Seteta liiv põhja ning nõruta soola ja vee lahus portselankaussi. Aurusta elektripliidil vesi sooladest välja. Kaalu soolad ära. Tulemused: Liiv ja sool on eraldatud. Soola oli segus 0,7 g. Järeldus: Liiva saab eraldada soolast setitamise, nõrutamise ja aurustamise läbi. Katse nr. 2 Vasksulfaadi (Co2So4) eraldamine söögisoodast (Na2CO3) Katsevahendid: Katseklaas, vasksulfaadilahus, söögisooda, seisukolb, filterpaber, lehter, keeduklaas. Töökäik: Vala katseklaasidest keeduklaasi kokku vasksulfaadilahus ja söögisooda. Pane filterpaber lehtrisse ja vala segu läbi lehtri kolbi. Tulemused: Sade jäi filtri peale, puhas aine tilkus kolbi. Järeldus: Vasksulfaadilahuse ja söögisooda kokkusegamisel tekib sade, mille saab eraldada puhtast ainest filtreerimisega. Katse nr. 3 Vildikatest värvainete eraldamine (kromotograafia) Katsevahendid: Filterpaber, keeduklaas, klaaspulk, vesi, vildikad Töökäik:
nägi ilmavalgust lammas Dolly aset 276 ebaõnnestunud katset. Kui üldsus suudab veel sellest suurest arvust loomade puhul mööda vaadata, siis inimembrüo kallale minnes nähtakse selles ebainimliku teguviisi, mida võiks võrrelda, vähemalt minu tõekspidamistele toetutudes, massimõrvaks. Ma näen organismide, eelkõige loomade ning inimeste, kloonimist ebaeetilisena. Teatud aspektid elust peaksid jääme laboritest ja katseklaasidest eemale. Kas see, et inimkonna areng on jõudnud tasemele, kus me oleksime võimelised tootma kloonindiviide peab kohe tähendama, et me seda ka tegelikult tegema peame ning vajame? Kõigele lisaks ei tea me ka seda, millised oleksid massiliste kloonimiste tagajärjed. Ja paljast uudishimust ei ole mõtet hakata ka katsetama ning maailma pahupidi lööma hakata.
Ühel päeval saabus Ipingisse võõras mees, kes kandis kaabut, pikka mantlit, kindaid ning ta nägu oli sidemeis. Tema ainsaks pagasiks oli väike must kohver. Ta läks võõrastemajja nimega "Tõll ja Hobused" ja võttis sealt endale toa. "Tõlla ja Hobuste" omanikud olid Hallid, kes imestasid selle üle milline külaline oli olnud. Ta soovis ainult saada kätte oma pagasit mis pidi saabuma mõne päeva pärast ning rahu ja vaikust. Paari päeva pärast saabuski tema pagas, mis koosnes katseklaasidest ja kemikaalidest. Järgnevatel päevadel oli tal palju tegelemist oma katsetega. Teda võis tülitada ainult söögi pärast, kuid ühel päeval ei toonud Mrs. Hall talle igapäevast toitu ning siis hakkas see teda juba vihale ajama, sest ta oli ikkagi selle eest maksnud. Kuid ühel hommikul tuli Mr. Bunting jutuga, et öösel oli kiriku - mõisa röövitud, kuid röövlit näha ei olnud. Selles hakatigi siis kohe toda
Mina kasutasin kolesteroolilahust, taimse rasvana rapsiõli lahust ning loomse rasvana või lahust. Igasse katseklaasi lisada 6-7 tilka äädikhappe anhüdriidi ning 4-5 tilka kontsentreeritud väävelhapet, loksutada hoolikalt. Jälgida toimuvaid muutusi ja järeldada kolesterooli sisaldust uuritavates proovides. Tulemus: Kolesteroolilahust sisaldavas katseklaasis tõepoolest tekkiski tume sinakas-roheline reaktsioonisegu, mis oli teistest katseklaasidest selgesti eristatav. Rapsiõli lahust sisaldava katseklaasi reaktsioonisegu oli heleroheline. Rapsiõlis kolesterooli küll leiduda ei tohiks, kuna kolesterool on loomne sterool, taimedes sisalduvad aga fütosteroolid ja usun, et nende sisaldus võiski anda õrna positiivse reaktsiooni. Või lahust sisaldav katseklaas samuti oli heleroheline, sellest võib järeldada, et või sisaldab kolesterooli. Sedasama väidab ka Internet, 100 grammi võid sisaldab umbes 200 mg kolesterooli.
