Viljad valmivad augustis-septembris. Külmakindel, kasvab ka varjus, kuid õitsemiseks vajab täisvalgust. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikast mulda. Annab rikkalikult juurevõsu. 26 Pookimine Poogitakse tavaliselt kas harilikule - või ungari sirelile. Mõlemal moodusel on omad plussid ja miinused: Harilikule sirelile pookimine on loomulik tegevus, ei järgne kudede konflikti. Istik on kõige vastupidavam ja kauaealisem. Puuduseks on hariliku sireli (aluse) omadus ajada juurevõrseid. Need tuleks regulaarselt ära lõigata. Kui see ununeb on hiljem raske aru saada, milline on poogitud sordisireli oks ja milline tavaline sirel. Ungari sirelile pookides tekib pookekohale laiend, mille põhjustab taimekudede mittesobivus. Pookimiskoht võib igal ajal murduda ja poogitud osa hukkub. Pookimisviisi plussiks on asjaolu, et ungari sirel ei aja juurevõsusid ja sireli hooldamine on lihtne
Selle käigus tuleks eemaldada ka äraõitsenud õiepöörised, et sirel asjatult ei kulutaks energiat seemnete moodustamisele. Harilikust sirelist saab moodustada ca 2 m kõrguse pöetava või lihtsalt vabakujulise heki. Vana sirelihekk kipub minema alt hõredaks. Tema ette võib istutada madalama heki mingitest õitsvatest põõsastest. Harilikule sirelile pookimine on loomulik tegevus - ei järgne kudede konflikti. Istik on kõige vastupidavam ja kauaealisem. Puuduseks on hariliku sireliomadus ajada juurevõrseid. Need tuleks regulaarselt ära lõigata. Kui see ununeb on hiljem raske aru saada, milline on poogitud sordisireli oks ja milline tavaline sirel (Calmia istikuäri portaal). 4.22. Viburnum opulus Harilik lodjapuu 4.22.1. Kirjeldus Harilikku lodjapuud leidub kõikjal Euraasias, Aasia lääneosas, Altai mäestikus ja Põhja- Aafrikas. Eestis on ta sagedane (bio.edu.ee). Liik eelistab niisket kasvukohta