Vesinikuga kaasneb suur tule- ja plahvatusoht. Deuteeriumi ühendid on imetajatele, sealhulgas inimestele, mürgised. Triitium on ohtlik oma radioaktiivsuse tõttu. · Vesiniku saamine: keskmise aktiivsusega metalli ja kuuma veeauru reageerimisel, metalli ja happe reageerimisel, mõne erandliku soola ja metalli reageerimisel, metaani või süsiniku reageerimisel veeauruga kõrgel temperatuuril, vee elektrolüüsil Kipp'i aparaadis katoodreaktsioon (2H2O +2e- -> H2 + 2OH) ja anoodreaktsioon (2H2O -4 e- -> O2 + 4H) · Kasutusalad: raketikütusena, metallurgias metallide redutseerimisel oksiididest, keemiatööstuses ammoniaagi ja paljude orgaaniliste ainete tootmisel, energeetikas. Hapnik · Kuulub VIA rühma, on tugevate mittemetalliliste omadustega, kuid jäävad elektronegatiivsuselt siiski alla samas perioodis asuvale halogeenile.
metalli (näiteks leelis- ja leelismuldmetallide ning ka raua korral). Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahuste toimel, kusjuures reaktsioonist võtavad osa vabad elektronid. Elektrokeemilist korrosiooni saab jaotada kaheks suhteliselt iseseisvaks elektrokeemiliseks reaktsiooniks (elektroodprotsessiks): 1) anoodreaktsioon - metalli üleminek ioonidena lahusesse, mille käigus vabanevad elektronid. Näiteks: Fe = Fe 2+ + 2e - 2) katoodreaktsioon - vabanenud elektronide sidumine lahuses olevate oksüdeerijate (depolarisaatorite) poolt. Seega on korrosiooniprotsessi pidevaks toimumiseks vaja, et anoodreaktsioonis (metalli lahustumisel) vabanenud elektronid seotaks mingis katood-reaktsioonis (depolarisatsiooniprotsessis). Ebaühtlase pinnaga metallidel jagunevad anood- ja katoodprotsessid erinevate pinnaosade vahel - tekivad nn. mikrogalvaanipaarid, mis soodustavad korrosiooni
61. Elektrokeemiline korrosioon ja selle kulgemise protsess. Tekib metallides faaside metall ja elektrolüüt piiril. See korrosiooni tüüp ei sõltu elektrolüüdi tüübist, olgu see ülipuhas vesi või soolalahus. Suurt tähtsust ei oma ka elektrolüüdi kogus. Korrosiooni võib esile kutsuda ka niiskuse kihi paksusega mõni kümnendik mikromillimeetrit. Ainukeseks tingimuseks oleks, et üheaegselt toimiksid nii anoodreaktsioon metalli ioonide tekkeks ja katoodreaktsioon ühtede või teiste ioonide ja molekulide taastamiseks metalli pinnal. Temperatuur muudab potentsiaali ja suurendab purustava protsessi kiirust, aga teisest küljest muudab hapniku lahustuvust vees. Selle tõttu protsessid kinnises süsteemis js lahtises süsteemis hapniku osalusel toimivad erinevalt. Elektrokeemilise korrosiooni anoodne protsess kaasneb alati metalli ionisatsiooniga. Katoodprotsessist võtavad osa erinevad ioonid või molekulid, mis oksüdeerivad metalli
Ikorr., mis sõltub katoodi ja anoodi elektroodi potentsiaalidest ja süsteemi takistusest: Elektroodpotensiaali E suurust väljendab Nersti võrrand. Metallide korrosioonis on anoodipiirkond piirkond, kus toimub oksüdeerimine, see piirkond omab positiivseid laenguid. Katoodipiirkond on aga piirkond, kus metall loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise negatiivsemaks. Põhimetalli pinnal toimub enamasti Me anoodreaktsioon, lisandi pinnal aga katoodreaktsioon, st anoodipiirkond on piirkond, kus toimuvad anoodreaktsioonid (Me seob endaga elektrone, muutudes neg), katoodipiirkonnas aga katoodreaktsioonid (Me loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise seejuures pos). Anoodipiirkonnaks on korrodeerunud metalli pind ja katoodipiirkonnaks on korrosioonist puutumata metalli pind. 33. Puhaste metallide ja praktikas kasutatavate sulamite pingerida, nendes sisalduva informatsiooni analüüs. Galvaanipaari mõiste, nende saamine (tekkimine).
annaabi.ee 
