1. Liivimaa ristisõja põhjused ja algus Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. Rahulik misjonitöö ei andnud tulemusi. Saksa kaupmehed tahtsid ligipääsu uutele aladele ning turvalisemat kauplemiskeskkonda. Rüütlid läksid sõtta oma maavalduste saamise nimel. Sõda toetasid ka tsisterlaste ordu mungad, kes ei kannatanud paganlust. Piiskop Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama. 2. Allajäämise põhjused ja tagajärjed Vastaseid oli rohkem, nende sõjamehed olid elukutselised ja hea väljaõppega, omasid kogemusi. Neil oli parem relvastus ja sõjatehnika. Liivlastel võidelda sakslaste, taanlaste ja rootslastega samal ajal. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid viletsamad ning kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Meestel polnud eriti kogemusi. Eestlasi oli vähem ning ne...
Henry kaheksas jätkas oma isa suunda, kuid tal tekkis probleem. Nimelt ei olnud tal järeltulijaid ja ka naistega oli probleeme. Henry võttis endale naiseks Hispaania kuninganna tütre, millega ta kindlustas nende kahe riigi omavahelisi suhteid. See aga ei olnud kuigi hea lapsetooja ja kogu rahvas ning Henry õukond muutus kärsituks. Nii läks Henry Rooma, et saada lahutust. Seda aga ei antud talle ja kogu see asi lõppes sellega, et Inglismaa astus Katoliiklusest välja. Seda nii majanduslikel, kui ka perekondlike põhjustel. Ma arvan, et see samm katoliiklusest välja oli hea Inglismaa arengule. Nad said oma enda liini arendada ja Henry sai väga rikkaks meheks, kes oli oma poliitiliste suundadega meeletmööda rahva jaoks. Anglikaani kirik sai uueks suunaks Inglismaal peale katoliiklusest välja astumist. Sellega ei kaasnendu suured muutused. Samaks jäi jumalateeninduse kord ja
Kes on õnnelikumad inimesed, kas protestandid või katoliiklased? Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Jeesus Kristus löödi risti, suri ja maeti maha. 16. sajandi reformatsioonide käigus eraldusid katoliiklusest protestantlikud kogudused, kuna nad ei nõustunud seniste roomakatoliku kiriku seisukohtadega. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana. Katoliikluse aluseks on Piibel koos piibliväliste kirjadega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon. Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui
saj II pool) *7.9. saj piirasid araablased mitmel korral Konstantinoopolit. *9.10. saj korraldasid Konstantinoopoli vastu sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed koos KiieviVene slaavlastega. *11. saj kujunesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks türklased, kes saavutasid 1071. a Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle esimese suure võidu. *Vastuolusid LääneEuroopaga süvendas 1054. a kirikulõhe. Bütsantsi õigeusu kirik eraldus LääneEuroopa katoliiklusest lõplikult, jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. *1204. a vallutasid rüütlid Neljandas Ristisõjas Konstantinoopoli. *1261. a õnnestus Bütsantsil oma riik taastada. Süvenes majanduslik sõltuvus LääneEuroopast.*29.05.1453 langes Konstantinoopol türklaste kätte. 4. Sõjaväekorraldusele oli iseloomulik: 7. saj alates talupoegade stratiootide maakaitsevägi, sõjaväeteenistuse eest anti sõduritele pärandatav jaosmaa
KATOLIIKLUS KATOLIIKLUSEST · Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. · Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. · Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. · Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. LEVIK · Peamiselt Põhjaja LadinaAmeerika · LõunaAafrika · Euroopas vähesel määral, kuid on peamine usk näiteks Leedus,Prantsusmaal, Poolas ja Slovakkias. SÜMBOLID · Rist · Kala · Lammas · Alfa ja Omega · Pelikan · Krutsifiks(ristilöödu kuju) · Tuvi PÜHAKODA · Peetri kirik ehk Püha Peetruse Basiilika · asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul · Pühakoja ehitus algas 18.aprillil 1506. ja lõpetati 1626. · See on püha Peetruse, kes oli üks kaheteistkümnest Jeesuse apostlist ja esimene Rooma piiskop, matmispaik. · Basiilika alla katakomb...
eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia(vaimulikukohtade omandamine raha eest) ja perekonna elu-- eesotsas GregoriusVII-ga--gregoriuse reformid Sellega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu euroopas ja paavsti ilmalikku võimu itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreeka katoliku kiriku üle. Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe--bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest Ristiusu kiriku kujunemine: 381- kristlus kuulutatakse rooma riigiusuks, kirik oli varakeskajal kultuurikandja, tekkisid kloostrid, tähtsus väga suur. Ristiusk levis rooma territooriumil, tema barbarite aladel, vallutuste käigus ja misjonäride tegevuse tulemusel. Katoliku kiriku õpetus:põhisisu-usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Paavstiriik tekkis 756 a-l, ITLs Ristiusu kiriku lõhenemine 1054:Kreeka katoliku kirik:õigeusukirik, kirikupea->patriarh,
Puritanism kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks Inglismaal. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid 1560. aastatel anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kuninganna Elizabeth ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Puritaanlik opositsioon nõudis jätkuvalt muutusi ning kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised. Sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga,
Puritanism kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks Inglismaal. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid 1560. aastatel anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kuninganna Elizabeth ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Puritaanlik opositsioon nõudis jätkuvalt muutusi ning kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised. Sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga,
BUDISM ISLAM KATOLIIKLUS(kristlus) ÕIGEUSK(kristlus) PROTESTANTISM(kristlus) Tekkeaeg, -piirkond 6. saj. e.Kr. India 7. saj. Araabia 1. saj. Lähis-Ida 1054. a. lahknes 1517.Saksamaa, levis ka katoliiklusest teistesse Euroopa riikidesse Pooldajate ligikaudne arv 300 miljonit üle miljardi 900 miljonit 160 miljonit 350 miljonit Levila Tiibet, Hiina, Jaapan, Lähis-ja Kesk-Ida, Türgi, Port. ,Hispaania, Poola, Venemaa, Ukraina, Põhja-Euroopa,
Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks oli väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451. aastal Katalaunia väljadel.Kukutatti keiser Romulus Augustulus.Justinianus I-Bütsantsi keiser.Arendas välja tugeva sõjalise monarhia.Surus maha Nika ülestõusu.Rajati esimene Bulgaaria riik.Põhilised vaenlased oli türklased ja petseenid.Türklased said esimese suure vüidu Mantzikerti lahingus.Kirikulõhe - Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult. Vallutati Konstantinoopol.Konstantinoopol langes türklaste kätte 29.mail 1453.Bütsantsi kultuur- Katsetatti ristiusu kirikud ühendada.Levis kirjaoskus.Rooma õiguse edasiarendamine.Populaarsed olid pühakute elulood.Oldi üpris head geograafias.Tuntuim geograaf oli Kosmas Indiassesõitja.Võeti vastu üigeusk.Kryllos ja Mythodios koostasid slaavi tähestiku. Karl Suur- raudse rusikaga valitseja, geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja, rahvaste hävitaja, kirjaoskamatu
1. Reformatsioon on XVI sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud. PÕHJUSED: 1) riikide valitsejad soovisid vabaneda paavsti võimu alt. 2) vaimulike privileegitud seisun tekitas rahulolematust. 3) katoliku kiriku kõlbeline allakäik. TULEMUSED: 1) ristiusu lõhenemine. 2) euroopa usuline lõhenemine. 3) Augsburgi usurahu. 2. Reformatsiooni tagajärjel tekkisid uued kirikud: luterlus, kalvinism, anglikaani kirik. 3. 4.Martin Luther- reformatsiooni algataja. 31.oktooberil 1517 lõi Wittenbergi lossikiriku
