tehnilistele uuendustele, tehnilises ja tehnoloogilises mõttes eeskujuliku taseme. Tehase uhkuseks oligi kunstiliste tehnoloogiate rikkus, mille najal sündisid Esimese maailmasõja aastatel terved portselani tootvad keemia- ja elektrokeemia tööstusharud. 1918. aastal ettevõte natsionaliseeriti. Nüüd juba riiklik portselanitehas allutati hariduse rahvakomissariaadile, mis andis tehasele ülesande teha endisest õukonnamanufaktuurist "keraamika vabariikliku tähtsusega katselaboratoorium", kus tehakse "selle sõna ülevas mõttes agitatsioonilist portselani, mis on sisult revolutsiooniline, vormilt täiuslik ja tehniliselt teostuselt laitmatu". Möödunud sajandi 30. aastatel avati, seoses kultuurilise ülesehitustöö algusega NSV Liidus, Leningradi portselanitehases riigi esimene kunstilaboratoorium. K. Malevitsi õpilase N. Suetini juhendamisel lõi ettevõtte loomekollektiiv Nõukogude portselani uudse stiili, mis sobis kokku "sotsialistliku olmega". 60
4) Soomlastest koosnev Soome asjade komitee Peterburis esitles Soome asjad otse keisrile, mitte Vene ministeeriumidele (1.12.1808-1811)! 1812 määrati Soome pealinnaks Helsingi. 1812 liideti nn Vana-Soome autonoomse Soome koosseisu Viiburi läänina (1721 ja 1734 kaotatud alad ehk Stolbovo piir 1617). Miks Aleksander I kujundas Soome autonoomia? Valitseja vabameelne periood enne Napoleoni sõjaretke (Katariina II ja Mihail Speranski mõju) Plaanis uuenduste läbiviimist Venemaal ja Soome kui katselaboratoorium. Rootsi gustaviaanlikud põhiseadused garanteerisid valitsejale suure võimu (vaid uute maksude kehtestamise on vaja riigipäeva nõusolekut). Soome kiire rahustamine oli Napoleoni sõdade perioodil vajalik. Soome eliidi lobbytöö: G. M. Armfett, G.M. Aprengtporten (Soome riigi idee), C. E. Mannerheim ja 15 rahva relvastatud vastupanu 1809. Soome autonoomia tunnused I Venemaa organitest sõltumatu riigiaparaat ja institutsioonid:
õnneliku lõpuga. Põhiskandaalid ,,Kummituste" ümber, mida etendati suletud ringile Meiningeinis. Ka Berliinis valitud publikule. Ei mahtunud ilusa kunsti raamidesse. Juhtuvad autorid Sudemann jt. Ibsen kajastas uusi ideid kunsti ülesande kohta, suundumust, mida selle liikumise üks pioneere Emile Zola oli nimetanud naturalismiks draama eesmärgiks polnud enam pelgalt inimestele hea enesetunde pakkumine, vaid sellest pidi saama teadusliku uurimise üks harusid, katselaboratoorium, et õppida tundma inimsuhteid, mis kujutavad maailma ja ühiskonda nii, nagu nad tegelikult on kogu oma inetuses, kõigi oma pahedega, kõigi inimeksistentsi aspektidega, mida senini polnud avalikkuse silmis märkimisväärseks peetud. Üha enam noori kogunes Ibseni, Zola, Nietzsche ja Wagneri ümber, et toetada sellise teatri teket uut moodi draama, mis võimude poolt sündsusetuses ja õõnestavas mõjus süüdistatuna põrkus pidevalt tsensuurile ja ärakeelamisele
annaabi.ee 
