13. Motett Mitmehäälne vokaalteos. Toetub Gregoriuse koraalile, kus ülemised hääled on rahvakeelsed ja alumine on ladinakeelne koraanitekst. 14. Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud Missa 15. Sümfoonia 4 osaline suurteos sümfoonia orkestrile, kus esimene osa on sonaat- allegro vormis. Peateema on aktiivne ja rütmikas, kõrvalteema rahulikum ja laulvam.Sümfoonia I osa lõppeb koodaga. Sümfoonia osad on erinevate karakteritega. 16. Missa Katolikukiriku peamine jumalateenistus, jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. 17. Keelpillikvartett kammermuusikazanr, kus on I viiul, II viiul, altviiul ja tsello nimi tähistab 4 osalist sonaadi-tsüklit ka. 18. Instrumentaalkontsert - muusikateos soolopillile sümfoonia- või kammerorkestri saatel. Esimene osa on sonaat-allegro vormis. 19. Fuuga Polüfoonilise väljenduslaadi kõige täiuslikum vorm. Mitmehäälne vokaal-või instrumentaalteos. 20
Kõige tähtsamaks raamatuks kuulutati Piibel. Ehitati uhkeid kirikuid. Pildid ning kujud seintel tutvustasid Piibli tegelasi või stseene. Arhitektuuris gooti stiil. Jumalaema kirik Pariisis, kaunistati ohtrate ornamentide ja kujudega, mis oli gootile omane. Gregooriuse koraal kujunes järjeks Ambrosiuse hümnile Iseloomustab: proosa tekst alati ühehäälne ladina keelne Austuseks paavst Gregooriusele. Missa & Reekviem Missa on katolikukiriku jumalateenistuse põhivorm. 4.5. sajandist hakati liturgilisi toimetusi saatma ka lauludega ja sellest kasvas välja väljapaistev zanr missa. Missa tekstid on ladina keelsed. Osa tekste muutuvad ja osa mitte. Muutumatud tekstid ehk missa osad: 1. Kyrie ( Issand halasta) 2. Gloria ( Au olgu Jumalale kõrges) 3. Gredo ( Mina usun ühte ainsasse Jumalasse) 4. Sanctus/ Benedictus (Püha/ Kiidetud olgu) 5. Agnus Dei ( Jumala tall) Missasid on kirjutanud: Bach, Mozart, Pärt
· Landeswehri sõda 1919 juuli · Tartu rahu 2 veeb 1920 · 23 juuni võidupüha, 20 august taasiseseisvumine, 24 veeb iseseisvus päev · MÕISTED · Absoluutne monarhia- piiramatu kuninga võim 17 saj. · Monarhia- riigivorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh ( kuningas, keiser, tsaar). · Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigijuhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu. · Paavst kõrgem katolikukiriku tegelane. · Lutherlus- protestantlik usuvool, Martin Lutheri õpetus. · Valgustus- periood euroopa ajaloos 1680- 1780. usk mõistuse võimalustesse ja vanade traditsioonide hülgamine. · Imperialism- suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Suurriikide e impeeriumite võim. · Koloonia- asumaa. · Proletariaat- palgatööline · Diktatuur- üksikisiku piiramatu võim ühiskonnas
Pärast kristuse legariseerimist 11.sajand hakati .....rooma paastide autoriteeti. Rooma reaalne tähtsus kasvas algelisekt alates paavst Greogoorius I-st. Greogoorius korraldas usuasju terves riigis. Aktiivne poliitilises ja majanduslikus elus. ajas kloostreid, usuteemalisi kirikuid. Uuendas läänekiriku liturgiat, mis aegamisi levis kogu euroopas. Laulmisega Greogoorius üldiselt teotud ei olnud. Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste. Greogooriuse laul on rooma katolikukiriku: 1. ühe häälne 2.ladina keelne 3.saatetu LITURGILNE LAUL: Kujunes välja 7-8 sajand. Laulda võib pksikvaimulik, lauljate grupp või terve koor. Greogooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub mitmeid esitusviise ja vorme. Greogooriuse laulu loomuliku kõne rütmist ja tekstist. Laulus kõige olulisem tekst ja sõnum. NOODIKIRI Greogooriuse koraan on sajandeid levinud ja kujunenud suulise kujuna. Tõsisem vajadus noodikirja järele tekkis 8.sajand.
