Sõprussuhtes kehtivad reeglid, mille rikkumise korral satub suhe ohtu Sõprussuhete loomine - Geograafiline lähedus ja interaktsioonide sagedus Meeldimist mõjutavad tegurid Geograafiline, füüsiline lähedus · personaalne ruum ruumiline tegur, mis mõjutab isikutevahelist atraktiivsust. Igal inimesel on personaalne ruum, distants, mida ta tavaliselt teiste isikutega hoiab. Storms ja Thomas (1977) viisid läbi eksperimendi, milles katseisikuteks olevad mehed pandi istuma kas väga lähedale või normaalsele kaugusele katse korraldaja abilisest. Viimastel tuli käituda kas sõbralikult, meeldivalt või siis mittesõbralikult, jämedalt. Selgus, et personaalse ruumi rikkumine (st. sinna "tungimine") muutis tugevamaks esialgse reakstiooni teisele isikul. Need abilised, kes käitusid sõbralikult ja istusid lähemale kui "normaalsel kaugusel" istujad, meeldisid rohkem viimastest rohkem. Mittesõbralik isik,
pärast tuli katseisikutel täpselt kirjeldada oma värskeid läbielamisi ja kogemusi, mis nendel lugedes tekkisid. Girgensohn ise nimetab seda tegevust konkreetse silmapilgu hingefotograafiaks. Katseisikute kirjeldused protokolliti sõnasõnaliselt järgneva analüüsi tarvis.. Sessioonid (iga katseisik läbis 30 sessiooni), mille jooksul viidi läbi lisaks vahetu kogemuse protokollimisele ka isiku usulisi veendumusi ja arusaamasid puudutav süvaintervjuu. Katseisikuteks olid kokku 14 inimest.Mehed ja naised jaotusid võrdselt. Enamus katseisikuid olid noored inimesed vanuses alla 30 aasta. Ühe katseisikuna osales eksperimendis ka Karl Girgensohn ise. Katsed toimusid 20. sajandi teise kümnendi alguses. Girgensohn eeldas, et usuliste tekstid lugemisel kogevad inimesed Jumalat kui objektiivset reaalsust – kedagi, kes on tegelikult olemas. Kuigi tema analüüs puudutas vaid inimese hinges
honne), mis on suhtlemisel suunavaks orientiiriks. Väline nägu on mask, fassaad (tatemae). Maski taga peitub honne (tegelik olemus). Väline nägu on kõigi jaoks, sisemine on iseendale ning lähedastele.(Pronnikov 1992: 170). Argyle kirjeldas üht katset inglaste, jaapanlaste ning itaallastega kõigil tuli ära tunda ja hinnata inimeste näoilmeid nendeks katseisikuteks oli samuti valitud kõigi kolme rahvuse esindajaid Huvitava omapärana toodi välja, et inglastest ning itaallastes katseisikutel õnnestus võrdselt kas oma või teise rahvuse grupi näoilmeid tabada, ent jaapanlasi hinnata oli neil raskem kui jaapanlastel endal. Aga isegi jaapanlastel oli raskusi oma maa inimeste emotsionaalsete väljendite hindamisega (1 405). Pilkkontakt Pilkkontaktil on neli funktsiooni: informatsiooni kinnitamine suhtluse reguleerimine
1903 kaitses doktorikraadi (whoa baby!). Avaldas oma teooria, et inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid aastal 1909. See ongi biheivorism. 1913 kirjutab Watson, et inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne mistõttu introskeptsiooni andmeid kasutada ei saa. Psühholoogia eesmärki muutis ka - enne oli jälgimine, nüüd on ennustamine ja kontrollimine. Alates 1919 saavad Watsoni peamisteks katseisikuteks imikud. Teda huvitavad imikud seetõttu, et ei ole võimelised verbaalseid vastuseid andma. Hakkab uurima imikute kaasasündinud emotsionaalseid reaktsioone. Neid on kolm: hirm, viha, armastus. Kõik muud hilisemad reaktsioonid on neist kolmest algest tingitud. Tingivad neid teisi assotsiatsioonid, seosed ja tingitud reaktsioonid. Puhtalt keskkonnateoreetik. Arvas, et vastavalt stiimulitele kujunevad reaktsioonid. Biheivorism on puhtalt enesekehtestamisele ja enesetõhususele suunatud
annaabi.ee 
