Vaatamata kahele kattumispiirkonnale on -side -sidemest oluliselt nõrgem, kuna orbitaalid kattuvad summaarselt väiksemas ulatuses. ▪ -side (loe: delta-side) – neli kattumispiirkonda. ▪ Hübridisatsioon – erinevat tüüpi orbitaalid, mille energia liiga palju ei erine, võivad liituda. Tulemusena tekib sama arv ühesuguse kuju ning võrdse energiaga uusi orbitaale, mida nimetatakse hübriidorbitaalideks. Hübridisatsioon võimaldab suurendada orbitaalide kattumisastet – tekib tugevam side, mis on energeetiliselt kasulikum. Liigid: ▪ sp-hübridisatsioon – üks s- ja üks p-orbitaal liituvad kaheks hübriidseks -orbitaaliks. Paigutus lineaarne, valentsnurgaga . Näiteks II rühma elemendid, . ▪ sp2-hübridisatsioon – üks s- ja kaks p-orbitaali liituvad kolmeks hübriidseks -orbitaaliks. Paigutuvad ühes tasapinnas, valentsnurk . Näiteks III rühma elemendid, .
Tulemusena tekib sama potentsiaalne energia kasvama ning ülekaalu arv ühesuguse kuju ning võrdse energiaga uusi orbitaale, saavutavad tõukejõud. mida nimetatakse hübriidorbitaalideks. Hübridisatsioon Lähenevad vastasmärgilise spinniga elektronidega võimaldab suurendada orbitaalide kattumisastet tekib aatomid. Teatud kaugusest alates hakkab süsteemi tugevam side, mis on energeetiliselt kasulikum. Liigid: potentsiaalne energia kahanema ning ülekaalu sp -hübridisatsioon üks s - ja üks p - saavutavad tõmbejõud. Kaugusel r0 on süsteemi