10. mis muutus reformatsiooni tulemusel kirikus? Selgitage kolme näitega vaimulikud said loa abielluda, ladina keelne jumala teenistus asendus rahvakeelsega. 11. Vastureformatsioon, mida taotles katolik kirik sellega, selgitage mõne lausega? Võitluseks reformatsiooni vastu vallandas kirik vastupanureformatsiooni, millel võib eristada kahte suunda: 1-katoliku kiriku otsene vastutegevus, inkvisitsiooni tugevndamine, et hävitada teisiti mõtlejaid ja kogu väärõpetus. 2- katolikukiriku sisene uuendus liikumine, et taastada kiriku kõikuma löönud ühtsust selleks loodi jesuiitide ordu. 12. Mis same võttis katoliku kirik ette vastureformatsiooni teostamisel. Tooge kaks näidet. Katoliku kiriku organisatsiooni tgevndamine. Selleks kutsuti kokku trento kirikukogu. 1545- 1563. otsused: Kinnitati veelkord oaavsti ilmeksimatuse põhimõtteid. Oldi vastu kiriku detsentraliseerimisele. Piibel tõlgendamise ainuüigus jäeti kirikule.
tõekspidamistes. Lisaks ei tunnistanud paavst ja patriarch teist endast kõrgemaks. 1054.aastal toimus avalik tülli minek paavsti ja patriarhi vahel ja nad panid teineteise kiriku vande alla (kuni 1965.a) Tülli mineku ideoloogiliseks põhjuseks oli aga Püha Kolmainsuse dogma erinev tõlgendamine. 3.1517.aastal, seoses Martin Lutheri alustatud reformatsiooniga. 3.Katoliku kiriku korraldus paavstist preestrini + mõisted I rooma paavst (rooma piiskop) - katolikukiriku pea, kes valitses kirikut vaimulike hierarhia abil. Oli kirikuriigi e. paavstiriigi valitseja ning on Vatikani linnriigi pea. Kuuria- paavsti õukond, kujunes suureks kirikuelu keskuseks. Legaat- paavsti volitatud esindaja. Bulla- paavsti ametlikud seisukohavõtud. Kirikukogu- Tähtsamate vaimulike koosoleks. II Kardinalid - kõrgem vaimulik (paavsti järel teine) Nimetatakse paavsti poolt eluaegseks. Ül. anda nõu Rooma paavstile.
-Gooti periood (linnade kasv, kultuuriliselt aktiivne) Muusikakultuur põhiliselt suuline. Frangi riigi laienemisega tekkis vajadus noodikirja järele. (8. - 9. saj) Tavamuusikat üles ei kirjutatud. Gregoriuse koraal: - 6.saj lõpp püüti läänekirikut kindlamalt ühendada Rooma paavsti juhtimise alla - Gregorius I Suur lasi ühtlustada liturgilised tekstid, millest sai aluse koraal - Koraal - iseloomulik laulmisviis rooma katolikukiriku jumalateenistustel - Tekst ja sõnum olid tähtsad - Liikuv ja keerukas meloodia - Retsiteerimine ehk kõne lähedane laul - Ühehäälne - Ladina keeles - Puudus orel - Puudub taktimõõt - Esitajateks olid: 1 laulja, lauljate grupp, terve koor - Respondaarne laul e koor + solist või koor + koor Teisel aastatuhandel sai see kloostrite ja kirikute ühehäälne laul aluseks Lääne-Euroopa mitmehäälsele kunstimuusikale. Missa e jumalateenistus
Püha Jacobinuse. Ristisõjad- paganate ristiusutamiseks korraldatud sõjaretked. Korraldati alates 11.s katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole katoliku kirik kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. 1.ristisõda Jeesuse haua vabastamine Jerusalemmas moslemite käest. Misjönärid- usulevitajad, nt Püha Albert, Patrick. Paavst- Rooma katolikukiriku pea, valiti eluksajaks konklaavi (valimiskogu) poolt Rooma Sixtuse kabelis; paavsti õukond kuuria (kõrged ametnikud, asjaajajad). Patriarh- õigeusu kiriku pea, varasemalt Konstantinoopoli piiskop. Kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus. Pärisori- sunnismaine talupoeg, kes oli täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eeskostele. Paavstiriik- 8.s. Vatikan, kirikuriik, Frangi kuningas Pippin Lühike, püsis kuni 1870, Kesks-Itaalia. Ikoon-religiossed
