Toodete märgistamine I Sirje Mets 2010.a. Tarbekeemia KEMIKAALISEADUS1 Vastu võetud 6.05.1998. a seadusega (RT I 1998, 47, 697), jõustunud 7.06.1998. a. Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord1 Vastu võetud sotsiaalministri 3.12.2004. a määrusega nr 122 (RTL 2004, 154, 2326), jõustunud 24.12.2004. Ohumärgid Mürgine ( T ) (T+)väga mürgine Ärritav (Xi), kahjulik ("Xn") Väga tuleohtlik ("F") (F+) eriti tuleohtlik Oksüdeeriv ("O") Sirje Mets 3 Keskkonnaohtlik ("N") Sööbiv ("C") ehk aine on söövitava toimega Plahvatusohtlik ("E") Sirje Mets 4 Säilitada ainult originaalpakendis Pesta ja kuivatada käed peale toote kasutamist. Õhutada ruumi peale toote kasutamist. Mitte segada teiste toodetega. Sirje Mets 5 Hoida laste ees...
palgalt 33% (otsene maks), tulumaks maks, mida võetakse üksikisiku või ettevõtte tulult 21% (otsene maks), proportsionaalne tulumaks tulumaks, mille suurus protsentides jääb samaks, sõltumata maksustatava summa suurusest, progresseeruv tulumaks tulumaks, mille suurus protsentides on seda suurem, mida suurema summa pealt seda makstakse, käibemaks iga kauba või teenuse ostmisel lisanduv 20% maks (kaudne maks), aktsiisimaks kaudne maks, millega võidakse maksustada teatud kaubagruppe, et piirata ülemäärast tarbimist, valuuta konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik, valuutareserv riigi säilitatavad varad, välisvaluuta ja laenu eriõigused, kasutatakse, kui riigil tekib makseraskusi, deebetkaart tavaline pangakaart, kuhu inimene saab oma raha koguda, pank laenuasutus, kelle huviks on laenu anda, krediitkaart laenukaart, mille krediidiks võetud summa makstakse pangale kord kuus täies ulatuses, valitsus koostab igal aastal
pensionifondi ja haigekassasse igalt vljamakstud palgalt. tulumaks- maks, mida vetakse ksikisiku vi ettevtte tulult( eestis 26%). proportsionaalne tulumaks- tulumaks, mille suurus protsentides jb samaks, sltumata maksustava summa suurusest. progresseeruv tulumaks- tulumaks, mille suurus protsentides on seda suurem, mida suurema summa pealt seda makstakse. kibemaks- iga kauba vi teenuse ostmisel lisanduv 18% maks. aktsiisimaks- kaudne maks, millega vidakse maksustada teatud kaubagruppe, et piirata lemrast tarbimist. thtsaimaid makse on sotsiaalmaks, suuruseks 33%. teenitud rahast peab igaks maksma 26% tulumaksu. proportsionaalne tulumaks- sama maks nii rikastele kui vaestele. astmeline ehk progresseeruv tulumaks.
