Katuseluuk Katuseredel Käiguteed, turvaroopad Lumetõkke KATUSE HOOLDUS Kontrollida kaks korda aastas Perioodiliselt tuleb puhastada katuse neelud ja sadeveerannid sinna kogunenud lehtedest, okastest ja muust prügist. Vigastatud sadeveerennid- ja torud tuleb parandada. Tuulutatava katuse korral peab kontrollima, et tuulutusavad oleksid puhtad PÜSTKATUSED (450 all) Katus peab olema vabakandev, kui katusekonstruktsiooni alune ruum jääb vabaks kandvatest seintest ja postidest ning toetuspunktideks on üksnes välisseinad. Kõige lihtsamaks viisiks oleks sarikate asetamine nõutavasse kallakusse nende ühendamisega harja juures ning alumiste otste, nn. sarikajalgade toetamisega välisseintele. Seejuures tekiks aga nihkejõud, mis võiks ehitise seinad laiali ajada; selle vältimiseks peab sarikajalad siduma tõmbepuuga, nn. penniga. Sel teel saab kõige lihtsama, staatiliselt selge ning täiesti tugeva nn.
..12cm, paksus 4...6mm. Ühe ruutmeetri kolmekihilise katuse katmiseks 50cm pikkuste ja 10cm laiuste laastudega kulub umbes 100 laastu. Silindkatus Sindlid on kiilukujulise ristlõikega lauakesed, mille pikkus on 50-70cm, laius 7-12cm. Kimmkatus Kimmid on saetud kiilukujulise pikilõikega lauad. Katus tehakse kolmekihiline. Kinnitus: puuritud auk+nael. Peale katuse paigaldust tuleb katus tõrvata. Katused ja nende ehitus: vabakandev püstkatus Katus peab olema vabakandev, kui katusekonstruktsiooni alune ruumi jääb vabaks kandvatest seintest ja postidest ning toetuspunktidest on üksnes välisseinad. Kõige lihtsamaks viisiks oleks sarikate asetamine nõutavasse kallakusse nende ühendamisega harja juures ning alumiste otste, nn. sarikajalgade toetamisega välisseintele. Seejuures tekiks aga nihkejõud, mis võiks ehitise seinad laiali ajada; selle vältimiseks peab sarikajalad siduma tõmbepuuga, nn. penniga. Toetatud püstkatus
sile, valminult algul voldiline, hiljem näsaline, kollakas kuni pruun, kuid neid kahte seent eristavad seeneväädid, mis männi mädiknahkisel on pruunikad, harunenud, kuni 0.2 mm laiad, esinevad juht-seeneniidid, kiud-hüüfid puuduvad ja eostest. Männi mädiknahkis kahjustab okas- ja lehtpuude puitu nii looduses kui ka hoonetes. Esineb kõige sagedamalt keldrites ja põranda alumistel puitdetailidel, kuid leide on ka kõrgematel korrustel ning katusekonstruktsiooni detailidel. Tekitab pruunmädanikku. Kahjustuskiirus oluliselt aeglasem kui harilikul majavammil. (Kalamees, 2000) Näätskorgik, majakorgik, majanääts viljakeha on substraadile liibunud, algul selgelt valge, hiljem muutub helepruuniks, poorne, poorid ümmargused kuni nurgelised, mõnikord hambulise servaga ja eosed silindrilised, sirged kuni nõrgalt kõverdunud, värvusetud. Majanääts vajab oma arenguks kõrgemat temperatuuri ja puidu niiskust kui
Küttekehadeks paigaldatakse vesipõrandakütte torustik. Hoonesse on ette nähtud soojustagastusega sundventilatsioon. Majasisesed süsteemid lahendatakse eraldi projektiga. 8.Korsten Hoone korsten on ristlõikega 840x590mm ja selle ehitamiseks kasutatakse telliseid suurusega 240x120x88mm. 9.Tuleohutus Elamu kuulub tulepüsivusklassi TP-1. Hoonesse on ette nähtud ATS. Tehniline ruumi ja saunaruum moodustavad omaette tuletõkketsoonid. Katusekonstruktsiooni liimpuittalade, roovlattide ja distantsliistude minimaalne distants korstna välispinnast on 100 mm isoleerituna kivivillaga. Pääs katusele on võimalik hoone majavarustuse hulka kuuluva teisaldatava redeliga. 10.Haljastus ja heakorrastus Hoonele ligipääsuteed kaetakse betoonkividega, loodusliku kiviga -6- või killustikuga. Prügikastid paigaldatakse vastavalt asendiplaanile vastavale alusele. Hoonele näha ette välisvalgustus, mis valgustaks