Võidukates sõdades läänes vallutati Itaalai, Aafrika põhjarannik, Hispaania lõunaosaja Vahemere saared. Kogu riigis moodustati provintside asmele uued piirkonnad - teemad, mille eesotsas olid kõrgema sõjalise- ja tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Nad käsutasid umbes 4000- 5000-mehelist talupoegade - stratiootide maakaitseväge. 1054. aastal toimus kirikulõhe Lääne-Euroopas. Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne- Euroopa katoliiklusest jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. 1204. toimus Neljas Ristisõda ning Bütsantsi kultuuriväärtuste häving. 1261. aastal õnnestus riigil liidus Genovaga end taastada. Ligi kaks sajandit valitses riigis Palaiologoste dünastia. Kirjandus ja kunst küll õitsesid, kuid tervikuna oli see kunagise hiilguse hale vari. Bütsantsi kultuuripärandis on antiikkirjanduse kõrval väga oluline Rooma õiguse süstematiseerumine ja edasiarendamine
1)Majandusliku ja kaubandusliku arengu kiirenemine, 2)linnastumine ja industriaalühiskondade teke, 3)kujunes uus mõtteviis-valgustus, 4)tekkis uus valitsemisviis- absolutism, 5)palju revolutsioone. Puritanism Inglismaal 17.saj: ametlik oli anglikaani kirik, kuid laialt levis kalvinismi alaliik puritanism. Puritaanid järgisid jumaliku ettemääratuse õpetust,pidasid oluliseks teha palju tööd ja elus edasi jõuda. Nõudsid riigikiriku täielikku puhastamist katoliiklusest ja muutusid äärmuslikeks. Puritaan-töökas, usklik, tagasihoidlik, kitsi, tõsine jne. Valgutus: oluliseks teerajajaks oli renessanss. Leviku tippaeg oli 18.saj. I valgustusfilosoofiks peetakse Rene Descartes'i: 1)teadmiste ainus allikas on mõistus; 2) teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges; 3)põhiidee on cogito, ergo sum e mõtlen, järelikult olen olemas. Voltaire. Tegelik nimi Francois Marie Arout, oli kirjanik, poeet,draamaturg, jurist ja ajaloolane
Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. Protestantismi alla kuuluvad :anglikaanid , baptistid, arminiaanid , adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased , viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. Õigeusk Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. saj., lõplik lahknemine toimus 1054. a. Lõhe peapõhjus oli, et Ida-Rooma ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusk on valdav Kreekas, Serbias, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küprosel, Venemaal, Valgevenes ja Gruusias. Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh.
Reformatsiooni eelduseks oli see, et vaimulikel olid mittekristlikud eluviisid ning see viis katoliku kiriku kõlbelise allakäiguni. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristlikke maid anastas. Reformatsiooni põhjus - tagasipöördumine kristlike põhimõtete range järgimise juurde. Reformatsioon – 14. sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud (luterlus, anlikaani kirik) Martin Luther – Saksa teoloog, isa soovis et temast saaks jurist, ise soovis saada mungaks, oli sõnapidajamees, ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid uued reformid, 1517 pani ta Wittenbergi kiriku ustele 95 teesi, et avalikku vaidlust alustada, teesides mõisteti hukka indulgentside müüki, 1520 pandi ta kirikuvande alla, ta ei tohtinud kirikuga tegeleda. Keiser kuulutas ta lindpriiks. 1522
Uusaeg- 17.-19- saj. Prantsuse revolutsioon jagab perioodi kaheks erinevaks- Vana kord (17.-18.saj) 17. saj- absolutism, barokiajastu. 18.saj Prantsuse valgustusfilosoofia, valitsejad muutuvad valgustatuks. 19. saj uusaeg- iseloomulik tööstusühiskonna tekkimine. Iga inimene saab ise karjääri valida.Suurim kultuurialane liikumine- rahvuslik liikumine. Suurem tähendus teadusel. Absolutislik monarhia. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Vanakord- valitseti absolutislikult Dünastiad Prantsusmaal: Bourbonide dünastia- Henry IV Merkantilism- on 15. saj Euroopas tekkinud majandusteaduse suund.Põhiargument- riigile on majanduslikult kasulik võimalikult suur eksport ja min. import. Nantes'i edikt 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV( annab usuvabaduse, tööndus edenes) poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistatiPrantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism.
