Soomega võrreldes väiksem rahvaarv. Halvaks küljeks oli veel see, et paljud Eesti- ja Liivimaa vanad tavaõigused ja kombed murti maha moodsa tsentaliseeritud riigi poolt. Ning ka see, et tänu nõiaprotsessidele pidid jällegi kannatama eestlased, kes ei olnud nõus luteri usku tunnistama. Need inimesed, kes uskusid rahvausku, paganlikke ja katolikuaegseid uskumusi ja nõidusid ning tõrkusid luteri usku ja ei pidanud kohustustest kinni, neid karistati ihunuhtluse ja häbipostiga ning raskem karistus oli elusalt põletamine. Minu arvates oleks pidanud tsentaliseeritud riik aksepteerima eestlaste ja liivlaste vanasid tavaõigusi ja kombeid. Rootsi riik ei oleks tohtinud sundida peale luteri usku ja küsida makse ning karistada
Esimese eesti grammatikaõpiku koostas H. Stahl ja see ilmus 1637. Keeleküsimustes üksmeele saavutamiseks korraldati kaks piiblikonverentsi, millel aga üksmeelele ei jõutudki. 1686. andsid Verginiused välja ,,Wastse Testamendi" st evangeeliumid. 1693. avaldas J. Hornung esimese tallinnamurdelise rahvakeelel põhineva grammatika ja võttis kasutusele uue kirjaviisi, mis jäi püsima pooleteiseks sajandiks. *Nõiaprotsessid Luteri kirik juuris karmilt välja rahvausku, paganlikke ja katolikuaegseid uskumusi ja kombeid. Kirikule oli antud hariduse, propaganda ja elanikkonna üle arve pidamise alal ametiasutuste ülesanded. Kõiki teisi usutunnistusi kiusati kurjalt taga. Kirikus käimine ja kirikumaksude maksmine olid rangelt kohustuslikud. Nõidumises süüdistati paljusid posijaid ja rahvaarste. Röövimine, vargused, pussitamised, mitmenaisepidamine, mõrvad ja vägistamised olid igapäevased asjad. 17. saj. Tõi olemasolevatele pahedele juurde kaks uut: tubakasuitsetamise ja
annaabi.ee 