· Reformatsioon usupuhastus(katoliku) Selle käigus puhastati ristiusk täiendustest ja tõlgendustst ja pöörduti tagasi põhitõdede juurde. Reformatsiooni tagajärjed olid nähtavad kirkus ja riigis. See tähenda, et valitsemises, majanduses ja poliitika. Usupuhastuse algus Saksamaal Traditsiooni kohaselt on usupuhastuse alguseks 31. oktoober 1517 kui Martin Luther naelutas Wittenbergi uksele oma 95 teesi. Martin Luther... 95 Teisii sisu 1. Mõisteti hukku katolikukiriku indunkeetside müük 2. Hakati nõudma Piibli tõlkimist emakeelde ja emakeelsete jutluse pidamist (sellega tähtsustati isikut, kes oli ise võimeline usutõdedest aru saama) 3. Vähendati kaotlikke sakramente ja sooviti alles jätta ainult ristimine ja armulaud 4. Pühakute kultuste eitamine 5. Tsölibaadi (vallalisena elamine preestritel) kõrvaleeitamine 6. Kloostrite ja mungaordude kaotamine 7. Kiriku varade võõrandamine 8
Lossi eesotsas olid arvatavasti valitseja ja sõjapealik. Tõenäoliselt olid lossid sõltumatute riikide keskused, mis omavahel pidevalt sõdisid. Umbes 1200 e.Kr. paljud lossid purustati. Tsivilisatsioon kadus lõplikult 1100 e.Kr. alanud sissetungi tagajärjel. Religioon Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid, kellele ohverdati loomi ja korraldati tantsudega pidustusi. Peamine ohvriloom oli härg. Mükeene perioodist pärinevad mitmed hilisemad Kreeka jumalad. Kreeka katolikukiriku allutamise taotlus Kui paavstid laiendasid oma võimu Euroopas soovisid nad endale allutada ka Kreeka katoliku kirikut. 1054 aastal heitsid paavst ja patriarh teineteise kirikust välja. Investituuri tülid Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. 1076ndal aastal kutsus keiser Heinrich IV kokku Saksa piiskopid, kes teatasid, et nad loobuvad paavstile kuuletumast
kriitiliseks realismiks. *) Ta uskus, et üldmõisted on reaalsemad ja valdavamad, kuid samal ajal ütleb ta ka seda, et me peaksime oma mõistus kasutama nii palju kui võimalik. -) Tal oli kaks suurt teost summa teoloogia ja summa filosoofia. *) Summa on viis kus vaadatakse põhjalikult läbi kõik küsimused, mis üldse saavad olla ning siis argumenteeritakse nii poolt kui vastu. -) Thomism või Uus-Thomism on tänapäeval kõige põhilisemad Rooma-katolikukiriku õpetused. * Franciscus Atheist - ta ise ei olnud filosoof, kuid tema ordust kasvasid välja suured filosoofid, kes õpetasid kahe tee teooriat, öeldes, et mõistuse ja ilmutuse tee on kaks iseseisvat teed, mida ei tohi segada, kuid mis viivad ühtse eesmärgini. Renessanss * Kestis 14. 16. sajand ja mõeldi antiikaja poole ja seega võib öelda, et keskenduti minevikule nagu juba keskajal.
peapiiskopiks prantslane munk Fulco, kes sai norrast abilise Nicolause. Henriku krooniks on nimetatud ka mõningaid ristitud eestlasi. Alguses ei suhtutud ristiusku vaenulikult, peale seda kui seda hakati pealesurma siis. Saksakaupmehed tahtsid paremaid sidemeid venelastega ja tulid siia merdmööda, nende kannul olid misjonärid kes hakkasid ristima. Ristiti peamiselt poliitilistel põhjustel. Toimus rooma ja kreeka katolikukiriku võitulus ja et rooma võidaks tahtis ta eestlased ristida ning selleks oli vaja välja tõrjuda ketserlus.. II KESKAEG X VANA-LIIVIMAA RIIGID JA PÕLISRAHVAD o Eestis ja lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana. Taani kuningriigi valdusse langenud P-Eesti nimetati Eestimaaks. Siinse ala edasine areng kujunes nii majanduslikult kui eluoluliseltt paljuski feodaalse Euroopa eeskujuks.
annaabi.ee 