ka kirjakeel. Luterlus lõi ka tee tänapäeva kirjandusse. Tänu luterlusele rajati tee usuni ka teistel rahvustel ja riikidel, pealegi oli neil usku lihtsam omaks võtta. Keel nendes uskudes oli ka erinev , katoliikluses juhtis ainult ladina keel, luterluses oli keeleks aga emakeel. See tegi luterlusest põhimõtteliselt tugeva ja juhtiva usu, kuna sellest said aru kõik linnakodanikud ja ka tavalised talupojad linnadest väljas. Luterlus oli parem katoliiklusest ,kuna seal hinnati inimese töökust ja kokkuhoidlikust , katoliikluses oli enamasti vastupidi, seal kästi käia lihtsalt kirikus palvetamas,pihtimas ja jumalat teenimas, mingeid erilisi kohustusi neil polnud . Kokkuvõtvalt on luterlus kõvasti parem usk kui katoliiklus, sest see on arukam ja aitab inimestel säilitada oma emakeelt ja võimaldab inimestele rohkem võimalusi.Luterlus oli ka hea emakeelsele haridusele. Katoliiklus oli enamasti Eesti
Puritanism Tekke põhjused:Puritaarid olid protestandid, kes nõudsid anglekaani kiriku täieliku puhastust katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kirikujuhtimises, sest väga palju oli säilinud katoliku missa toredust, kirikud olid suurejoonelised ja tähtsalt kohal olid pühakute kujud. Kelle toetusel:Levikut soodustas majanduslik areng ja kapitalistlike manufaktuuride teke, tööliste töö intensiivistuminw, tuli hakata tööl käima, see kiskus inimesed eemale tavalistest perekondlikest suhetest ja kirikust.
heliotsentriline maailmapilt- on universumi kujutis mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes asuva päikese manufaktuur- oli hiliskeskajal käsitööettevõte kus töötasid palgatöölised renessanss- keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitus humanism- isiksuse vabadust taotle maailmavaade renessansiajal reformatsioon- XVI sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud protestantism- reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kristlike usuvoolude koondnimetus indulgents- on patukustutuskiri, mida müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest predestinatsioon- ehk jumalik ettemääratus mille järgi on jumal määranud kes saavad õndsaks ja keda ootab hukatus Eldorado- müütiline kullamaa Göösid- olid Madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu
Orjastajad sundisid neid oma religioonist loobuma , seetõttu orjad maskeerisid oma usundi katoliikluse varju Aafrika regioonid, kus voodoo on levinud, on ka tuntud aladena kus toimus suurel hulgal orja vahetusi. Orjandus tõi voodo Ameerikasse. Ameerikasse pagendatud orjad pidid kindlasti saama ristitud kristlasteks. See mõjutas voodot palju. Sellest ajast saadik orjad ei saanud järgida vabalt oma traditsioone ning seetõttu laenasid nad elemente Katoliiklusest, et varjata nende oma usu jätkamist.Seda protsessi tuntakse kui sünkronisatsioonina, mis väga tugevalt mõjutas Haiti voodoot : * Katoliiklike pühakute nimed said loade nimeks. (NT Püha Peetrus hoiab Taevase kuningriigi võtmeid ning loa vaste sellele on Papa Legba, kes hingede maailma väravavalvur. ) * Katoliiklikud pühad muutusid ka Voodoo pühadeks (NT pidu esivanemate auks mida nimetatakse Gedeseks võtavad aset samalpäeval mil hingede päev), mis esindavad
Orjastajad sundisid neid oma religioonist loobuma , seetõttu orjad maskeerisid oma usundi katoliikluse varju Aafrika regioonid, kus voodoo on levinud, on ka tuntud aladena kus toimus suurel hulgal orja vahetusi. Orjandus tõi voodo Ameerikasse. Ameerikasse pagendatud orjad pidid kindlasti saama ristitud kristlasteks. See mõjutas voodot palju. Sellest ajast saadik orjad ei saanud järgida vabalt oma traditsioone ning seetõttu laenasid nad elemente Katoliiklusest, et varjata nende oma usu jätkamist.Seda protsessi tuntakse kui sünkronisatsioonina, mis väga tugevalt mõjutas Haiti voodoot : * Katoliiklike pühakute nimed said loade nimeks. (NT Püha Peetrus hoiab Taevase kuningriigi võtmeid ning loa vaste sellele on Papa Legba, kes hingede maailma väravavalvur. ) * Katoliiklikud pühad muutusid ka Voodoo pühadeks (NT pidu esivanemate auks mida nimetatakse Gedeseks võtavad aset samalpäeval mil hingede päev), mis esindavad