(nä (näiteks vastuvõtukaevu)); korraldamata (vesi juhitakse katuse pinnalt vaba langemisega vahetult üle räästa äästa maapinnale või sillutisele). Üle 15 m kõrguste hoonete puhul ei ole välise veeäravoolu kasutamine soovitav. 13 Välimine vee äravool Katuselt langev vesi ei tohi voolata: seinale, katusekonstruktsiooni, rõdudele, keldriakende ees olevatesse süvenditesse, sissepää sissepääsude sude ette, treppidele. Vihmavee rennidega räästa puhul peab räästas üleulatus seina pinnast olema >0.4m. 14 7 Sadevee äravool: süliti Sisemise kaldega katuselt on sadevett võimalik
Elamu kütteks on tahkekütte (puit) süsteem. Kütteseadmed paigaldatakse vastavalt tootjate paigaldusjuhenditele. Küttekehadeks paigaldatakse vesipõrandakütte torustik. Hoonesse on ette nähtud sundventilatsioon. Majasisesed süsteemid lahendatakse eraldi projektiga. 8.Korsten Hoonesse on ette nähtud plekk-kattega moodulkorsten 9.Tuleohutus Elamu kuulub tulepüsivusklassi TP-2. Hoonesse on ette nähtud ATS. Tehniline ruumi ja saunaruum moodustavad omaette tuletõkketsoonid. Katusekonstruktsiooni roovprusside, kandeprusside, distantsprusside minimaalne distants korstna välispinnast 100 mm isoleerituna kivivillaga. -5- Hoones on ette nähtud kasutada A1, A2-S1 d0 ning välisseinte katteks D-s2 d0 tuletundlikkusega materjale. Pääs katusele on võimalik hoone majavarustuse hulka kuuluva teisaldatava redeliga. 10.Haljastus ja heakorrastus Hoonele ligipääsuteed kaetakse betoonkividega, loodusliku kiviga või killustikuga
2.1 järgi: Kuna d/h=17,5/10,2=1,72, siis vastavalt tabelile 10.2.2 tuleb tsooni D puhul interpoleerida suuruste +0,8 ja +0,6 vahel. D: Cpe,10=+0,78; E: Cpe,10=-0,3; Hoone seintele mõjuv välispidine normatiivne tuule koormustsoonis A, B, D ja E: ; . 2.2.2 Tuulekoormus katusele Hoonekatusele mõjuv välispidine normatiivne tuulekoormus tsoonides G, H, I: ; ; . Kaalutud keskmine 4 3 KATUSEKONSTRUKTSIOONI OMAKAAL 3.1 Roovtala ja katusepleki arvutus Roovtala sammu valikul tuleb arvestada: kandetalasildega, profiilpleki kandevõimega, sideme süsteemi kujundamisega. Kandetala sille on 17,0 m, seega üks võimalike roovtalade samme on 4,24 m. 3.1.1 Profiilplekk Valin profiilpleki ristlõike vastavalt katusepleki tootja projekteerimisjuhendile. Profiilplekile mõjuvad normatiivsed m2 koormused: Lumekoormus (Tuulekoormus)
5. Analüüs 5.1. Peamised tulemused Deklareeritud niiskuskindlustegur µ on kivivilla puhul 1. Katsetulemustest järeldub, et µ on sellisel juhul, kui sisetemperatuur on +20°C ning välistemperatuur on -20°C ning olukorras, kus kivivilla sisse tekib nii jäätunud kui ka vedelas olekus kondensaat, 2,5 kuni 3 korda suurem. 5.2. Võimalikud probleemid meetodites Mitte just probleem, aga ainult kivivilla katsetamine ei anna nii head ülevaadet, kui testida mingit konkreetset katusekonstruktsiooni lahendust. Ehk siis tulemustest oleks rohkem praktilist kasu, kui katsetamisele oleks võetud kogu tarind koos kandekonstruktsioonide, auru- ja niiskustõkete ning viimistlusega. 5.3. Töös esitatud tulemuste võimalik mõju Kivivilla niiskuskindlusteguri µ ümberhindamine erinevate temperatuurivahemike ja niiskusolukordade puhul. 5.4. Järgmiste uuringute vajadus Suurema ülevaate saamiseks kondensaadi ning jäätunud niiskuse moodustumise kohta
Naftabituumeni omadused Erimass +20 C juures 1kg/M3 Keemistemperatuur 200...250 C Pehmustäpp on 40-90 C, teeehitusbituumenitel 30-50 Prenetatsioonitäpp näitab nõela sissevajumise sügavust 1/10 mm-tes - 5...140 ühikut - 50...500 ühikut Kvaliteetsed naftabituumenid on võrreldavad looduslikega Leku-kond aluskate Aluskatted leku-kond ja leku-pe tagavad katusekonstruktsiooni pikaajalise kaitse niiskuse eest Leku-kond aluskattel on alumine pool kaetud niiskust siduva viltja kihiga, mis takistab võimaliku kondensvee voolamist ja selle tilkumist soojustusse. Aluskate on valmistatud kihilise ehitusega polüetaanist, tänu millele on saavutatud hea tõmbetugevus ja mehaaniline kestus Kasutus: Tuulutavates katusekonstruktsioonides, kus lisaks välisele niiskusoludele on võimalik ka kondensvee teke TEHNILISED ANDMED