laenude tagastamine, omavalitsuste toetused jms. 14. Eelarve kolm suurimat kululiiki kõige suuremas kulud: sotsiaalkulud, tervishoiukulud, haridus- ja teaduskulud, sisekorra- ja õiguskulud 15. Kaks peamist maksusüsteemi sotsiaalmaks, tulumaks 16. Viis tähtsamat maksu proportsionaalne tulumaks, astmelist ehk progresseeruv maks, käibemaks, kaudne maks, aktsiidimaks 17. Mis on aktiisimaks ja käibemaks ning nende erinevused aktsiisimaks- kaudne maks, millega võidakse maksustada teatud kaubagruppe, et piirata ülemäärast tarbimist käibemaks- iga kauba või teenuse lisanduv 18% maks käibemaksu maksame ükskõik mis kaupa ostes ja ei pane tähelegi, aktsiisimaks aga lisandub alkoholile ja tubakale jne ning see summa on suurem mis lisandub, lisandub toodetele mille kasutamist valitsus soovib piirata 18. Mida tähendab tasakaalus riigi eelarve Riigieelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid
aastaga 0,7% tõusu. 14. septembril 2015 Tervise-ja tööministri ametisse asunud Jevgeni Ossinovski hakkas jõuliselt tegelema alkoholipoliitikaga. Hakati piirama alkoholi reklaami, kättesaadavust alaealistele, müügikohtade arvu ja ka alkoholi nähtavust kauplustes. Karmi alkoholipoliitika üks enim kõneainet tekitanud osa on alkoholile kehtestatud aktsiis. Aktsiis on tarbimismaks, millega maksustatakse tervisele ja keskkonnale ohtu põhjustavaid kaubagruppe, lisaks on aktsiisidel loomulikult ka fiskaalne eesmärk. Tänu alkoholiaktsiisi järsule tõusule on küll alkoholi müük Eestis märgatavalt vähenenud, aga paraku ei ole see kaasa toonud samas proportsioonis alkoholi tarbimise vähenemist, vaid on soodustanud piirikaubanduse tekkimist. Rahandusministeeriumi andmetel on piirikaubanduse osakaal 25% alkoholi müügist. Alkoholipoliitikaga iseenesest täidab õilsat eesmärki, aga otsused ei peaks oleme nii
47. MIS ON LIIGSETE KAUBAVARUDE MÕJU KAUPLUSE MÜÜGITEGEVUSELE Osa sisseostetud kaupadest jab seisma ja neid ei saa müüa kindlaksmääratud hinnaga. Selleks, et nendest lahti saada, tuleb reeglina alandada hindu. Need hinnakaod vähendavad planeeritud bruttokasumi. 48. KAUPLUSE SORTIMENT tähendab kaupade ja teenuste terviklikkust, mille on valinud kauplus ning pakub ostjale müügiks. 49. KAUPADE SORTIMENDI LAIUS JA SÜGAVUS Sortimendi laius näitab kui palju kaubagruppe ja millised kaubagrupid on sortimendis esindatud. Laiem sortiment soodustab kiiroste, mis tähendab suuremat mugavust klientidele. Kui sortimendi laiust vähendatakse, siis nimetatakse seda sortimendi kitsendamiseks, mis võib välja viia spetsialiseerumiseni. Sortimendi sügavus näitab, kui rikkalik on sortiment, see tähendab, kui palju leidub üksikute kaubagruppide artikleid ja variante. Sügavama sortimendi puhul on kliendil suuremad võimalused leida kaupa, mida ta soovib
Viimane takistus Venemaa teel oligi Gruusia vastuseis. Eesti majandusministri Juhan Partsi kinnitusel on Venemaa pääs WTOsse Eesti jaoks positiivne. Liikmelisuse positiivsust rõhutavad ka paljud Venemaa eksperdid. "Kindlasti on see üldises plaanis positiivne. Teiseks muidugi on reaalse WTO liikmelisuse üleminekuperiood kuni 8 aastat. Ennekõike on see tollitariifide ühtlustamine. Need läbirääkimised, mis Venemaaga on lõppjärgus, puudutavad väga laia diapasooni, kaubagruppe, kõikvõimalikku importi-eksporti. Aga kindlasti peaks see lihtsustama kaubavahetust," sõnas Parts. Renaissance Capitali peaökonomisti Ivan Tsakarovi sõnul kehtestab Venemaa teatud seadused ja reeglid, mis parandavad üldist ärikliimat. "Sunnib võitlema korruptsiooniga, parandab väikeaktsionäride kohtlemist ning toob edenemist kõigis neis valdkonnis, mille viletsuse üle välisinvestorid Venemaal põhiliselt kurdavad," kirjeldas ta.
