Inimesed, keda paluti vestelda kolme minuti jooksul 3 meetri kauguselt, hoidsid silmsidet kauem kui need, kes vestlesid palju mugavamalt kauguselt, umbes 1,8 meetrit. Kui katsealused seisid teineteisele nii lähedal, et tundsid end ebamugavalt (60 cm kaugusel), hoidsid nad palju vähem silmsidet kui ülejäänud kahe tingimuse puhul. 11. Kumba on raskem muuta, kas negatiivset või positiivset esmamuljet? Negatiivset on raskem muuta. (Näide katseisikutega, kellele anti inimest kirjeldavate omadussõnade loetelu) 12. Vahele 13. Millises keskkonnas muutuvad inimesed suurema tõenäosusega agressiivseteks? (3) 1) Mürarikas keskkond. Asjasse puutuv tegur on kontrollmäär, mida inimesed müra üle omavad või arvavad omavat. 2) Kuum kliima. Mässud ja füüsilised ründed tekivad tõenäolisemalt kuumadel suveõhtutel linnasisestes oludes. 3) Kitsad olud väikeses ruumis. Tunglemine 14
rõõm, viha, mure, kurbus jne. Isiksuseomaduste kohta saame oma teadmised hoopis teistviisi. See, mis on näiteks abivalmidus, ülbus, lahkus, siirus või kes on norija, jõhkard jne, ei ole vahetute aistingute ega tajudena kogetav. Öelda, milline on inimese iseloom, saab ainult siis, kui võrrelda teda kas teiste inimeste või vaikimisi aktsepteeritud normiga. (Vainik, Orav 2005: 259) 2.2. Eestlaste iseloomuomaduste sõnavara 2003 - 2004 aastal viis Heili Orav eestlastest katseisikutega läbi suulise intervjuude seeria, et välja selgitada isiksuseomaduste sõnavara. Küsitluses osales võrdselt mehi ja naisi, kokku 100 inimest vanuses 14 - 90. Küsitlus koosnes neljast osast, kus paluti inimesel öelda hetkel meeldetulevaid omadusi tähistavaid sõnu: 1) inimese iseloomu kohta üldiselt, 2) sümpaatse/ebasümpaatse tuttava iseloomu kohta, 3) eestlase iseloomu kohta ning 4) iseenda iseloomu kohta. Kaks viimast osa
eksperimendi käigus tegema ja kas see osalemine võiks neid ka kuidagi kahjustada. See vabatahtlik osalemine peab põhinema informeeritud inimese nõusolekul. · informeeritud nõusolek (passiivne petmine nt uurimise eesmärk jäetakse selgelt välja ütlemata) 4) Lõpetuseks ei tohi eksperimendist tuleneda mingisugust kestvat häda. Seetõttu peetakse osade eksperimentide puhul soovitavaks mõne aja pärast peale eksperimendi lõppemist kontrollida, kas katseisikutega on kõik korras. Uuritav peab olema veendunud, et - uuringu tulemusi ei kasutata tema vastu - uuringu tulemused ei kahjusta teda - uuringu tulemuste konfidentsiaalsus on tagatud (Sommer & Sommer, 2002, viidatud Tomsoni konspekt). Petmine teaduses On selge, et psühholoog peab oma uurimistöös olema kristalselt ausad. Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 5
Juhuslik viga (Mõõdame tulemusi valesti). Abinõud: 2. Operatsionaalsed definitsioonid. Miski on operatsionaalselt defineeritud, kui on selgelt määratletud selle saamise ja mõõtmise protseduurid e. operatsioonid. 3. Protokoll - määratlus, kuidas täpselt mõõtmisi teostada, et see toimuks ühteviisi kõigi katseisikute, kõigi sõltumatu muutuja tasemete puhul. II. VÄLINE VALIIDSUS väljendab seda, kuivõrd antud tingimuste ja katseisikutega saadud tulemused on üldistatavad teistsuguse korralduse ja teiste katseisikute jaoks. Oluliseks kriteeriumiks uuringu korratavus teistsuguste ülesannete, materjalide ja katseisikutega. III. SISEMINE VALIIDSUS - väljendab seda, kas on võimalik teha kausaalseid otsustusi muutujatevaheliste suhete kohta; st. kas üks muutuja põhjustas muutusi teises muutujas. Korralikult planeeritud ja täpselt läbi viidud eksperimendis on see võimalik, kirjeldavate vaatlusmeetodite puhul kahtlane.
annaabi.ee 
