Mis on aktiva ja passiva? Kuidas nad omavahel seotud on? Millal kumbki suureneb ja väheneb? 1 Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest. Vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad, passivas aga nende varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. AKTIVA (varad) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Ettevõtte bilansis näidatavad varad jagunevad kaheks: käibevara ja põhivara. Käibevara moodustavad raha (nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõtte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara
55. Käibevara katteallikad. · pikaajaline laen ajutiste vajaduste katmiseks, siis on firmal osa omavahenditest külmutatud · kui pikaajalist laenu võtta põhivara soetamiseks, siis peaks laenu tasumise aeg vastama seadme tasuvusajale · kui müüakse võlgu, siis on see kasulik mõlemale poolele: tarnijal on kindel ostja ja ostja saab võlgu Käibekapitali saab katta lühiajaliste kohustuste või katteallikatega, omavahendite ja avanssidega. 56. Käibevara kasutamise efektiivsuse näitajad. Käibevara kasutamise efektiivsus: · käibekordaja: K = Q : KV t1, t0 aruandeaasta ja eelneva aasta Q aastane käive käibekestuste näitajad, · käibekiirus: T = 365 : K Q - aruandeaasta müügikäive, · käibevara mahukus: M = KV : Q KV - käibevara.
pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materiaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittemateriaalne vara (nt litsents) jne. 4. Passiva – bilansi põhiosa. Passivas on kajastatud ettevõtte varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad kaheks: kohustused ja omakapital. Kohustused, teisisõnu võõrkapital – need on erinevad laenud, võlad ja ettemaksed, pikaajalised laenukohustused jne. Omakapitali alla kuuluvad ettevõtte osakapital (või aktsiakapital), varasemate majandusaastate kasum v kahjum, käesoleva majandusaasta kasum v kahjum, erinevad reservid jne. 5
Varud ehituses üldiselt on tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed tarnijatele. 55. Käibevara katteallikad. Pikajaline laen ajutiste vajaduste katmiseks, siis on firmal osa omavahenditest külmutatud. Põhivara soetamise puhul peaks laenu tasumise aeg vastama seadme tasuvusajale. Võlgu müümine on see kasulik mõlemale poolele: tarnijal on kindel ostja ja ostja saab võlgu. Käibekapitali saab katta lühiajaliste kohustuste või katteallikatega, omavahendite ja avanssidega. 56. Käibevara kasutamise efektiivsuse näitajad. Käibekordaja: K = Q : KV , Q aastane käive. Käibekiirus: T = 365 : K käibevara mahukus: M = KV : Q. Suhteline säästu näitaja: +,- DKV = Q : 365 (t1 t0), kus t1, t0 aruandeaasta ja eelneva aasta käibekestuste näitajad, Q - aruandeaasta müügikäive, KV - käibevara. Kui on ,,+" vahendite immobilisatsioon, Kui on ,,- " - vahendite mobilisatsioon. 57