Need kaks kalaliiki on ka olnud meie kasvandustes traditsioonilisteks. 2000 - 2002. aastatel alustasid esimesed kasvandused seni ainult loodusest püütava jõevähi kasvatamist, ning 2007. aastal võime öelda et on seda teinud edukalt. 2006. aastal turustasid jõevähikasvatajad ca 1,4 tonni kaubavähki, ning 2008. aastal peaksid juba enamuse tootjatest suutma toota igaüks vähemalt 40000 tk aastas (üks kaubavähk kaalub ca 30 grammi). Eesti kalakasvandused toodavad kaubakalaks aastas kokku ligikaudu 1000 tonni kalu ja vähke. Vesiviljelus Hiinas Ajalugu Kalakasvatusega tehti algust Hiinas. Umbes 475 aastat eKr kirjutas hiinlane Fan Lei käsikirja, milles tutvustas tiigikalakasvatuse põhitõdesid. Seda võime lugeda maailma esimeseks kalakasvatuse õpikuks. Hiinlased alustasid karpkala kodustamisega, kuid hiljem leidsid nad veel kasulikumad kalakasvatuse objektid, taimtoidulised kalad, kellest üks, valgeamuur sööb kõrgemat
Kuigi jämepeal on palju vähem fileesiseseid roodusid kui karpkalal. Enamasti on sööjateks erinevad etnilised grupid, eriti hiinlased. Hiinas kasutatakse jämepead laialdaselt toiduks. Aastane töönduslik väljapüük 1000- 2000 tonni ringis (peamiseks püüdjaks Iraan). Kalakasvatuste aastane toodang 2012. a 2 898 816 tonni (peamiseks tootjaks Hiina). Toodangu kogukaalult 7-ndal kohal maailmas. Jämepead kasvatatakse ka Eestis Härjanurme kalatalus vähesel määral kaubakalaks ning noorkala müügiks. Pakslaup (Hypophthalmichthys molitrix) Pakslaup või ka hõbekarp on karpkalalaste sugukonda kuuluv kala. Keha on külgedelt kokku pigistatud ja lai. Pea soomusteta ja madalal asetsevate silmadega. Joonis 3. Pakslaup. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b1/Hypophthalmichthys_molitrix_adult.jpg Pakslaup eelistab eluks temperatuuri 6-28 °C. Vajab aeglase vooluga jõgesid. Kudemiseks liigub ülesvoolu ja mari hõljub veega allavoolu.
[5] Kisutsi liha on punane, väga maitsev, see sisaldab veeslahustuvadi vitamiine: B1, B2, B12, biotiini (vitamiin H), pantoteenhape (teatakse ka kui B5 vitamiinina), rasvlahustuvaid vitamiine: A, D, E. Põhilised kisutsi kehas leiduvad mikroelemendid on jood, mangaan, vask, tsink, molübdeen. [7] Järve kisutsi pikkus küündib 53 cm, kaal kuskil 2,1 kg ja eluiga 4 kuni 5 aastat. 3. Kasvatus 3.1 Kasvatamise eesmärk, kasvatused maailmas ja Eestis Kisutsi kasvatatakse üldjuhul siiski kaubakalaks ja on ka hinnatud töönduslik kala. Teda transporditakse kas fileena või külmutatud kalana. Eesti ei toimu kisutsi kasvatamist, küll on aga algatatud hiigelkalafarmi projekt, mis tooks arvatavasti ka kisutsi kasvatuse Eestisse. [9] Hetke seisuga pole teada, kas Audru kalafarm tuleb Eestisse või mitte. Maailmas on põhilised kasvajatad: Jaapan, Tsiili, Kanada ja USA. Pilt 6 näitab kaardi peal maid, kes tegelevad kisutsi kasvatamisega.
annaabi.ee 
