(vajadusel üle vaadata ja parandada vigastada saanud kohti) Põhilisteks meetoditeks on: · Mõõtmine ampermeetri-voltmeetri meetodil · Mõõtmine kompensatsioonimeetodil · Mõõtmine mõõtesillaga (ebatäpsemad tulemused) Ampermeetri-voltmeetriga kasutamisel mõõdetakse pingelang katsetatava maandusseadme ja sondi vahel ning katsetatavat maandusseadet läbiva voolu tugevus. Nende kahe suuruse kaudu leitakse takistus. Magnetoelektrilise logomeetri puhul aga on asi veelgi lihtsam, tähistatakse järgmiselt: 1-1 on ampermeetri mähis ja 2-2 voltmeetri mähis 5.) Ergonoomilised tulemused: E (voltides) M (amprites) Lambid 3 402 Mobiiltelefon 2 20 Mob.tel. sisse ja välja
ai=mi/m*100 (4) ai osajääk [%] mi jääk sõelal i [g] m kogu proovi mass [g] b) Kogujääk sõelal i Ai=a4,0+......+ai (5) Ai kogujääk [%] c) Läbind killustik sõelal i Li=100- Ai (6) Li läbinud killustik [%] 4.5 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Katses vaadeldi killustikku fraktsioonidega 8-16 mm. Katsetatavat killustikku oli 1 kg. Katsetatavast proovist eraldati visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Kahtluse korral mõõdeti terad üle. Plaatjad ja nõeljad terad kaaluti ja arvutati nende sisaldus protsentides kogu proovist. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. 4.6 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi Killustiku tugevusmark määratakse analoodselt GOST'i metoodikale
1. a) Osajääk sõelal i ai=mi/m*100 (4) ai osajääk [%] mi jääk sõelal i [g] m kogu proovi mass [g] b) Kogujääk sõelal i Ai=a4,0+......+ai (5) Ai kogujääk [%] c) Läbind killustik sõelal i Li=100- Ai (6) Li läbinud killustik [%] 4.5 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Katses vaadeldi killustikku fraktsioonidega 8-16 mm. Katsetatavat killustikku oli 1 kg. Katsetatavast proovist eraldati visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Kahtluse korral mõõdeti terad üle. Plaatjad ja nõeljad terad kaaluti ja arvutati nende sisaldus protsentides kogu proovist. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. 4.6 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi Killustiku tugevusmark määratakse analoogselt GOST'i metoodikale. Killustikku
39. Mida peetakse silmas termini "rasked naftasaadused" all? Need on suurema tiheduse ja süsiniku sisaldusega naftasaadused, mis on raskem töödelda (nt toornafta, mootorikütus, masuut, kütteõli) 40. Mis on Reidi aururõhk, milleks seda mõõdetakse? Näitaja mis iseloomustab nafta ja naftasaaduste aurumise intensiivsust. Mõõtmiseks spetsiaalaparaat, mis koosneb väikesest konteinerist, sooja vee anumast ja manomeetrist. Konteinerisse valatakse kindel hulk katsetatavat vedelikku, suletakse õhukindlalt ja asetatakse 37.8oC vette. Manomeetrilt loetakse vedeliku aurumise tagajärjel tekkinud rõhu tõus. Seega Reidi aururõhk on vedelikuaurude rõhk temperatuuril 37,8oC. Mida suurem see on, seda intensiivsemalt vedelik aurub ja seda kõrgem on naftasaaduste loomulik kadu veol. 41. Mis on API erikaal, kuidas seondub meretranspordiga? 42. Mis on leekpunkt, kuidas seondub meretranspordiga?
Materjalist võetud keskmine proov jahvatatakse sellise peensuseni, et ta läbiks sõela avaga 0,124 mm. Seejärel kuivatatakse peenestatud materjal püsiva massini temperatuuril 105- 110 ning jahutatakse toatemperatuurini eksikaatoris veevaba kaltsimkloriidi kohal, et vältida niiskuse adsorbtsiooni. Materjal kaalutakse laboratoorsel kaalul täpsusega 0,01g. Kuiv püknomeeter kaalutakse (m1). Püknomeetrisse puistatakse seejärel 10-20 g katsetatavat materjali ning püknomeeter koos materjaliga kaalutakse (m2). Peale kaalumist valatakse püknomeetrisse katsetatava materjali suhtes inertset vedelikku. Vedelik peab katma materjali 5 mm paksuse kihina. Püknomeeter asetatakse liivavanni ning tema sisu keedetakse 10-20 minuti vältel, et eemaldada proovist õhk. Õhku võib eemaldada ka vakumeerimisega, hoides püknomeetreid koos materjali ja vedelikuga vaakumeksikaatoris, kuni mullikeste eraldumine lõpeb. Hiljem
t. vedeliku pinnalt eraldub niisama palju molekule, kui vedelikku tagasi pöördub. Vedeliku kohal asuvas ruumis on auru jaotus ühesugune. Rõhku, mida avaldab vedeliku kohal asuv aur, nimetatakse vedeliku auru tasakaalurõhuks ehk lihtsalt auru rõhuks. Nafta ja naftasaaduste aurumise intensiivsust iseloomustatakse Reidi aururõhuga. Seda mõõdetakse standardaparatuuriga, mis koosneb väikesest konteinerist, sooja vee anumast ja manomeetrist. Konteinerisse valatakse kindel hulk katsetatavat vedelikku, suletakse õhukindlalt ja asetatakse vette temperatuuriga 37,8 °C. Manomeetrilt loetakse vedeliku aurumise tagajärjel tekkinud rõhu tõus. Seega Reidi aururõhk on vedelikuaurude rõhk temperatuuril 37,8 °C. Mida suurem on Reidi aururõhk, seda intensiivsemalt vedelik aurub. Aurumise tagajärjel tekib naftasaaduste veol loomulik kadu. 7.3. Vedellastide karakteristikud Vedellastide üheks tähtsamaks karakteristikuks on tihedus, mille abil arvutatakse
annaabi.ee 
