· Talvitusid (tänapäeva Kanada) Newfoundlandi piirkonnas (arheoloogilised leiud 20 saj. II poolel) · Sellest kirjutatakse saagades: Vinland Ameerika avastamine: Kolumbus · 1492 Hispaania teenistuses olev C.Kolumbus otsis lääne kaudu mereteed Indiasse ja randus Bahama saartel (San Salvadoris?) ja liikus veel Kuuba ja Haiiti piirkonnas · Uskus oma elu lõpuni, et avastatud piirkond on India · Sõbralik vastuvõtt pärismaalaste poolt, kelle katoliseerimine on Hispaania oluline prioriteet · 1493 viis Hispaaniasse saagina kulda, ,,metslasi", tubakat, ananasse, kalkuneid ja tsillipipart. Ameerika maadeavastajad: Amerigi Vespucci (hisp.teenist) · Olulised motiivid: meretee leidmine Indiasse ja otsiti kulda ja hõbedat · Esimesed maadeavastajad (itaalia päritoluga) hispaanlased, inglased, portugaallased, prantslased ja hollandlased · Amerigo Vespucci reisib mööda Kesk- ja Lõuna-Ameerika rannikut (1497-1502):
1401. aastal sai endale eluaegse ja 1413. aastal pärandatava Leedu suurvürsti tiitli. Vytautas võttis vastu õigeusu, ta mõlemad abikaasad olid õigeusklikud venelannad. Leedu dünastilised sidemed Venemaaga olid tugevad (56 õigeusku ristitud Leedu vürsti). 1397-1398 korraldas sõjakäigu Musta mere äärde ja Krimmi, võidukas. Saavutused: Leedu riik saavutas oma suurima ulatuse - Balti merest Musta mereni. Sisepoliitikas - Etnilise Leedu katoliseerimine, kirikute ehitamine. Leedu aadli tugevdamine, kinkides rohkesti maid koos talupoegadega. Kaubanduse ja käsitöö soosimine, meelitades selleks Leetu juute, pakkudes neile privileege. Grünwaldi lahing 1410 - 1409. aasta kevadel alustasid taas zemaidid suurvürst Vytautase üleskutsel ülestõusu ordu vastu. Sõja kavandasid Jogaila ja Vytautas. Ühisvägi purustas 1410. aastal Grünwaldi küla juures ordu väe. 1411. aastal sõlmiti rahuleping, mille kohaselt Saksa ordu loobus Zemaitijast
kants. Paavstiks oli sel ajal Gregorius XIII ning tema kaugemaks nägemiseks oli Katoliku kiriku taastamine põhja-Euroopas+ soov levitada katolikku usku Venemaal. 1581 a hakatakse mõtlema, mida ette võtta liivimaal, otsustatakse Liivimaale saata jesuiidid, oaavsti soov kattub paavsti sooviga. Juulis 1581 pannakse paika paberid tulevase katoliku kiriku statuur Liivimaal. Arvati, et liivimaale tuleb luua kollegiumid, nende asukohad määrati ka kindlaks. Liivimaa katoliseerimine seot Antonio Possevinoga, kes 1570ndatel aastatel liikus Euroopas ringi. Kirj välja oma liturgia ( Juhhan III), seda paavst ei lubanud-> katoliilasest naise surm-> luterlus. Konflikt rootsiga nii suur-> Possevino lahkub. Ivan IV andis mõista, et ka tema on nõus oma riiki katoliku kiriku rüppe vedama, Possevino saatis oma saatkonna Venemaale. 1582 a alguses, kui peeti rahuläbirääkimis päädis Jam Zapolski relvarahuga ( 15.jaanuar 1582), mille paljuski valmistas ette Possevino
annaabi.ee 