Viimane takistus Venemaa teel oligi Gruusia vastuseis. Eesti majandusministri Juhan Partsi kinnitusel on Venemaa pääs WTOsse Eesti jaoks positiivne. Liikmelisuse positiivsust rõhutavad ka paljud Venemaa eksperdid. "Kindlasti on see üldises plaanis positiivne. Teiseks muidugi on reaalse WTO liikmelisuse üleminekuperiood kuni 8 aastat. Ennekõike on see tollitariifide ühtlustamine. Need läbirääkimised, mis Venemaaga on lõppjärgus, puudutavad väga laia diapasooni, kaubagruppe, kõikvõimalikku importi-eksporti. Aga kindlasti peaks see lihtsustama kaubavahetust," sõnas Parts. Renaissance Capitali peaökonomisti Ivan Tšakarovi sõnul kehtestab Venemaa teatud seadused ja reeglid, mis parandavad üldist ärikliimat. "Sunnib võitlema korruptsiooniga, parandab 11 väikeaktsionäride kohtlemist ning toob edenemist kõigis neis valdkonnis, mille viletsuse üle välisinvestorid Venemaal põhiliselt kurdavad," kirjeldas ta
vastupidi. 45. Liikluse rahustamise eesmärgid: · Vähendada kiirust · Vältida ,,võõrast" liiklust · Kujundada ümber või parandada tänava visuaalset miljööd · Vabastada liiklusalust maad muudeks kasutusteks Vähem liiklusõnnetusi, suurem ohutus jalakäijatele, võõra liikluse tõrjumine, ühistranspordi soodustamine, vähendatud tolm ja õhusaastatud. 46. 47. Poolt argumendid: hea kaubapakkumine, madalad hinnad, palju kaubagruppe, suur valik, kõik ühes kohas koos, hea juurdepääsetavus autoga, suur parkimiskohtade arv, turvalisus. Vastuargumendid: väheneb esmatarbekaupade pakkumine suurele elanikkonna grupile, kellel pole oma autot; suurendab õhusaastatust, mürataset ja liiklusõnnetuste arvu; liiklus võib üle koormata kohaliud peateed- ja tänavad. Suur kaubanduspindade üleküllus vähendab kasulike investeeringute hulka ühiskonnas. 48
tarbijatega suhtlemise kaudu so tootele teatud maine kujundamine. Valida tuleb sobivad reklaamiviisid. 5) Asukohapoliitika 6) Sortimendipoliitika tarbijale kõige olulisemaks on õige kauba leidmine. Sellest tulenevalt sordimendi ülesehitus ettevõttes omab suurt tähtsust, samal ajal on ta väga tihedalt seotud ettevõtte tulude ja kuludega. Sordimendi ulatust defineeritakse mõistega laius ja sügavus. Laius näitab, kui palju kaubagruppe, sügavus näitab, kui palju on kaubagruppides erinevaid artikleid. Vahetus ja turg Turumajanduse kõige olulisem eeldus on vabaturg, kus kaupadena võivad esineda kõik hüved, millel on maksujõuline nõudlus. Ligipääs sinna on kaubapakkujal. Vahetus ongi siis tarviline tehing milles osaleb kaks või enam isikut või firmat. Vahendaja loovutab selle käigus midagi teisele, mile eest ta saab midagi vastu.
muuta Soodustab kaubavargusi Allikas: Kapp 2006 Ingliskeelses kirjanduses on põhitüüpide kõrval veel välja toodud (Kapp 2006): racetrack planeering, mis paigutab kauplust läbiva keskse tarbija liikumistee äärde erinevaid müügiosakondi. Selle planeeringu tüübi korral märkab ostja kauplust läbides rohkem erine- vaid kaupu ja kaubagruppe, mis soodustab impulssoste; loop planeering, mida võib kirjeldada kui silmusplaneeringut ehk kaupluse sissepääs ja välja- pääs on ühes punktis ja keskne tarbija liikumistee moodustab kaupluses silmuse (inglise keeles loop); spine planeering, mida võib pidada kahe eelmise planeeringu lihtsamaks variandiks. Selle planeeringu puhul on ostjate liikumistee kaupluse selgroog (inglise keeles spine selgroog). Sel