Katuseluuk Katuseredel Käiguteed, turvaroopad Lumetõkke KATUSE HOOLDUS Kontrollida kaks korda aastas Perioodiliselt tuleb puhastada katuse neelud ja sadeveerannid sinna kogunenud lehtedest, okastest ja muust prügist. Vigastatud sadeveerennid- ja torud tuleb parandada. Tuulutatava katuse korral peab kontrollima, et tuulutusavad oleksid puhtad PÜSTKATUSED (450 all) Katus peab olema vabakandev, kui katusekonstruktsiooni alune ruum jääb vabaks kandvatest seintest ja postidest ning toetuspunktideks on üksnes välisseinad. Kõige lihtsamaks viisiks oleks sarikate asetamine nõutavasse kallakusse nende ühendamisega harja juures ning alumiste otste, nn. sarikajalgade toetamisega välisseintele. Seejuures tekiks aga nihkejõud, mis võiks ehitise seinad laiali ajada; selle vältimiseks peab sarikajalad siduma tõmbepuuga, nn. penniga. Sel teel saab kõige lihtsama, staatiliselt selge ning täiesti tugeva nn.
Kivipuiste kaitseb katust kriimustuste eest ning summutab vihmamüra. Viis erinevat profiililahendust, kolm kivi- ja kaks laastuprofiili võimaldavad veelgi suuremat arhitektuurilist vabadust. Katus on kerge (6.6kg/m²). Võrreldes betoonkivikatustega kuni 7 korda kergem. Katuseelemendi sobiv gabariit (1260 x 370 mm) ja väike kaal hõlbustavad nii paigaldustöid kui transporti, see võib tähendada märkimisväärset kokkuhoidu katusekonstruktsiooni maksumuse ning materjalikulu pealt. Just kergekaalulisus on see, mis teeb selle materjali väga soosituks katuste puhul, kuhu ei sobi rasked konstruktsioonid. Samuti on mugav kasutada seda moodsat materjali katuste ümberehitusel või arhitektuurselt keerukatel katustel. Paigaldamistehnoloogia on jõukohane igale ehitusfirmale või individuaalehitajale. Katuse metalsete kihtide kestvuseks on kiirendatud katsete põhjal Eesti tingimustes saadud 90-160 aastat
· küttekolde ja suitsulõõri ohutuskujad ning meetmed soojuskiirguse edasikandumise takistamiseks süttivate ehitiseosadeni; · küttkolde kasutamis- ja hooldusjuhised; · küttekolde ja suitsulõõri puhastamis- ja hoolduse võimalused (puhastus-ja tahmaluukide paiknemine. Olulisemad nõuded on, et suitsulõõri välispinna temperatuur ei ületaks 800 C ning ohutuskuja põlevast ehitiseosast peab olema vähemalt 100mm. Kui suitsulõõr läbib vahelae või katusekonstruktsiooni tuleb see isoleerida 100mm paksuse mittepõlevast materjalist isolatsioonimaterjalina. Samuti ei üldjuhul kasutada ventilatsioonilõõri suitsulõõrina. Inimestele aga võiks ikka ja jälle meelde tuletada järgmist: · hoone korsten ja tahmalõõrid tuleb hoida pragudeta ja puhtad; · pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt, liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid;
vanutatakse. Kui vähegi võimalik, siis seinasid maha e võeta, vaid kogu töö tehakse ära ilma seinu lammutamata. Sama lugu põrandate ja vahelagedega - need tuleb küll reeglina välja lammutada, asendada aluskonstruktsioonid uutega, soojustada ning vastavalt olukorrale panna puhastatud laudis tagasi või asendada see uue vanutatud originaali lähedase laudisega. Kui vana olemasolev katus läbi jooksnud ei ole, ei pea tavaliselt katusekonstruktsiooni välja vahetama, kui siis osaliselt, katusekate tuleb reeglina uus panna. Roovituse vahetuse vajadus sõltub juba katusekatte tüübist, näiteks vana laastukatuse roovi peale saab panna rookatust ja uue laastu, reeglina ei saa sinna panna aga kivi, samuti mitte plekki jne. Välisuksed ja aknad tehakse eritellimusel, siseuksi saab tavaliselt peale renoveerimist kasutada. Kuid nagu ikka selliste ehitiste puhul, on iga puit- ja palkmaja renoveerimine personaalne ja objekti põhine
