tähised valemites lahti seletatud ning iseloomustatud mõõdetud ühikuga. Katsemetoodika põhjal peab olema antud laboratoorne töö reprodukteeritav. 5. Katsetulemused-protokollis peavad olema kirjas kõik katsete käigus saadud mõõtmise,kaalumise ja katsetamise tulemused. Põhiliselt peab need esitama tabelite ja graafikutena. Peavad olema kirjas ka proovikehade valmistamise ja katsetamise ajad. 6. Järeldused töö peab lõppema kõikidel katsetulemustel baseeruvate järeldustega,järeldused peavad olema argumenteeritud. Analüüs ja võrdlus peab olema toodud kirjanduses faktidena. 7. Kordamisküsimused 8. Kasutatud kirjandus Ilma vaatlus: 14.09.2017 15.30 13,5 C 15.09.2017 15.30 13,5C 16.09.2017 15.30 13,0C 17.09.2017 15.30 12.0C 18.09.2017 15.30 13.0C 19.09.2017 15.30 12.0C 20.09.2017 15.30 13.0C 21.09.2017 15.30 13,5C 22.09.2017 15.30 14.0C 23.09.2017 15.30 15.0C 24.09.2017 15.30 16.0C 25.09.2017 15.30 13,5C 26.09
Katsetulemuste esitamisel peavad olema ära toodud iga määratava näitaja mõõtühikud. 4. Mõnede katseandmete ärajätmisel (erandjuhtudel) tul eb katseandmete tabelid varustada märkustega, mis motiveerivad konkreetsete katseandm ete mittearvestamise. 5. Vastused kordamisküsimustele peavad olema antud kir jalikult, seejuures tuleb anda ka korrektne viide kasutatud allikale. 2 Betooniõpetus EPM 0030 6. Iga laboratoorne töö peab lõppema katsetulemustel b aseeruvate järeldustega, töö põhjal tehtud järeldused peavad olema argumenteeritud. Esimese laboratoorse töö katseprotokollis peavad ol ema esitatud vähemalt järgmised tabelid ja graafikud: betoonisegu töödeldavuse muutus sõltuvalt lisandi s isaldusest, vesitsementtegurist ja löökide arvust raputuslaual; kivistunud betooni paindetugevuse sõltuvus vesitsem enttegurist ja lisandi
· laviinide teke · striimeri teke Erinevused gaaslahendusest: · väike vaba tee pikkus · suurem põrgete arv · aine agregaatoleku muutus lahenduskanalis · tahke aine kristallvõre mõju põrekionisatsiooni iseloomule Nimetatud erinevused teevad dielektriku elektrilise tugevuse teoreetilise arvutamise praktiliselt võimatuks. Tahkete dielektrikute elektrilist tugevust hinnatakse põhiliselt katsetulemuste alusel empiiriliste valemite ja graafikutega. Katsetulemustel leitud läbilöögipinge on juhuslik suurus, millele leitakse vastav jaotusseadus (jaotusfunktsioon, matemaatiline ootus, jaotustihedus jms). Katsetamine on kulukas, kuna tahke dielektrik läbilöögi tagajärjel tavaliselt rikneb ja igaks katseks tuleb kasutada uut objekti. Tahke dielektriku elektriline tugevus sõltub oluliselt: · isolatsiooni konstruktsioonist · valmistamistehnoloogiast · kasutatavatest materjalidest · materjalide puhtusest 51
annaabi.ee 
