edasi. Mina sean oma sammud jälle sadama poole. Kapten on selle aja peale juba kauba maha laadinud ning ootab mind. Arutleme veidikene, kus seda kaupa kõige parem maha müüa oleks ning selgub, et lähedal on praegu suhteliselt atraktiivne kauplemiskoht. Saadan siis oma selle asja uurima ning natukese aja pärast tuleb poiss tagasi rõõmustava uudisega. Leidis meile kauplemiskoha ning kauba saaks seal kohe maha müüa. Liigume siis kaubaga sinna ning saame oma väikesest kaubakogusest suhteliselt kiiresti lahti. Kui kaup müüdud on arutleme, mida edasi teha. Kuna kõik kaup sai nii kiiresti müüdud, siis otsustasime juba täna koju tagasi sõitma hakata. Aga taevasse vaadates märkame, et juba hakkan pimenema ning otsustame asja homse peale lükata. Lähen võtan siis veel ühe kerge eine ning suundun tagasi võõrastemajja. Võõrastemajja jõudes on juba suhteliselt pime ning otsustan näo ja käed ära pesta ning ära magama kobida
soodustariife ja kohalikke tariife. • Üldtariifide abil määratakse raudtee suuremahuliste vedude maksumus. • Eritariifid on üldtariifid, millele on kehtestatud erinevatel põhjustel alla- või juurdehindlused. • Soodustariife kasutatakse kaupade veol kindlatel eesmärkidel (nt raudtee oma veod). • Kohalikud tariifid võivad olla erinevatel põhjustel kohalike raudteeülemate poolt kehtestatud. Raudteel sõltub veotariif kõige enam veokaugusest ja kaubakogusest. Täpne veotariif arvutatakse lähtuvalt kasutatava vaguni tüübist, veo marsruudist, veoteekonna pikkusest, kaubagrupist ja veomahtudest. Veokauguse määramisel lähtutakse raudtee kaugustabelitest. Raudtee tariifipoliitika muudab keerukaks erinevate koefitsientide kasutamine. Üldjuhul kehtib reegel: mida rohkem kaubatonne vagunisse laaditakse, seda odavam on tariif. Tariifid lennuvedudel Õhutranspordi hind koosneb üldjuhul kolmest osast :
kui teine kuupäev. 8. Mida tähendab termin "kaipäevad" ehk ,,Laydays" Kuidas määratakse selle arvulist väärtust (algust ja pikkust)? Prahilepinguga kaupade laadimiseks/lossimiseks määratud aeg. Kaipäevade arvestus (Laydays, Laytime) prahilepingu või muu õigusnormiga sätestatud aeg kaupade laadimiseks-lossimiseks. Sõltub nii laadimis- või lossimisnormide absoluutväärtustest kui ka selliste rakendamise korrast, samuti töödeldavast kaubakogusest ja selle paiknemisest kaubaruumides. Mõiste "päevad" võib kaipäevade arvestusel olla erinev. Näiteks: "järjestikused päevad" (running days) tähendab järjestikuseid kalendripäevi, kuhu kuuluvad nii töö- kui ka puhkepäevad ja pühad. termin "tööpäevad" (working days) tähendab päevi, millal selles sadamas toimub tavaline laadimis-lossimistöö. Sõltuvalt sadamast võib termini sisu olla väga erinev. termin "kontoritunnid" (official office hours)
3. Saadud kinnise murdjoone tippudele vastavatesse ruutudesse kirjutatakse mööda murdjoont liikudes kordamööda märgid "+" ja ""alustades ringikesega ümbritsetud negatiivse veokuluga ruudust, kuhu märgime "+", naaberruutu "-" jne. 4. Leiame ülekantava kaubakoguse, milleks on "" märgiga ruutudes asuvatest veokogustest vähim. Ülekantava kaubakoguse liidame "+"-märgiga tähistatud ruudus olevale kogusele ja lahutame "" märgiga tähistatud ruudus olevast kaubakogusest. 5. Leitud uues transporditabelis üks ruut (just see, mis on märgistatud "-"-märgiga ja kus oli vähim kaubakogus), langeb baasiruutude hulgast välja (kriipsutame ringikese läbi). 98. Alternatiivne lahend: 99. Alternatiivse lahendi olemasolust annab tunnistust transporditabelis sellise nullilise teisendatud veokulu olemasolu, mis ei kuulu lahendielemendile ehk nn. "vaba nulli" olemasolu. 100
võib olla kinni peetud nt tollis. Sel juhul saadetakse mahajäänud kaup järelsaadetisena. 34. Mida tähendab kauba ümberadresseerimine? Milliseid ümberadresserimise teenuseid saab klient raudteel kasutada) Tähendab veolepingu muutmist. 35. Mis on veotariif ja millised näitajad seda raudteel mõjutavad ja millise veoühiku kohta tariif kehtib? See on veotasu, mis sõltub peamiselt veokaugusest ja kaubakogusest. Seda mõjutavad vaguni tüüp, veo marsruut, veoteekonna pikkus, kaubagrupp, veomaht. Kehtib veetava kaubatonni kohta. 36. Mis on veotasu raudteel ja millest see koosneb? Veotasu on rahaline hüvitis, mida vedude tellija tasub vedajale tehtud või tehtava transporditöö eest. Veotasu arvutamise aluseks on enamasti veosekäive ehk sooritatud transporditöö maht, mida mõõdetakse kombineeritult teepikkuse ja kaalu- või mahuühikutes. 37
ringikesega ümbritsetud negatiivse veokuluga ruudust, kuhu märgime “+”, naaberruutu “-“ jne. 4. Leiame nn. ülekantava kaubakoguse, milleks on “” märgiga ruutudes asuvatest lahendielementidest ehk veokogustest xij vähim. Ülekantava kaubakoguse liidame 8 “+”-märgiga tähistatud ruudus olevale kogusele ja lahutame “” märgiga tähistatud ruudus olevast kaubakogusest. 5. Leitud uues transporditabelis üks ruut (just see, mis on märgistatud “-“-märgiga ja kus oli vähim kaubakogus), langeb baasiruutude (koormatud ruutude) hulgast välja (kriipsutame ringikese läbi). 6. Kirjutame välja uue lahendi ning kontrollime selle optimaalsust. Alternatiivne lahend- leidub, kui ka väljaspool baasruute (ringikesega) on 0-lisi elemente (cij). Alternatiivse lahendi leidmiseks moodustatakse ahel. Ahela moodustamist alustatakse
Tellimus peab sisaldama üldjuhul informatsiooni lähtejaama(de), vagunite arvu ja liigi, kaupade nimetuste, kauba kaalu ning sihtjaama(de) kohta. Raudteeoperaator võtab endale kohustuse tagada tellitud vagunite olemasolu. Veotariif raudteel sõltub kõige enam veokaugusest ja kaubakogusest. Täpne veotariif arvu- tatakse lähtuvalt kasutatava vaguni tüübist, veo marsruudist, veoteekonna pikkusest, kaubagrupist ja veomahtudest. Veokauguse määramisel lähtutakse raudtee kaugustabelitest. Üldjuhul annab raudteeoperaator kliendile veohinna veetava kaubatonni kohta. Eesti ja Venemaa vahelistel vedudel