k. nn peer group) (Pascual-Ezama jt 2015:2). Valimiks on sama organisatsiooni ABC töötajad. Kuna kõik valimi liikmed on värvatud samasse ettevõttesse, siis eeldame, et nende väärtused (sealhulgas eetilisus) on üsna sarnased. Samas paiknevad nad kontorihoone erinevatel korrustel, võimaldades mõlemas kontori kööginurgas samaaegselt eksperimenti läbi viia. Seega tegemist on kvaasieksperimentaalse katseplaaniga eksisteerivad juba reaalsed grupid organisatsioonis: Grupp A: Korrus 2 töötajad (N = 30), kellest teadaolevalt tarbib kohvi 90% ehk 27 töötajat. Keskmine vanus 38 aastat. Grupp B: Korrus 3 töötajad (N = 25), kellest teadaolevalt tarbib kohvi 96% ehk 24 töötajat. Keskmine vanus 41 aastat. Grupid on seega tarbijate hulga poolest võrreldavad ning piisavalt suured. Uurimuse protseduuri kirjeldus Grupi A ja B keskmine kohvi tarbimine on teada vastavalt mõõtmistulemustele n.ö 0-
Etiketi taustvärvused on tumepunane, roosa, meresinine. Ostmist jälgitakse 4 kuu jooksul. 10. EX tahab teada, kas rotid õpivad keerulist labürinti läbima kiiremini sel juhul, kui õppimiskatsed on hajutatud ajaliselt (1 proov 10 min. jooksul), või juhul, kui katsed on ajaliselt lähestikku (1 proov 10 sek. jooksul). Loetakse kokku proovide arv, mis on vajalik teha, kuni rotid õpivad õigesti labürinti läbima. Probleem katseplaaniga ! (1) Uuriti kujutluse osa sõnade meeldejätmisel. Katseplaaniks oli sõltuvad grupid (WS). KI-tele esitati järjest pikk nimekiri üksikuid sõnu, üks sõna korraga. Pooled sõnadest olid musta värvi ja pooled punast värvi. Ülesanne oli punaste sõnade kohta luua mõtteline kujund, musti sõnu aga korrata niisama kuni järgmise sõna ilmumiseni. Lõpus tehti sõnade vaba meenutamise test. (2) Uuriti, kuidas rahaline tasu mõjutab hoiaku kujunemist