et laps kuulub talle. Saalomon ütles: „Raiuge elus laps pooleks ja andke üks pool ühele ja teine pool teisele!“ – (1kn 3, 25) See paljastas vale ema, õige ema oli nõus oma lapse elu päästmiseks last võõrale andma, vale ema aga oli kohtuotsusega nõus. Saalomon otsustas anda laps naisele, kes viimasest oli nõustunud loobuma. MANSART/MANSARDKORRUS FRANÇOIS MANSART (1598-1666) • Sellise katusearhitektuuri traditsiooni arendas edasi renessansiajastul prantsuse arhitekt François Mansart • Mansardkorrus ehk mansard, korrus, mida ümbritseb murdpinnaline katus (mansardkatus); saab valgust katuseakendest ja on harilikult ehitatud eluruumideks • Mans`art <22e: -sarti, -s`arti
WILLEM KALF 1622-1693 Teda huvitas · valguse peegeldumine ja murdumine värvilisel klaasil · intensiivsed värvid · rõhk valgusel ja varjul PRANTSUSE KUNST 17.sajandil (vanaklassitsism) Louis XIV stiil "Riik see olen mina." Arhitektuur · keelas baroki ära · välditi itaalialikke liialdusi · klassitsistlik suund · püüti jäljendada antiiki FRANQOIS MANSART 1598-1666 · arendas edasi renes.ajastu katusearhitektuuri traditsiooni o nii sünnib katusekorrus mansardkorrus peatiib suunatud aia poole, külgtiivad piiravad õue o Versailles` lossi ehitamine (vana jahilossi ümber) o eluruumid 1500 inimesele, väike kirik ja ooperisaal o aiapoolse fassaadi projekteeris Jules Hardouin-Mansart 72m pikkune Peegligalerii pargi kavandas Andre`le Nôtre (a(n)dree lönootr) puudel ja põõsastel geom.kuju
Oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Prantsuse pargis laiuvad mustriliselt kujundatud lillevaibad, purskkaevudega basseinid, roheluse taustal helendavad antiikainelised kujudegrupid. Kiirtevihkudena eemalduvad lossi juurest fantastiliselt geomeetrilisteks pöetud puudega alleed. 14. Millise arhitekti nimest tuli sõna mansard korrus, mansard katus, mis see on? Mansardkatus on murtud kaldpindadega katus. Sellise katusearhitektuuri traditsiooni arendas edasi renessansiajastul prantsuse arhitekt François Mansart, kelle järgi see katusetüüp ka nime sai. Mansardkorrus ehk mansard on mansardkatuse all paiknev katusekorrus. 15. Miks nimetati hollandi kunstnike ,,väikesteks hollandlasteks" Millises maalizanrites nad maalisid? Hollandlaste pildid olid mõeldud kodanlaste elutubadesse, mitte kirikute ja losside seintele. Seepärast tehti need mõõtmetelt väikesed. Peaaegu üldse ei
minema) ,,Öine vahtkond"-Kunstnik on püüdnud luua põnevat atmosfääri nii valguse kui varju , suure hulga erinevate pooside,zestide ja näoilmetega.Kompositsiooni keskpunktiks on musta riietatud kapten ja tema sidrunkollases leitant ,,Püha perekond" ,,Danae" ,,Kadunud poja tagasitulek"(teema on piiblist) 11.Barokk Prantsusmaal Arhitektuur Francois Mansart(1598-1666; arendas edasi renessanssi ajastust pärit katusearhitektuuri traditsioone.Iga lossi osa oli kaetud iseseisva,kõrge ja järsu katusega, mida ehivad kõrged eenduvad korstnad ja eenduva viiluga aknad. Sellist katusekorrust nim. Kunstniku järgi Monsart korruseks) Blois'i loss Louis Le Vou(1612-1670; projekteeris rahandusminitrile Voux-le Vicante lossi; Aed-Andre Le Notre; fassaad avanes imekaunisse aeda.Minister kutsus Loius XIV ,kes oli rikkusest jahmunud ja laskis lossi peremehe vangi panna, süüdistades teda korruptsioonis.
