A. Burgess Lugu ühiskonnast, kus räägitakse vene-inglise segakeelt ning võimutsevad noorukite jõugud. Mina-tegelane Alex ja tema sõbrad Pete, Georgie ja Dim veetsid aega kõiksugu huligaansusi korda saates ja kelle suurimaks naudinguks on oma vägivaldsete fantaasiate teostamine. Situatsioonid oli julmalt ja tõeselt kirjeldatud. 2. osa raamatust räägib Alexi ravimisest, riigivõimu uuest katsetatavast ravist, mille tagajärjel ei suuda inimene enam korda saata midagi halba. See oli veidi psühhodeelne. 3. osa rääkis Alexi elust peale ravi, vabas maailmas vaba poisina. Alex aga ei olnud sellega rahul, et ta ei saa enam halba teha ja üritas endalt elu võtta. Enesetapukatse käigus sai ta väga viga aga sai tagasi võime teha kurja ilma tundmata iiveldust ja haigushoogu. Alex armastas klassikalist muusikat kirega. Raamatus oli palju slängi ja teistes keeltes
koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. Põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väändeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbeteimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuse aluseks. Lähtudes sellest, kas katsetatavast materjalist katsekeha (teimik) või sellest valmistatud detail purustatakse või katsetamise käigus materjali või sellest valmistatud detaili oluliselt ei kahjustata, eristatakse purustavaid ja mittepurustavaid katseid (teime). Purustavad katsed (teimid) Materjalide purustava katse tagajärjel purustatakse detail või selle materjalist valmistatud (valatud, pressitud, lõiketöödeldud) spetsiaalsed katsekehad teimikud. Metalsete materjalide korral on
ai osajääk [%] mi jääk sõelal i [g] m kogu proovi mass [g] b) Kogujääk sõelal i Ai=a4,0+......+ai (5) Ai kogujääk [%] c) Läbind killustik sõelal i Li=100- Ai (6) Li läbinud killustik [%] 4.5 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Katses vaadeldi killustikku fraktsioonidega 8-16 mm. Katsetatavat killustikku oli 1 kg. Katsetatavast proovist eraldati visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Kahtluse korral mõõdeti terad üle. Plaatjad ja nõeljad terad kaaluti ja arvutati nende sisaldus protsentides kogu proovist. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. 4.6 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi Killustiku tugevusmark määratakse analoodselt GOST'i metoodikale. Killustikku
protsentides. Liivaterade tühiklikkus arvutati valemist (3). Valem (3) L 1 0 L 100% L ρL – liiva tühiklikkus [%] γ0L – liiva puistetihedus [kg/m3] γL – liiva näivtihedus [kg/m3] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.3. 6.4 Liiva niiskusesisalduse määramine Katsetatavast liivast võeti proov, mida kaaluti enne ja pärast kuivatamist. Liiva niiskusesisaldus arvutati valemiga (4). Valem (4) m m1 W 100% m 1 W – liiva niiskusesisaldus [%] m – liiva mass niiskuse puhul [g] m1 – kuivatatud liiva mass [g] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.4. 6.5 Liiva terastikulise koostise määramine
V1 vee ruumala mensuuris [cm2] V2 vee ja liiva ruumala mensuuris [cm2] 5.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutati puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist (3). PL=(1- 0L/ L)*100% (3) PL liiva tühiklikkus [%] 0L liiva puistetihedus [kg/m3] L liiva terade tihedus [kg/m3] 5.4 Liiva niiskusesisalduse määramine Katsetatavast liivast võeti proov, mida kaaluti enne ja pärast kuivatamist. Liiva niiskusesisaldus arvutati valemiga (4). W=(m-m1)/m1*100% (4) W liiva niiskusesisaldus [%] m liiva mass niiskuse puhul [g] m1 kuivatatud liiva mass [g] 5.5 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõeluti sõelal avaga 5 mm. Jääk sõelal kaaluti
