tahab näha, saamaks selle eest tasu. Lisaks ei oleks looma viiped Hedigeri sõnul arusaadavad inimestele, kes katsega seotud pole. Seega võib ka arvata, et on jällegi tegu inimeste sooviga näha šimpansi viibetes sõnumit, mida ei pruugigi neis leiduda. (Hediger 1981: 248) Hediger teeb juttu ka loomkatsetega seotud nö inimlikust probleemist. See tähendab, et suures osas on loomadega suhtlust luues lähenetud asjale liiga inimesekesksest vaatepunktist. Näiteks küsiti katsealuselt gorillalt, mis liiki ta kuulub. Sellele ei saa ta loomulikult vastata oma intelligentsi põhjal, sest tal pole nii arenenud arusaama liikidest. Sama kehtib ka eelneva näite kohta Hansust, kes pidi lahendama matemaatilisi tehteid. (Hediger 1981: 250) Lisaks tuleb katsetel arvestada ka looma motivatsiooniga. Katsealune võib otsustada, et ta ei taha seda teha, kuigi ta suudaks ning see muudab eksperimendi kulgu. (Hediger 1981: 251)
radioaktiivselt märgistatud 57Co- vitamiin B12. Kaks tundi hiljem manustatakse suu kaudu kobalamiini, mis peaks esile kutsuma radioaktiivselt märgistatud B12 väljutuse neerude kaudu ja kobalamiini puudujäägi kompenseerima. 57Co- kobalamiini väljutuse langus alla 6% isotoobi suu kaudu manustatud kogusest on tõendiks imendumishäiretest ileumis. Süljenäärmete talitluse hindamiseks kasutatakse järgnevaid mooduseid: A) sülje kogumine katsealuselt katseklaasi. See on lihtne, kuid ei võimalda hinnata sülje sekretsiooni kiirust. B) Katsealune loputab suu, kallutab pea ettepoole ja laseb süljel suunurgast välja tilkuda. See sobib süjle sekretsiooni kiiruse hindamiseks, kuna suu liigutustega süljenõristust ei mõjutata. C) Sülje kogumine süljenäärmest spetsiaalse kapsli abil, mis asetatakse vaakumi abil 6 süljenäärmejuha väljumiskohale ja on ühendatud katseklaasiga. Nii saab sülge
annaabi.ee 