Ajalugu 1517.aastal Martin Lutheri poolt algatatud reformatsiooni ehk usupuhastusliikumise eesmärk oli puhastada katoliiklik kirik kirikuisade õpetustest ja piibli tõlgendustest. Kirik muudeti emakeelseks, puhastati sakramentidest ja mis peamine katoliiklusest tekkis kolm põhiharu ehk protestantlikku kirikut - kalvinism, luterlus ja anglikaani kirik. Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Sveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest eraldus radikaalne tiib, mis pooldas täiskasvanute ristimist nende enda usutunnistuse peale. Zwingli nimetas neid pilkavalt anabaptistideks ehk usuristijateks. Sveitsi reformatsiooni usuristijatest mõjutatuna tekkis 17
kiriku mõningane teoloogiline organisatoorne uuenemine, vastureformatsioon, kapitalismi tekke soodustamine Vastureformatsioon katoliku kiriku vastutegevus, inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine, taastada katoliku kiriku sisenemine ühtlus, jesuiitide ordu loomine (rahva harimine, veenmine) Trento kirikukogu tunnistas paavsti ilmeksimatust, piibli tõlgendamise ainuõigus kirikul Protestantlikud usulahud. Protestantlus katoliiklusest lahku löönud kristlik usutunnistus Luter piisab ristimisest, armulauast; vaimulike võimu piiramine; munkadele-nunnadele lahkumisõigus; preestritele abiellumisõigus; ordude-kloostrite eitus; pühakute kultuse vastu Andreas Karlstadt kritiseeris pühapildikultust, ajendas pildirüüste (anabaptistid e taasristijad ristida täiskasvanuid) Thomas Müntzer pani aluse talupoegadele-linnakehvistule toetuvale suunale, jumalariik maa peal: võrdsus,
Katoliiklased moodustavad usklike enamiku Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal, Iirimaal, Belgias, Austrias, Poolas, Ungaris, Tsehhis, Ladina-Ameerika riikides ja Filipiinidel. Katolike kirikute eesotsas on paavstid, kes väidavad, et nad on Peetruse otsesed vaimsed järglased, kuna just Peetrusele oli Jeesus andnud mõjuvõimu varases kirikus. Huvitav fakt on see, et paavst ega ükski talle alluv piiskop või madalam vaimulik ei tohi abielluda. Õigeusk Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. sajandil, lõplik lahknemine toimus 1054. aastal Suure kirikulõhe ajal. Selle peapõhjus oli, et Ida-Rooma (hilisem Bütsants) ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusu dogmad ja jumalateenistuskord erinevad katoliiklikest võrdlemisi vähe. Õigeusk on levinud peamiselt maadele, mis kuulusid Bütsantsi riiki ja selle mõjukonda, eelkõige Ida-Euroopasse. Õigeusk on valdav Kreekas, Makedoonias, Rumeenias,
vähem tähelepanu juudi usutavade ja seaduste järgimisele. Tänapäeval on kristlusel kolm põhiharu: katoliiklus, õigeusk ja protestantism. See on levinum usund maailmas. Katoliku kiriku eesotsas olev paavst on ühtlasi Vatikani riigipea (kiriku õpetuse järgi on ta ilmeksimatu). Katoliiklased moodustavad usklike enamiku Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal, Iirimaal, Belgias, Austrias, Poolas, Ungaris, Tsehhis, Ladina-Ameerika riikides ja Filipiinidel. Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. saj., lõplik lahknemine toimus 1054. a. Lõhe peapõhjus oli, et Ida-Rooma (hilisem Bütsants) ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusk on valdav Kreekas, Serbias, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küprosel, Venemaal, Valgevenes ja Gruusias. Rahulolematus katoliku kirikuga põhjustas 16. saj. nn. usupuhastuse reformatsiooni. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid (luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism, metodism)
Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Nii nimetati usulisi õpetusi, mis kaldusid kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. Ketserlike õpetuste alusel tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine, mis tähendas kirikutalitustest loobumist, nõuet kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud. Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud kristliku usutunnistuse luterluse. Tegu on esimese võitnud reformatsiooni ja ühtlasi usupuhastusega. Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai Saksa reformatsioon alguse. Luther kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Lutheri saksa keelde tõlgitud Uus Testament ilmus 1522. aastal ja kogu Piibel 1534. See lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset.