ai=mi/m*100 (4) ai osajääk [%] mi jääk sõelal i [g] m kogu proovi mass [g] b) Kogujääk sõelal i Ai=a4,0+......+ai (5) Ai kogujääk [%] c) Läbind killustik sõelal i Li=100- Ai (6) Li läbinud killustik [%] 4.5 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Katses vaadeldi killustikku fraktsioonidega 8-16 mm. Katsetatavat killustikku oli 1 kg. Katsetatavast proovist eraldati visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Kahtluse korral mõõdeti terad üle. Plaatjad ja nõeljad terad kaaluti ja arvutati nende sisaldus protsentides kogu proovist. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. 4.6 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi Killustiku tugevusmark määratakse analoogselt GOST'i metoodikale. Killustikku
ülemist mõõtu. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse osajäägid ja kogujäägid protsentides. Sõelumise võib lugeda lõppenuks, kui sõelale jäänud materjali kogus ühe minutlilise sõelumisega ei muutu enam kui 0,1%. Killustiku terastikuline koostis ning peenestusmoodul on kantud tabelis 5. 4.6 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Määramine toimub killustikul, mille fraktsioon on 4-16 mm. Katsetatavast kogusest eraldatakse visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Kahtluse korral mõõdetakse terad üle. Plaatjad ja nõeljad terad kaalutakse ja arvutatakse nende sisaldus protsentides kogu proovist. Selleks kasutatakse valemit 5. Tulemused on kantud tabelisse 6. Valem 5: H plaatjate ja nõeljate terade sisaldus [%] m plaatjate ja nõeljate terade mass [g] mk kogu katsetava killustiku mass [g] 4
ülemist mõõtu. Jäägid sõeltelt kaalutakse ning arvutatakse osajäägid ja kogujäägid protsentides. Sõelumise võib lugeda lõppenuks, kui õselale jäänud materjali kogus üheminutilise sõelumisega ei muutu enam kui 1,0%. 3.4 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Määramine toimub fraktsioonide kaupa. Killustik fraktsioonidega 4-8, 8-16, 16-31.5 ja 31.5- 64mm katsetatakse vastavalt hulkadega mitte alla 0.25, 1.0, 5.0, 15 kg. Katsetatavast proovist eraldatakse visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Kahtluse korral mõõdetakse terad üle. Plaatjad ja nõeljad terad kaalutakse ja arvutatakse nende sisaldus protsentides kogu proovist. 3.5 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. Killustiku tugevusmark määratakse analoogselt GOST'i metoodikale. Killustikku katsetatakse fraktsioonidena: 4-8 mm, 8-16 mm ja 16-31,5 mm
Sitkus on materjali omadisekoormisel taluda olulist deformeerimist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt tööolukorrast eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja trükilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. Põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surbeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõõige tõmbeteimil määratavad mehhaniilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuse aluseks. Lähtudes sellest, kas katsetatavast materjalist katsekeha või sellest valmistatud detail purustatakse või katsetamise käigus materjali võisellest detaili oluliselt ei kahjustata, eristatakse purustavaid ja millepurustavaid katseid. Terased Teraste liigitus. Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse terased kahte suurde gruppi: 1) Mittelegeerterased 2) Legeerterased Teraste legeerituse määrab lisandite sisaldus. Mittelegeerterased jagunevad alagruppidesse eelkõige kahjulike lisandite (P,S) sisalduse järgi:
10386 toodud sõelkõverate soovitusliku väljaga viimistluskrohvi valmistamiseks, mis on toodud lisas 1. 4.5. Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine. Plaatjate ja nõeljate terade hulga järgi hinnatakse killustiku sobivust. Lubatavaks piiriks normaalbetoonil on ülimalt 35%. Määramine toimus fraktsioonide kaupa. Killustik fraktsioonidega 4-8, 8-16, 16-31,5 ja 31,5- 64 mm katsetati vastavalt hulkadega mitte alla 0,25; 1,0; 5,0 ja 15 kg. Katsetatavast proovist eraldati visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Plaatjad ja nõeljad terad kaaluti ja arvutati nende sisaldus protsentides kogu proovist. 4.6. Killustiku tugevusmärgi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. Killustikku katsetatakse fraktsioonidena: 4-8 mm, 8-16 mm ja 16-31,5 mm. Killustikku katsetati kuivatatult, tugevusmargi määramiseks kasutatakse silindrit diameetriga 75 mm.