hüdrofoobsed ja moodustavad vesikeskkonnas emulsiooni ning hajutavad läbivat valgust. 1.3.3 Akroleiiniproov 1. Võtsin kaks kuiva katseklaasi kuhu kandsin 1 g NaHSO4 ja lisasin tilk kahest erinevast uuritavast materjalist 2. Kuumutasin katseklaasid tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamise ja proovi tumenemiseni (akroleiini moodustumiseni) 3. Nuusutasin ettvaatlikult katseklaasidest eralduva lõhna Esimene proov sisaldas glütserooli (glütserooli sisaldavaid lipiide: rasvad ja glütserofosfolipiidid), kuna seal tekkis terav lõhn (akroleiinist). 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides 1. Kolme puhasse ja kuiva tatseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust (1 rasvhappe palmitiinhape; 2 taimne rasv päevalille õli; 3 loomne rasv searasv) 2
Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Töö käik Uuritakse kahte tahket materjali, millest üks sisaldab lipiide. · Võetakse 2 kuiva katseklaasi, millesse pannakse umbes 1g tahket ainet · Katseklaasidesse lisatakse mitte rohkem kui 0,5 ml atsetooni · Loksutatakse hoolikalt ja lastakse tahkel materjalil settida · Katseklaasidest kantakse pipetiga tilk filterpaberile ja lastakse kuivada · Kuivi filterpabereid vaadatakse vastu valgust · Esimese proovi paber paistis paremini läbi, seega sisaldas see lipiide 1.3.2. Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamfaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena (dispergeerunud faas) teises vedelikus (pidevas faasis). Kuna
akroleiin. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. Töökäik: Kahte katseklaasi panin ~1g NaHSO4 ja lisasin mõni tilk kahest erinevast uuritavast materjalist. Katseklaase kuumutasin tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamise ja proovi tumenemiseni. Nuusutasin katseklaasidest eralduvat lõhna. Järeldus: Mõlemast katseklaasist tuli ebameeldivat lõhna, aga esimene oli veidi magusam, sarnanes toiduõli kõrbemislõhnaga. Teisest katseklaasist tuli kummipõlemise haisu, mis tähendab, et tegemist ei ole loodusliku ainega ning ei sisalda glütserooli. Glütserooli sisaldas esimene proov. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga on iseloomulik pruun värvus,
akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi kantakse ~1g KHSO4 või NaHSO4 ja lisatakse mõni tilk kahest erinevast uuritavast materjalist (tähistatud akroleiinitesti proovid 1 ja 2). Katseklaase kuumutatakse tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamise ja proovi tumenemiseni. Viimane annabki märku reaktsiooni toimumisest ja akroleiini moodustumisest. Nuusutatakse ettevaatlikult katseklaasidest eralduvat lõhna (NB! Akroleiin on mürgine!), tõmmates käega katseklaasi kohalt õhku enda suunas ja tehakse järeldus, kumb proovidest sisaldas lipiidi, mille koostisse kuulub glütserool.. Järeldus: Esimene proov säilitas mingil määra meeldiva lõhna, teist proovi sisaldanud katseklaasi sisu hakkas jubedalt kärssamise järgi haisema. Seega järeldub, et teine proov sisaldas lipiidi, mille koostisse kuulub glütserool. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides
glütserofosfolipiididega, kui ei toimu glütserooli mittesisaldavate lipiidide korral. Akroleiini moodustumine võimaldab otsustada, kas uuritav lipiid sisaldab glütserooli või mitte. Töö käik · Kahte kuiva katseklaasi kandsin ~ 1 g . · Lisasin mõne tilga kahest erinevast uuritavast materjalist (akroleiinitesti proovid 1 ja 2). · Katseklaase kuumutasin tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamiseni ja proovi tumenemiseni. · Nuusutasin ettevaatlikult katseklaasidest eralduvat lõhna. Tundsin 2. proovist eralduvat vängemalt lõhna. Järeldus Gaasipõleti kohal katseklaase kuumutades, eraldus teisest katseklaasist märgatavalt intensiivsemalt ebameeldivat lõhna. Seega 2. katseklaas sisaldas proovi, mis on glütserooli sisaldav lipiid. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaktsiooni halogeenidega
Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava lahusega või mitte. Töö käik: Kahte kuiva katseklaasi pannakse 1 g KHSO4 või NaHSO4 ja lisatakse mõni tilk kahest erinevast uuritavast materjalist (proov nr 1 ja nr 2). Katseklaase kuumutatakse tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamise ja proovi tumenemiseni. Viimane annabki märku reaktsiooni toimumisest ja akroleiini moodustumisest. Nuusutatakse ettevaatlikult katseklaasidest eralduvat lõhna (NB! Akroleiin on mürgine!), tõmmates käega katseklaasi kohalt õhku enda suunas ja tehakse järeldus, kumb proovidest sisaldas lipiidi, mille koostisse kuulub glütserool. Järeldus: Alustasin kuumutamist prooviga nr 2, see lõhnas kõrbemise järele ning ei saanud aru, kas nii lõhnabki akroleiin. Aga pärast proov nr 1 kuumutamist eraldus tugev ja terav lõhn, millest järeldasin, et uuritavas proovis tekkis akroleiin ning järelikult sisaldas proov nr 1 glütserooli. 1
Kasvuregulaatoritena kasutatakse tsütokiniine, auksiine ja giberrelliine. Auksiinid soodustavad juurte kasvamist, tsütokiniinid võrsete arengut ning giberrelliinid võimendavad tsütokiniinide mõju.. Kõiki 3 tüüpi kasvuregulaatoreid esineb looduses, kuid võimalik on kasutada ka sünteetilisi. Katseklaasid asetatakse neile soodsasse temperatuuri- ja valgusrežiimi, kus paari-kolme nädala jooksul moodustuvad juured ning fotosünteesivad rohelised taimeosad. Pärast seda võetakse taimed katseklaasidest välja ning istutatakse kohanemisperioodiks kasvuhoonesse (aklimatiseerumiskambrisse, kus on kõrge õhuniiskus ning tehakse taimede pealtpiserdamist). Kohanemisperiood on kriitiliseks etapiks noorte taimede elus. Kui see on edukalt läbitud, võib taimed istutada väliskeskkonda Meristeemselt on paljundatud hapu- ja maguskirsipuud, õunapuualuseid, astelpaju, kännasmustikat, rododendroneid, mitmeid kase- ja haavasorte ning paljusid marja- ja
10 haigestumist 1000 ujuja kohta) FC/FS suhe: fekaalsed coli-laadsed/fekaalsed srteptokokid, kui suhe on suurem kui 4, siis on tegemist antropogeense reostusega, kui suhe on viksem kui 0.7, siis loomadega. Uurimist on suunatud selliste meetodite vljattamisele, mis vimaldaksid heaegselt detekteerida mitmeid patogeene (viirused, bakterid, algloomad) Meetodid Piirlahjenduste meetod Laurlsulfaat-trptoon-laktoos vedelsde - gaasi moodustumine 24 vi 48 tunni jooksul positiivsetest katseklaasidest tehakse klv agar- vi vedelstmele: 1) Levinei eosiin metleensinine 2) Endo sde. Kinnitab laktoosi fermentatsiooni ja gramnegatiivsete bakterite olemasolu. Membraanfiltrite meetod Vesi filtreeritakse lbi 0.45 vi 0.22 .m filtri Filter asetatakse M-Endo vi LES-Endo agarstmele Punased metalse likega kolooniad on coli-laadsed Tulemus saadakse kiiremini kui piirlahjenduste korral Ei sobi kui vesi sisaldab palju mitte coli-laadsed baktereid Coli-laadsete bakterite arvukuse mramise kohta loe
28 Töö käik Kahte kuiva katseklaasi kantakse ~1g KHSO4 või NaHSO4 ja lisatakse mõni tilk kahest erinevast uuritavast materjalist (tähistatud akroleiinitesti proovid 1 ja 2). Katseklaase kuumutatakse tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamise ja proovi tumenemiseni. Viimane annabki märku reaktsiooni toimumisest ja akroleiini moodustumisest. Nuusutatakse ettevaatlikult katseklaasidest eralduvat lõhna (NB! Akroleiin on mürgine!), tõmmates käega katseklaasi kohalt õhku enda suunas ja tehakse järeldus, kumb proovidest sisaldas lipiidi, mille koostisse kuulub glütserool. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid
annaabi.ee 