Jakob Westholmi Gümnaasium BAPTISM Usundiõpetuse referaat Maarion-Aniita Kivilo 10.a klass Tallinn 2015 Ajalugu 1517.aastal Martin Lutheri poolt algatatud reformatsiooni ehk usupuhastusliikumise eesmärk oli puhastada katoliiklik kirik kirikuisade õpetustest ja piibli tõlgendustest. Kirik muudeti emakeelseks, puhastati sakramentidest ja mis peamine – katoliiklusest tekkis kolm põhiharu ehk protestantlikku kirikut - kalvinism, luterlus ja anglikaani kirik. Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Šveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest eraldus radikaalne tiib, mis pooldas täiskasvanute ristimist nende enda usutunnistuse peale. Zwingli nimetas neid pilkavalt anabaptistideks ehk usuristijateks. Šveitsi reformatsiooni usuristijatest mõjutatuna tekkis 17
Jakob Westholmi Gümnaasium BAPTISM Usundiõpetuse referaat Maarion-Aniita Kivilo 10.a klass Tallinn 2015 Ajalugu 1517.aastal Martin Lutheri poolt algatatud reformatsiooni ehk usupuhastusliikumise eesmärk oli puhastada katoliiklik kirik kirikuisade õpetustest ja piibli tõlgendustest. Kirik muudeti emakeelseks, puhastati sakramentidest ja mis peamine katoliiklusest tekkis kolm põhiharu ehk protestantlikku kirikut - kalvinism, luterlus ja anglikaani kirik. Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Sveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest eraldus radikaalne tiib, mis pooldas täiskasvanute ristimist nende enda usutunnistuse peale. Zwingli nimetas neid pilkavalt anabaptistideks ehk usuristijateks. Sveitsi reformatsiooni usuristijatest mõjutatuna tekkis 17
endale kreekakatoliku kirik. Seda juhtis Konstantinoopoli patriarh. Kui oleks suudetud allutada kreekakatoliku kirik, oleks suurenenud ka poliitiline mõjuvõim kreekakatoliku maades. Tüli kasvas nii suureks, et 1054. aastal lõppes kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius heitsid vastastikku teineteise kirikust välja. Selle tulemusena eraldus Bütsantsi õigeusu kirik Lääne-Euroopa katoliiklusest. Kirikus hakati läbi viima erinevaid reforme. Muutuste järjekindla eestvõitleja paavst Gregorius VII järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformid pidid hõlmama kogu kirikut alates paavstikuuriast ja lõpetades kogudustega. Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud avaldusid kõige rohkem investituuritülis. Põhiküsimus oli, et kellele kuulub ilmaliku ja vaimuliku investituuri õigus. Gregorius VII väitis, et ilmalik võim ei tohi sekkuda
Eesti läks Rootsile, Lõuna-Eesti koos Lätiga Poolale ja Saaremaa Taanile. Vene riik kujunes kunagise Kiievi riigi äärealal tekkinud Moskva vürstiriigi ümber. Ivan IV Julm (1533-1584) vallutas naabruses asuvad tatari riigid ja võttis endale keisri, venepäraselt tsaari tiitli. Itaalia jäi varauusajal samuti riiklikult killustatuks. Reformatsioon: 16 saj. toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud (nt. luterlus, kalvinism, anglikaani kirik). Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul. L-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt; paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist pahameelt tekitas südametunnistusega kristlastes patukustutuskirjade- indulgentside-müük. Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) oli pärit Saksamaalt. Usupuhastus-nim. ristiusu õpetuse puhastamist.
