Kalakotkas
Arvatavad põhjused, miks kalakotkas toitub ka muudest loomaliikidest, on järgmised: puutava
kala nappus, tume (sogane) vesi või halb ilm. Randla (1976) möönab, et halva nähtavuse
korral (näiteks sogane vesi) või kalade puudumisel võib kalakotkas harukordadel puuda ka
konni, hiiri ja mõnedel andmetel isegi üksikuid veelinde.
Saagi valik. Küsimusele, miks kalakotkad eelistavad ühele kalaliigile teist, arvatavaks
vastuseks olevat lihtsama kattesaadavuse printsiip püüda seda, mida on. Sellest tulenevalt
võiks arvata, et kalakotkad eelistavad jahi pidamiseks võimalusel kalakasvandusi looduslikele
6
veekogudele, sest kalakasvatustiikides on kalade tihedus vahemasti ühe suurusjärgu võrra
kõrgem. Looduslikes eutroofsetes ja düseutroofsetes järvedes on võimalikuks valjapuutavaks
kalahulgaks ühe hektari kohta 18-20 kg kala aastas, kalakasvatustiikides on sama näitaja 80-