Maderna: Santa Susanna kiriku fassaad. Saksa: külluslik ja toretsev. Belvedere loss. Prantsusmaa: Välditi itaalialikke liialdusi Valitsevaks sai nn klassikalistlik suund. Püüti jäljendada antiikset ja renessansi kunsti. Selged sümmeetrilised ja rahulikud ehitised. Itaalia järel teine maa, mis võtab vastu baroki. Tol hetkel Euroopa võimsaim riik, barokk kujunes seal välja oma klassikalises ilus. Varabaroki ajal Lemeriere: jätkas Louvre'i ehitust. Mansart: tüüpilise prantsuse katusearhitektuuri väljaarendaja (ehitise iga osa eraldi kõrge katuse all), mansartkorrus, palju losse Louvre'i jõeorus, pani aluse hotellitüüpi majadele. Le Vau: võttis kasutusele uue lossi põhitüübi (peahoone, millest eendusid 2 külgtiiba), Prantsuse Instituudi hoone Pariisis. Perrault: Louvre'i idafassaad (Louvre'i kolonnaad), mille järgi kujundati paljud (riigi) esindushooned erinevates maades. Versailles' lossi
rokokkoo(1710-1725), Louis XV stiil e täisrokokokkoo (1725-1760), Louis XVI stiil e varaklassitsism(1760-1790). Ajastud käivad sisearhitektuuri ja mööbli kohta. · Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas Louvre'i lossi ehitamist. Lescot kellapaviljon. · Francois Mansart(1598-1666)- Tema kuulsus põhineb lossi ehitamisel, kuulsaim loss on Maison- Sur- Seine. Viis täiuseni Prantsusmaale iseloomuliku katusearhitektuuri, tema nimest tuleb mansartkorrus- kõrgem katusealune; kõrged katused, iga maja osa eraldi katuse all, liigendatud tornide, katusekambrite, korstnatega. Teinud ka juurdeehituse Blois'i lossile. · Louis Le Vau(1612-1670)- Tema pani aluse prantslaste loodud hoonetüübile hotel(kasvas välja tänapäeva mõistes hotell, algselt oli jõuka perekonna mugav ja avar elumaja, kus peamine rõhk oli sisemisel mugavusel). Perioodi lõpuks kasvas välja hotell(18
Dr. Tulpi anatoomialoeng Püha perekond Autoportree Clement de Jonghe portree Kadunud poja tagasitulek asub Ermitaazis, teema võetud piiblist. Kujutatud poega, kes jättis maha kodu, minnes laia maailma õnne otsima ja on jõudnud tagasi isa juurde. Viimane töö. Nukrus vastandatud rõõmuga. 11. ptk Barokkarhitektuur Prantsusmaal Esimene arhitekt 17. saj. Prantsusmaal oli Francois Mansart(1598-1666). Ta arendas edasi renessanssi ajast pärit katusearhitektuuri traditsioone. Iga lossi osa on tal kaetud iseseisva kõrge ja järsu katusega, mida ehivad kõrged eenduvad korstnad ja eenduva viiluga aknad. Sellist katusekorrust nim. tema nime järgi mansartkorruseks. Mansarti töö: Bloisi lossi üks tiib Louis Le Vau(1612-1670) Tegi Vaux-le-Vicomte lossi rahandusministrile, mille projekteeris minister ise. Aia kujundas Andre Le Notre(1613-1700), kes oli ajastu suurimaid aiakunstnikke. Louis XIV oli kutsutud lossi avapeole
rokokkoo(1710-1725), Louis XV stiil e täisrokokokkoo (1725-1760), Louis XVI stiil e varaklassitsism(1760-1790). Ajastud käivad sisearhitektuuri ja mööbli kohta. · Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas Louvre'i lossi ehitamist. Lescot kellapaviljon. · Francois Mansart(1598-1666)- Tema kuulsus põhineb lossi ehitamisel, kuulsaim loss on Maison- Sur- Seine. Viis täiuseni Prantsusmaale iseloomuliku katusearhitektuuri, tema nimest tuleb mansartkorrus- kõrgem katusealune; kõrged katused, iga maja osa eraldi katuse all, liigendatud tornide, katusekambrite, korstnatega. Teinud ka juurdeehituse Blois'i lossile. · Louis Le Vau(1612-1670)- Tema pani aluse prantslaste loodud hoonetüübile hotel(kasvas välja tänapäeva mõistes hotell, algselt oli jõuka perekonna mugav ja avar elumaja, kus peamine rõhk oli sisemisel mugavusel). Perioodi lõpuks kasvas välja hotell(18
annaabi.ee 
