Inimese monokloonseid antikehi on võimalik kasutada ravis nakkushaiguste ja vähi puhul. 10. Mille jaoks kasutatakse embrüosiirdamist? · Loomade puhul saab healt tõult palju järglasi, samuti on võimalik saada mitu korda rohkem järglasi kui loomulikul viisil. · Inimeste puhul kasutatakse, kui naisel esineb mingi terviserike, mis takistab rasestumist tavalisel viisil. Kasutatakse samuti, kui mehel esineb viljakushäire. 11. Selgita, mida tähendab ,,katseklaasibeebi". Katseklaasibeebi tähendab seda, et lapse viljastamiseks on munarakk ja seemnerakk viidud kokku väljaspool naise organismi. Emakasse siirdatakse juba viljastatud munarakk. 12. Selgita, kuidas viiakse läbi embrüonaalkloonimine ja tuumkloonimine imetajatel. · Embrüonaalkloonimine: varase embrüo lõigustusrakud ehk blastomeerid on kõik võimelised arenema normaalseks tervikorganismiks - nad on totipotentsed
mille puhul viljatu paari munaraku ja sperma ühendamisel saadud embrüo siirdatakse teise naise emakasse, kes lapse sünnitab. Hiljem bioloogilised vanemad adopteerivad selle lapse. Sel puhul pole asendusema, erinevalt loomulikust asendusemadusest, lapsega geneetiliselt seotud. Küsimus, kas uued tehnoloogiad ei kahjusta kuidagi vanemaid ja lapsi või ei muuda inimeste arusaamu sigimisest, perekonnast ja vanemaks olemisest, muutus aktuaalseks, kui 1978. aastal sündis maailma esimene katseklaasibeebi. Üldjuhul võeti kunstlik viljastamine hästi vastu, sest seda meetodit vaadati kui loomuliku soojätkamise edasiarendust, lisaks võimaldas see saada lapsi, kelle geneetiline materjal pärineb vanematelt. Samuti olid uudse meetodi kasutajad eelkõige traditsioonilised perekonnad. Alates 1990. aastatest on kunstliku viljastamise tehnoloogiad tugevalt edasi arenenud. Võimalikuks on saanud munarakude (ootsüütide) kirurgiline eemaldamine naistelt
annaabi.ee 