kaudu, kuna otsene müük oleks võimatu. · Klientide ratsionaalsus inimesed tahavad enamus asju koos kätte saada · Tootja ja tarbija huvide vastuolu tootja tahab teha kitsast sortimenti, tarbija aga laia. · · Vahendajate liigid · Jaemüüja · Ettevõte kelle käive moodustub peamiselt jaemüügist. Jaemüüja ostab toote kas tootjalt või hulgimüüjalt ja müüb selle edasi tarbijale, omades vahepeal. · Kaubamaja pakub erisuguseid kaubagruppe, mis on jaotatud osakondadesse. · Kaubanduskeskus erinevad äripinnad ja kaupluseid hõmav. Lõunakas · Supermarket peamine rõhk toidukaubal, kuid ka tarbekaupu. Rimi · Spetsiaalpood kisas kuid sügav sortiment nt Apollo · Lokaalne kauplus -väikepood kohalikele Nt Tuhapood · Säästupoed -standardkaubad keskmisest madalama hinnaga. Nt säästumarket · Odavpood odavad eelmise hooaja kaubad · Otsemüük müügimehed nt avoni inimesed · Otseturundus müük telefonitsi
28. Tee ja tänava erinevused Tee kui majad asetsevad omaette siis on tänav tee. Tänav kui majad moodustavad fassaadi siis on tee tänav. Tee visuaalselt avatud ruumis, hooned pole tee ääres piisavalt tihedalt et tänavat moodustuks. Spetsialiseerunud liikluskeem. Vähe valikuvõimalusi. Tänav vastupidi. 29. Kaasaegsete linnakeskuste väliste ostukeskuste rajamise poolt ja vastuargumendid. POOLT ARGUMENDID: 1. hea kaubapakkumine 2. madalad hinnad 3. palju kaubagruppe 4. suur valik 5. kõik ühes kohas koos (aja kokkuhoid) 6. hea juurdepääsetavus autoga 7. suur parkimiskohtade arv (mahutavus, autosid ei teisaldata ega saada parkimistrahve) 8. hea sotsiaalne miljöö 9. elamuslikkus 10. turvalisus VASTU ARGUMENDID: 1. Ostukeskus nõrgendab traditsioonilist elamutele ja keskusele orienteeritud jaemüügi võrgu struktuuri, väheneb esmatarbekaupade pakkumine suurele elanikkonna grupile, kellele pole
täitmise seisukohalt. Nii on pidanud mitmed suurtootjad maailmas rajama täiendavaid ladusid oma kaubamajakettidest suurklientidele sobivatesse kohtadesse, sest see on olnud kliendi soov. Tootjale endale ei pruugi lao asukoht hästi sobida ja võib tuua endaga kaasa lisakulusid. Küsimused 1. Milliste kaubagruppide jaoks on ladustamine möödapääsmatu? Miks? 2. Milliseid kaubagruppe on vaja ladustada vähesel määral ja milliseid pole tingimata vajalik ladustada? 3. Selgitada, millisel juhul on vaja tootmisega seoses hoida toorainete ja materjalide varusid ning millisel juhul valmistoodete varusid? 4. Millised kaubad peaksid olema ladustatud turupiirkonnas ja mis võivad olla ladustatud kaugemal? 5. Miks muudavad käsitsemine ja hoiustamine kaubad kallimaks? 11.3. Oma lao pidamine või laoteenuste ostmine
oma tooted tarbijale kättesaadavaks. Tooteid võidakse müüa otse või kasutada selleks vahendajaid. Mõlemaid turustusvõimalusi võib leida igast valdkonnast (Kotler 2002: 104). Müügi seisukohalt on oluline teada ostja ostumotiive, tema finantsvabadust ja seda, kuidas ostja vabadust kasutab ning selle piires käitub. See tähendab, et on vaja teada, kust erineva ostujõuga tarbija oma ostud teeb, millised on tema eelistused kaubagruppide kaupa ning mis tüüpi ärist ta neid kaubagruppe ostab (Siimon 2009: 112). Siin on õieti kaks probleemi, mis küll omavahel põimuvad: mil määral on tarbija õigus iseenesest õigustatud, kas see on vajalik ja kasulik nii üksiktarbijale kui ka ühiskonnale; mil määral on see mõjutatud tootmisest ning reklaamist (Meel 2003: 50). Ostumotiivist lähtudes võib ostjal tekkida kindla kauba puhul eriti suur omandamissoov või ostuhuvi. Sel juhul on otsustav osa eelistustel, mis sõltuvad
järele. Lühenevad tarneajad eeldavad lühemaid veoaegu. Lühikesi veoaegu on aga võimalik saavutada ainult kiirete laevadega. Küsimused 1. Milliseid kaubagruppe veetakse vedellastilaevadega kõige rohkem? Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR 2. Millistel põhjustel arendati välja uus laevatüüp – ro-pax? 3. Miks on viimastel aastakümnetel vähenenud vajadus konventsionaalsete kaubalaevade järele?
annaabi.ee 
