ovaalaken. Esikuaknas asub jaluseplaat. Sisekõrval on kolm osa: esik, tigu ja poolringkanalid. Poolringkanalid asetsevad eri tasapindades. Tigu kujutab endast teokarbitaolist spiraalkanalit. Tigu on jaotatud kaheks osaks ja on täidetud vedelikuga. Membraanil, mis kohlea kaheks osaks jaotab, on tuhanded (20-24 000) kuulmiskiud. Jalasi poolt ovaalaknale edasi antud võnked panevad võnkuma vedeliku ja membraani, basilaarmembraani võnkumisel puutuvad karvarakkude karvakesed kokku kattemembraaniga ning sel momendil muudetakse mehaaniline võnkumisenergia elektriliseks närviimpulsiks. Edasi kulgevad elektrilised närviimpulsid mööda kuulmisnärvi peaajju. 1. Välis- ja keskkõrvas ja Neurosensoorne kurtus Välis- ja keskkõrvas toimub helide juhtimine, sisekõrvas nende muutmine elektrilisteks närviimpulssideks
Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke, välimised paiknevad kolmes reas, sisemisi on ainult üks rida. Ka spiraalelundi karvarakkudel puuduvad omad närvilõpmed, kuid neil on nii eferentsed kui aferentsed närvikiud. Spiraalelundi kohal on kattemembraan membrana tectoria. 7 Basaalmembraanil asuvad karvarakud, mille 4-5 µm pikkused jätked kontrakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Tekib sensoripotentsiaal, mis kutsub teonärvis esile erutuse. Teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad rakkud. Corti elundis eristatakse ligikaudu 3500 sisemist karvarakku ja 3...4 reas asuvat 20000 välimist karvarakku. Need on ühenduses närvilõpmetega, mis viivad erutuse spiraalganglionini. Seal asuvate neuronite jätked moodustavad teonärvi, mis esikuteonärvi koosseisus viib signaali teonärvi selgmise ja kõhtmise tuumani. Kuulmismeele tsentraalsed teed
Ovaalakna membraani võnkumised antakse esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. Teojuha on täiedetud endolümfiga, mille koostis on sarnane rakusisese vedelikuga, see sisaldab K+ umbes 100korda rohkem kui perilümf. Teojuha ja tasakaalumeele juurde kuuluva ümarkotikese vahel on ühendus- e reunientjuha. Basilaarmembraanil asuvad karvarakud, mille 4...5m pikkused jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Tekib sensoripotentsiaal, mis kutsub esile teonärvis erutuse. Teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad rakud. Corti elundis eristatakse ligikaudu 3500 sisemist karvarakku ja 3...4 reas asuvat umbes 20 000 välimist karvarakku. Need on ühenduses närvilõpmetega, mis viivad erutuse spinaalganglionini. Seal asuvate neuronite jätked moodustavad teonärvi, mis esikuteonärvi koosseisus viib signaali teonärvi selgmise ja kõhtmise tuumani. Kuulmismeele tsentraalsed teed
cochleas olevatele neuronitele, kus neurotransmitter põhjustab aktsioonipotentsiaalide tekke. Cochlea e tigu koosneb kolmest kanalist- ESIKUASTRIK ,TRUMMIASTRIK, TEOJUHA. Trummiastrik ja esikuastrik on omavahel ühendatud teomulgu kaudu. Esikuastrikku ja trummiastrikku täidab PERILÜMF.- sarnaneb rakuvälisvedelikuga, palju Na+. TEOJUHA täidab ENDOLÜMF, kus on palju K+ TEOJUHAS on CORTI organ (teojuha ja trummiastriku vahel), mis asub basilaarmembraanil ning on kaetud kattemembraaniga, Corti organis asuvadki karvarakud. Kui kattemembraan liigub vedeliku liikumise tõttu, liiguvad ka karvarakkude karvakesed, mis on omavahel ühendatud proteiinisildadega, mis avavad ja sulgevad ioonkanaleid ja sellega muudavad membraanipotentsiaali. Kui karvakesed painudvad ühes suunas, Maali-Liina, jaanuar 2012 avanevad kanalid, katioonid tulevad rakku ,
reunientjuha. Corti elund. Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste, ovaalakna membraani ja esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi endolümfile kogu teokanali ulatuses. Mida madalamad on vastuvõetud helid, seda pikem peri- ja endolümfi sammas kaasa võngub. Kõrgemate helide korral võngub kaasa ainult ovaalakna lähedal oleav perilümfi sammas. Basilaarmembraanil asuvad karvarakud, mille 4-5 mikromeetri pikkused jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Tekib sensoripotentsiaal, mis kutsub teonärvis esile erutuse (aktsioonipotentsiaalide jada). Sisekõrva universaalseks sensoorse raku tüübiks on karvarakk, mis ühendub sünaptiliselt aferentse närvikiuga. Igal rakul on ~60-80 stereotsiili ja 1 teistest pikem kinotsiil. Karvarakkudel on märkimisväärne spontaanaktiivsus. Karvakeste liikumine kinotsiili suunas aktiveerib raku ning liikumine vastupidises suunas pidurdav raku aktiivsust. Teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad rakud
·Samas rütmis võngub üles ja alla ka "endolümfitoru"koos basillaarmembraan. ·Mida madalamad on vastuvõetud helid, seda enam teotipu lähedal tekib võnke ampletuudi maksimum (resonants). Kõrgemate helide korral paikneb maksimum ovaalaknale lähedal. ·Basilaarmembraanil asuvate karvarakkude jätked (pikkus 4...5m) kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Seega, teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad rakud. ·Neis tekib sensori potentsiaal, mis kutsub teonärvis aktsioonipotentsiaalidejada. ·Erutus kulgeb läbi spiraalganglioni teonärvi, mis esikuteonärvi(VIII peaajunärvi) koosseisus viib signaaliteonärvi selgmise ja kõhtmise tuumani. TASAKAALUMEEL · Tasakaalumeel annab informatsiooni inimese pea ja kehaasendi ning liikumise kohta ruumis.
Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste, ovaalakna membraani ja esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi endolümfile kogu teokanali ulatuses. Mida madalamad on vastuvõetud helid, seda pikem peri- ja endolümfi sammas kaasa võngub. Kõrgemate helide korral võngub kaasa ainult ovaalakna lähedal olev perilümfi sammas. Basilaarmembraail asuvad karvarakud, mille jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Tekib sensoripotentsiaal, mis kutsub teonärvi esile erutus. Teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad rakud. Mid tugevam on heli, seda rohkem retseptorrakke osaleb impulsside tekitamises. Teonärvituumadest algavad närvikiud moodustavad trapetskeha, seal lähevad kuulmisteed üle teise ajupoolde ja ülenevad lateraallinguna. Trapetskeha ja lateraallingu tuumades toimub ümberlülitus kolmandatele närvirakkudele, mille jätked lõpevad ülemises oimukäärus asuvas kuulmiskorteksis.
annaabi.ee 
