Toodang läks Euroopasse ja ka araabia maadesse. 13.sajandil loodi kahe kaubanduspiirkonna vahele meritsi regulaarne ühendus Londoni ja Brügge kaudu mööd Atlandi ookeani. Kujunenud noor suurkaubandus soodustas veel kahte olulist protsessi: Kaubakontorite võrgu teket, millega levitati ristiusku põhja ja ida poole Rahamajanduse levikut, selle kasvavat ülekaalu naturaalmajanduse üle. Naturaalmajandus- Elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamisüksuse (perekond, kogukond, mõis) piires ning ka tarbitakse selle institutsiooni siseselt. Selle süsteemi puhul paigutatakse ressursse ümber läbi otsese vahetuse või jagamise. Tootja varustab ennast ise kõige tarvilikuga. 6) Keskaja seisused
tsivilisatsioonist, mille valdusse ta sattus, teisisõnu Saksamaaga, kui saar (Joon. 7). Teisisõnu - side oli mereline. Saksamaaga sidus kaks organisatsiooni: üks Saksa Ordu, teine Hansa Liit (Joon. 8), kolmas side oli muidugi ka vaimne, kirik. Hansa Liit (183) Schildhauer, Joh. Die Hanse. Geschichte und Kultur. (1984), 2456 lk. Mõni sõna Hansa Liidust kui moraali, poliitilise kultuuri kujundajast. Olnud algul saksa kaupmeeste kaubakontorite koondis, kujunes sellest XIII sajandil, sajandil, mil Liivimaa lülitati Lääne-Euroopa süsteemi, Madalmaade, Põhja-Saksamaa ja Liivimaa linnade liit, mille keskuseks, tema peamiseks linnaks sai samal sajandil Lübeck. Üldse eksisteeris see süsteem Põhja- ja Läänemere ääres ligi 500 aastat, neist 200 mõjutas Hansa Liit selle piirkonna arengut aktiivselt. Seejuures ei olnud Hansa sugugi pelgalt kaubandus, nagu eesti ajakirjandusest võib mulje jääda, Hansa oli ka poliitiline
annaabi.ee 
