Eksperimentaalne uurimus.
Antud katsedisainiga ilmneb mitmeid kitsaskohti. Esiteks jagatakse uuritavad kahte
gruppi, seega saavad interventsiooni ainult pooled katsealused. Sellest tulenevalt langeb
effektiivsus hinnata interventsiooni mõju, kuna seda saab vähem katsealuseid. Teiseks on
tähtis, et gruppid moodustataks võimalikult juhuslikult. Tagada tuleb valiku erapoolikus
(Haag 2004).
1.4 Solomoni nelja grupiga katsedisain
One-between katsediasini puhul ilmneb veel üks probleem, mida nimetatakse õppimise
või testi efektiks. See faktor võib rolli mängida näiteks juhul kui hinnatakse mingit
motoorse võimekuse oskust. Eeltestimisel ära määratav algtase võib ise omada mõju
hilisematele mõõtmistele (läbi selle, et harjutatakse või kohanetakse testiga). Selle mõju
võib olla positiivne või negatiivne ehk tulemus võib sellest tulenevalt paraneda või
halveneda