Majamädiku mütseeli arenedes kasvab niiskusesisaldus 36 - 210%-ni. Sobivaimaks temperatuuriks on 22-25°C. surmavaks temperatuuriks on 65-75 kraadi (Schmidt 2007). 13 Kahjustatud puit omandab tüüpilisele pruunmädanikule omased tunnused 3.2.3. Majakorgik e majanääts vajab oma arenguks kõrgemat temperatuuri ja puidu niiskust kui majavamm. Looduses esineb lamavatel okaspuude tüvedel, tarapostidel, kändudel. Hoonetes halvasti ventileeritud katusealustes, katusekonstruktsiooni detailidel ja välistel pindadel, akendel. Resistentne kuivuse suhtes. Tekitab peent pruunmädanikku, mädanik kollakas kuni helepruun, puukuubikud 1-1.5 cm suurused. Esineb okaspuu puidul. 3.2.4. Männi-mädiknahkis Männi-mädiknahkis viljakeha on harilikule majavammile sarnane: liibuv, kilejas, algul sile, valminult algul voldiline, hiljem näsaline, kollakas kuni pruun, kuid neid kahte seent eristavad seeneväädid, mis männi mädiknahkisel on pruunikad, harunenud, kuni 0
Viljakehaon substraadile liibunud, algul selgelt valge, hiljem muutub helepruuniks, poorne (poorid ümmargused kuni nurgelised), mõnikord hambulise servaga. Eosed silindrilised, sirged kuni nõrgalt kõverdunud, värvusetud, 45,5 x 11,5 µm. Majanääts vajab arenguks kõrgemat temperatuuri ja puidu niiskust kui majavamm. Looduses kasvab lamavatel okaspuutüvedel, tarapostidel, kändudel. Hoonetes levib halvasti ventileeritud katusealustes (kus on väga niiske), katusekonstruktsiooni detailidel ja välistel pindadel, samuti akendel. Vastupidav lühiajalisele kuivusele. Tekitab peent pruunmädanikku: see on kollakas kuni helepruun, tekivad 11,5 cm suurused puukuubikud Puidukorgik: Puidukorgik (Antrodia vaillantii) on kergesti äratuntava viljakehaga: see on valge poorne karikakujuliste pooridega (poorid ümmargused ja nurgelised, valged kuni kreemikad). Ka seeneväädid on valged, arenevad niiske õhu korral, sarnanevad majavammi omadega, kuid on
maapinnale sillutisele või vastuvõtutarindisse 30 Korraldamata (vesi juhitakse katuse pinnalt vaba langemisega vahetult üle räästa maapinnale või sillutisele.) Kõrgema kui 15m hoonete puhul ei ole väline veeäravool soovitatav, sest torud lähevad liiga pikaks. Katuselt langev vesi ei tohi voolata Seinale Katusekonstruktsiooni Rõdule Keldriakende ees olevatesse süvenditesse Sissepääsude ette Treppidele Vihmavee rennidega räästa puhul peab räästa üleulatus seina pinnast olema >0,4 m Vihmavee torude ja püst- või ripprennide abil juhitakse sadevesi otse sadevee kaevu, või majast eemale oleva kaldega maapinnale või sillutisele. Rennide ja torude ristlõige ja kalle peab tagama vihmavee arvutusliku koguse
aluskate,mis peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekattest läbitunginud vee sattumist soojustuskihti, juhtides vee räästa kaudu välja. Kui aluskatte all oleva ruumi piirded on veeauru mitteabsorbeerivad, tuleb aluskate valida selline, mis on veeauru läbilaskev, kuid samas vettpidav. Katusekatte ja aluskatte vahele jääv õhkvahe peab olematuulutatav 94 Katusekonstruktsiooni tuulutus nEt katus töötaks õigesti peab olema tõkestatud sooja, aururikka õhu tõusmine vastu katusekatet nKatusekatte ja aluskatte ning soojustuse ja aluskatte vahelist ruumi tuleb ventileerida eraldi nMittehingava aluskatte ja soojustuse vahelisse ruumi juhitakse õhk tuulekasti laudade vaheliste avade kaudu ning see juhitakse välja harjatuulutuse kaudu nHingava aluskatte puhul ei jäeta soojustuse ja katte vahele tuulutusvahet
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk vä...
