kerget kuivemat lubja- ja toitaineterikast mulda, kuid kasvavad ka tavalisel aiamullal. Nad on pikaealised, vähenõudlikud, talvekindlad ja kuivust taluvad püsikud. Kipslilled on ilusad üksiktaimena või rühmana püsilillepeenras, suuremas kiviktaimlas või murus avaramas aias. Kipslilled on hinnatud lõikelilled lillekimpudes. Roomav kipslill sobib suurepäraselt kivimüüridele, kasvab ilusasti üleääre allapoole. Kuivematel aladel ka kattetaimeks, kasvab kiiresti, moodustab ilusa koheva muru. 12. Kivirik Kivirikud on kukeharjade kõrval Soome kiviktaimlate ja mägiaedade tähtsamaid püsikuid. Need on kasvukoha suhtes vähenõudlikud, kuid samas kevadeti väga õierikkad. Nende igihaljas lehestik on aastaringselt väga dekoratiivne. Perekonnas üle 300 liigi ja suur hulk alamliike ning vorme. Eestis kasvab looduslikult vaid 4 liiki. Kivirikud on madalad, harva
neljahõlmalise krooniga. Õitseb mais ja juunis. Viljaks on kaksikpähklike, mis laguneb kaheks poolkerajaks osaviljaks. Kasutamine: kogu taim on kumariini lõhnaga, eriti närtsinult. Kumariini sisalduse tõttu on kasutatud teatavate alkohoolsete jookide nn. maijoogi maitsestamiseks ja tubakatoodete aromatiseerimiseks. Ka toidutaim salati ja juurvilja lisandiks. Hea meetaim. Sobib kattetaimeks varjulistesse kohtadesse. SALU-SIUMARI Actaea spicata. Nimest: Actaea taime nimi Pliniusel, spicata päine. Sugukond tulikalised. Kasvukoht: varjukad leht- ja segametsad, puisniidud, võsastikud. Salu-siumari on mitmeaastane rohttaim, tugeva viltuse risoomiga. Vars 60 cm kõrge, lehed suured, pikarootsulised, üldkujult kolmnurksed. Õied on väikesed, kollakasvalged, tipmistes või lehekaenaldes asuvates lühikestes kobarates. Taim õitseb juunis,