taimeleht peale ja võrreldakse selle värvust siis standartiga Saab veel määrata lämmastikusensoriga Väetisnormide arvutamise meetodid: Bilansilised- selle kohaselt tuleb toiteelemente väetisega mulda tagasi viia sama palju kui me saagiga eemaldame. Lihtsustatud võetakse min.väetiste normi arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained mida korrigeeritakse mulla väetistarbekoefitsendiga . katteallikana arvestatakse vaid orgaanilise väetise mõju Ülbilansiline võetakse min-normi arvutamisel aluseks plaanitud saagiga eemaldatavad toitaeined katteallikana aga mullavarusid,org.väetise otsemõju,org.väetise,järelmõju , mineraalväetiste järelmõju,eelvilja mõju. Lisaks arvestatakse veel väetistest esimisel aastal toitainete kasutamise koefitsenti. Empiirilised meetodid-võimaldavad olemasolevate väetiste jäägitut kasutamist
3.3.1 Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi (x) arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained (St), mida korrigeeritakse (suurendatakse 5 või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). See tagab fosfori- ja kaaliumivaestel muldadel nende varude parema kasutamise. Katteallikana arvestatakse orgaaniliste väetistega mulda viidud toitainete otse- ja ka järelmõju(Ov). Mineraalväetiste normi(x) arvutamine lihtsustaud bilansi meetodil toimub järgmiselt: x= St x Km Ov (kg/ha) (Kuldkepp,1994) Mulla väetistarbe koefitsiendid (Km) lämmastikväetiste normide( Xn) arvutamiseks leiame vastavatest tabelitest, samamoodi ka fosfor- ja kaaliumväetiste normide omad (xp ja xk).
külmumist. Teraviljakasvatuses antakse väetist sügisel, mil sõnniku otsene ja kaudne mõju on suurim. Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toiteained (St), milliseid korrigeeritakse (suurendatakse või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). See tagab P ja K vaestel muldadel mullavarude täiendamise, toitaineterikastel muldadel aga nende parema kasutamise. Katteallikana arvestatakse siin vaid orgaanilise väetise mõju (Ov). 10 2.3. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 2.3.1 Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi (x) arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained (St), mida korrigeeritakse mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km)
3.1.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia 3.2. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine. 3.2.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil. Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetisenormi (X) arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained (St), mida korrigeeritakse (suurendatakse ja vähendatakse) mulla väetisetarbe konfitsendiga (Km). Katteallikana arvestatakse orgaaniliste väetistega mulda viidud toiteainete otse- ja ka järelmõju (Ov). Mineraalväetiste normi (X) arvutamine lihtsustatud bilansi meetodil: X= St*Km-Ov (kg/ha) Orgaaniliste väetiste otsemõju (Ov) kg/ha leitakse vastavale kultuurile planeeritud orgaaniliste väetiste normi kaudu, võttes arvesse tema toiteelementide (NPK) üldsisaldust ja nende kasutamise konfitsendi esimesel kasutusaastal.
3.3. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.3.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi (x) arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained (St), mida korrigeeritakse mulla väetustarbe koefitsiendiga (Km). Selle eesmärgiks on tagada fosfori- ja kaaliumivaestel muldadel varude parem kasutamine. Katteallikana arvestatakse orgaaniliste väetistega mulda viidud toitainete otse- ja ka järelmõju (Ov). Mineraalväetiste normi (x) arvutamine lihtustatud bilansi meetodil: X = St x Km – Ov (kg/ha) Mulla väetistarbe koefitsiendid (Km) lämmastikväetiste normide (XN) arvutamiseks leiame vastavatest tabelitest, samamoodi ka fosfori- ja kaaljumväetiste normid. Orgaaniliste väetiste otsemõju (Ov) kg/ha leitakse vastavale kultuurile planeeritud
3.3 Lämmastiku-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.3.1 Lämmastiku-, fosfor- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toiteained (St), milliseid korrigeeritakse (suurendatakse või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). See tagab P ja K vaestel muldadel mullavarude täiendamise, toitaineterikastel muldadel aga nende parema kasutamise. Katteallikana arvestatakse siin vaid orgaanilise väetise mõju (Ov). x=St x Km-Ov (kg/ha) Orgaaniliste väetiste otsemõju (Ov) 1. aastal omastatakse 20% lämmastikku, 40% fosforit, 50% kaaliumi. 1 tonni kvaliteetse veise sõnnikuga viiakse mulda 1. aastal omastatavaid toiteelemente järgmiselt: N 1,25 kg; P 0,4kg; K 2,5kg. Orgaaniliste väetiste otsemõju leiame vastavalt kultuurile planeeritud orgaanilise väetise
Oleks naiivne arvata, et lõunapiirilt tulev odav alkohol ei leia läbiproovitud moel teed kommertskasutusse. Kirjeldatu on triviaalne tegelikkus, aga püüdkem kujustada kõnealuse veani viinud poliitilist argipäeva. Niisiis: pärast valimisi tulid kolm erakonda koalitsiooniläbirääkimistele oma kindlate põhimõtetega maksupoliitikas, aga alkoholiaktsiisist sai puhver, mille venitamist populaarsete lubaduste tõttu suurenenud kulude katteallikana pidasid tulevased valitsusliitlased üksmeelselt mugavaks viisiks määrdunud klaasist juua. Tänaseks ilmnenud koalitsioonisisestest eriarvamustest riigile olulises küsimuses saavad halvemal juhul jutupunktid järgmistes valimisdebattides, aga probleem ise süveneb. Eesti valitsus on üsna edukalt hakkama saanud ID- kaardi turvariskide kriisi kommunikatsiooniga. Aktsiisipoliitikaga ja alkoholi piirikaubandusega
annaabi.ee 