ulatuses katuse pealispinnast, ustekohal võib ülespöörde kõrgus olla 150mm, mille kohal on plekk Deformatsioonivuugid kui katusekatte või aluskihi liikumised ületavad deformatsiooni suuruse, mida katusekate talub ilma kahjustusteta, tuleb katusekattes moodustada deformatsioonivuugid Läbiviigud läbiviikude ja katusekatte ühendused peavad tagama katuse veepidavuse ning vältima sajuvee pääsu katusekonstruktsiooni kogu katuse kasutusea jooksul, paigaldada eemale neeludest ja ei tohi olla liiga lähedal seintele (<1m) Kaldkatused Kaldkatuse kalle >=1:10, katusekatteks kasutatakse tükk- või rullmaterjale. - Soojutamata katustel tuleb tagada pööningul tõhus tuulutus - Soojustatud katused peavad reeglina olema tuulutatavad, st. et katusekalle, soojustuskihi ja aluskatte vahe peab olema tuulutatav, tuulutusruumi kõrguseks >100mm
suitsu leviku piiramiseks olema jaotatud osadeks lisas 5 toodud tuletõkkesektsioonide moodustamise nõuete kohaselt, kasutades konstruktsioone või muid tuld tõkestavaid piirdeid, kusjuures selline konstruktsioon või piire peab ulatuma katusekatteni. · § 15. Katus · (1) Ehitise katusekonstruktsioonid, sealhulgas katuseräästas, peavad olema ehitatud nii, et need ei süttiks kergesti ja tuli ei leviks väljastpoolt katusekonstruktsiooni sisse. · (2) Katusekate käesoleva määruse tähenduses on katuse kattematerjal, mis kaitseb ehitist niiskuse ja ilmastikumõjude eest. · (3) Katusekate peab takistama tule levikut: 1) aluskattele; 2) katusekattelt selle aluskonstruktsioonile. · (4) Katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). · (5) Lõikes 4 sätestatut ei kohaldata tulekoldeta ehitise või muu ehitise osas,
Tuleb vältida soojustuse märgumist ehitustööde käigus. Ekspluatatsioonis ehitusvigade tõttu tekkinud märgumisel on tunduvalt tähtsam, kui ruttu vill peale vea likvideerimist välja kuivab, vastasel korral ta soojust ei pea. Väljakuivamine saab tekkida jällegi vaid tõhusa ja toimiva tuulutusskeemi olemasolul. Tuulutussüsteem peab olema tegus, s.t. suutma rohkem niiskust välja viia kui peale tuleb. Selleks, et niiskus katusekonstruktsiooni ei kahjustaks, tuleb veeaurule anda vaba väljapääs tuulutuskanalite kaudu (spetsiaalsed tuulutussoontega villamatid paigaldatuna põhisoojustuse peale). Soojustusmaterjalide 55 tuulutuskanalid ühendatakse välisõhuga räästal, vertikaalpindadel ja katuse kõrgematesse punktidesse (harjadesse) loodud tuulutus-kogumiskanalite paigaldatud alarõhutuulutitega.
Seega tuleb eelistada katusekattematerjalina valtsplekist katusekatet. Mõnel pool, eriti Kesk- ja Lõuna-Eesti linnades ja teatud hoonetüüpide juures on levinud ka kivikatused. Katusekivi tuleks valida tüübilt ajaloolisega sarnane: vanematel hoonetel S-kivi, hilisematel esineb sageli nn. valtskivi. Kui hoonel soovitakse taastada kunagi seal olnud kivikatust (näiteks vanade fotode põhjal), tuleb eelnevalt selgitada, kas see eeldab ka katusekonstruktsiooni ümberehitust, sest kivikatus on suhteliselt raske ja vahepeal võib konstruktsioon olla remondi käigus kohaldatud kergematele kattematerjalidele ning osutuda kivikatuse jaoks kõlbmatuks. Katusekatte vahetus eriliigilise vastu (näiteks eterniit pleki vastu) on alati töö, mis eeldab ehitusprojekti koostamist. Lagunenud varikatused tuleb taastada. 13.1.3.3 Katuslae soojus- ja niiskusrežiim Katusekattematerjal või katuse aluskattematerjal on üldiselt suure veeaurutakistusega.
annaabi.ee 
