Euroopa Liidu sobivus keskkonnapoliitikaga tegelemiseks
Kolmandaks: ühiskonna omandi tragöödia kui ressursse on vabalt saadaval kõigi jaoks, siis igal
osalejal on isiklik huvi maksimeerida ressurssi tarbimist ja osapooltel ei ole huvi investeerida
tagasi kuigi tulem võib olla ressursi hävimine. Neljandaks: seadusandlik võistlus kus erisused
keskkonna standardites moonutavad konkurentsi. Viiendaks: avalik valik kulud on tavaliselt
käega katsutavamad kui keskkonnast tulenevad tulud. Kasu on suurem, kui see on jaotatud
paari-kolme grupi vahel mitte aga paljude osapoolte vahel.
Milline on aga tegelikkus ja tulevikuväljavaated? Keskkonnapoliitika head eeldused anda
Euroopa Liidule suuremat legitiimsust pole realiseerunud. On oht, et keskkonnapoliitika muutub
Eli prioriteedist ja kõik poliitikavaldkondi läbivast horisontaalsest poliitikas teisejärguliseks
poliitikaks