Alguse-osa nagu ikka mingil määral sissejuhatus ja terves 1. osas on küllaltki sisutihe tegevuskava. Tutvusin raamatu tegelastega, täpsemalt siis: mina-tegelane Alex ja tema kärsad Pete, Georgie ja Dim, kelle ajaveetmiseks kõiksugu huligaansus ja kelle suurimaks naudinguks on oma vägivaldsete fantaasiate teostamine. Iseloomulikud ja asjakohased olid julmalt ja tatti pritsivalt tõeselt kirjeldatud situatsioonid. 2. osa raamatust räägib Alexi ravimisest, riigivõimu uuest katsetatavast ravist, mille tagajärjel ei suuda inimene enam korda saata halba. See oli minu jaoks põnevaim osa raamatust (k.a. muidugi lõpptulemus). Kui raamatu 2. osa esimest lauset lugesin, tundsin, et see on psühhedeelne. Ma armastan, kui raamatu kontseptsioonis kasutatakse mõnd iselaadi lauset, tegevust vm., mida siis korratakse läbi raamatu ja iga kord, kui seda uuesti loed, tunned iseäralikku äratundmisest pakatavat tunnet, kuid igakord tekitab see erinevaid emotsioone. 3
5. Plaatjate ja ndeljate terade hulga m6}iramine killustikus Mliiraminetoimubfraktsioonidekaupa.Killustikfraktsioonidega4-B,g-16, l6-31 ja3l,5-64mm ,5 (antudkatses 4-8 ja 8-16 mm) katsetatakse vastavalt hulkadega mitte alla 0,25;1,0;5,0 ja 15 kg (antud katses 0,25 ja 1,0 kg). Katsetatavast proovist eraldatakse visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm vdi enam kordi v[iksem. Kahtluse korral m66detakse terad nihikugu iit". Plaatjadja ndeljad terad kaalutakseja arvutatakse nende sisaldus protsentides kogu proovist. Ndide m (proovi mass) = 1000 g
koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. Põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väändeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbe- teimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised omadused on metallide valiku ja tugevus- arvutuse aluseks. Lähtudes sellest, kas katsetatavast materjalist katsekeha (teimik) või sellest valmistatud detail purustatakse või katsetamise käigus materjali või sellest valmistatud detaili oluliselt ei kahjustata, eristatakse purustavaid ja mittepurustavaid katseid (teime). 46) Dielektrikud ja isoleermaterjalid. Nende kasutusvaldkonnad. Dielektrikud leiavad kasutamist peamiselt elektriisoleermaterjalidena; nendele pöörataksegi käes- olevas peatükis põhitähelepanu
Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust. Sitkusele vastupidine omadus on haprus. Põhiliseks staatilise katsetamise mooduseks metallide puhul on tõmbeteim (malmi korral ka surveteim), vahelduv-korduvatel koormustel aga väsimusteim. Lähtudes sellest, kas katsetatavast materjalist katsekeha (teimik) või sellest valmistatud detail purustatakse või katsetamise käigus materjali või sellest detaili oluliselt ei kahjustata, eristatakse purustavaid ja mittepurustavaid katseid. 2.2. Materjalide eksperimentaalne katsetamine 2.2.1. Purustavad katsed Tõmbeteim Tõmbeteimil kasutatakse standartiseeritud varraskatsekehi (Sele 2.1). Katsekeha kinnitatakse katsemasinal (Sele 2.2) ja sujuvalt koormatakse tõmbejõuga. Mõõdetakse ja
Metallide puhul on painde- ja väände- kus Fm - maksimaaljõud, teim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbe- So - teimiku algristlõikepindala. teimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad b) voolavuspiir ReH (ülemine) ja ReL (alumine) mehaanilised omadused on metallide valiku ja sele 1.3: tugevusarvutuse aluseks. ReH - pinge väärtus, mille saavutamisel Lähtudes sellest, kas katsetatavast materjalist esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist, katsekeha (teimik) või sellest valmistatud detail ReL - pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel. purustatakse või katsetamise käigus materjali või -8- c) tinglik voolavuspiir Rp pinge, mille juures a) jääkpikenemine saavutab etteantud väärtuse Tõmbepinge protsentides, näiteks 0,2% tähis Rp0,2.
annaabi.ee 