!!! NNNBBB! Eesmärki täitis vaid 1.ristisõda(ainuke edukas) ->Bütsantsi riigi allakäik 1204 Konstantinoopoli rüüstamine ->Euroopasse oskused,uuendused Idamaadest Püssirohi,araablaste teadusesaavutused numbrid,paber... ->Kaubanduse kasv Itaalia kaubalinnade õitseng ->Usuline vaimustus Euroopas Kristlaste ja mkoslemite vastuolude suurenemine juutide tagakiusamise suurenemine ->Rüütliordud- teutooni,templiordu, Johanniidid.!!!!!!!!!!!!!!! Katoliku kiriku võitlus ketseritega Peamisest katoliiklusest kõrvalekaldunud Seadsid kahtlsue alla kiriku dogmasid nõudsid kirku reformimist Jon Hus (kuulsaim ketser) Võitlus ketseritega inkvisitsiooni kaudu Võitlus juutide ja moslemitega Nekonkista- Tagasivallutamine,Pürenee poolsaare Kristluse pealesurumine(juutide karistamine) Riiklus Keskajal: Frangi riigi lagunemise järel Lääne-Euroopas (?) võim puudus 962 loodi Saksa Rahva Püha Rooma Riik Riik püsis faktiliselt 1806 aastani. 12.-13. Sajandil tsentraliseeritud riikide teke
Puritanism 17.saj Inglismaal: Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. *puritanism on kalvinismi erikuju. Majanduslik areng ja muutused: kapitalistlike manufaktuuride teke, palgatöö ja sellega seotud muutused, väliskaubandus. Õpetus: ettemääratuse õpetus, ilmaliku kutsumuse õpetus. Inimtüüp: töökas, kitsi, usklik, vaikiv, sünge, mustas, meestel lühikesed juuksed Voltaire: 12-aastaselt oli särav luuletaja. Ei teeninud kunagi tööga leiba. Elas tuttavate juures.
Looming kõik vaimulik, muusia tasakaalus, korrastatud, väldib ebakõlasid. Zanrid rida hümne, missa, motetid, menestrelid. Tähtsamad teosed ,,Super flumina babylonis", missa ,,papai marcelli II". Maalikunstnik- raffael. Rooma koolkonna liige, mis pooldas konservatiivset. Mõju euroopale oli rooma koolkonna liige, mis pooldas akadeemilist ja konservatiivset hoiakut. Leiti, et sellina muusika mõjus esteetiliselt. Hilisrenessansi kirikumuusika: Protestantism-1517 a saksamaal. Katoliiklusest hargnes usuvool, mille nimi on protestantism või ka luterlus. Martin luther(1483-1546)-saks kristlik teoloog ja augustiini munk.tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon ja on oluliselt mõjutanud protestantismi. Lutheri osa protestantismis- tal oli hea muusikaline haridu(mängis orelit); võttis eeskuju madalmaade vokaalmuusikast, ise helilooja; haaras lauluga kaasa terve koguduse-kirikutäis rahvast; tõi liturgiasse sisse saksa keele.
Lääne-Rooma feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invansiooni ajastust killustatuna, Ida-Rooma aga ühtsena. Lääne-Rooma lagunemise põhjusteks olid veel vallutatud piirkonnad, kuhu barbarid oleksid võinud lihtsalt sisse tungida. Ida-Roomal olid püsimajäämiseks kaks olulist tegurit: soodsamad geograafilisd tingimused ja rikkamad materjaalsed- ja inimressursid. 9 sajandil alguse saanud kirikulõhe eraldas Bütsantsi õigeusu kirik Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult,jagades maailma kahte vaenulikku leeri. Liidus Genovaga õnnestus Bütsantsil 1261. aastal oma riik taastada, kuid tervikuna kujutas Bütsants siiski vaid kunagise hiilguse haledat varju. 29. mail 1453 aastal Bütsant hävis, Konstantinoopol langes türklaste kätte. Bütsantsi kultuuripärandis on antiikkirjanduse kõrval väga olulisel kohal Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiarendamine. Väga väärtuslikuks ajaloo allikateks osutusid hagiograafiad ehk pühakute elulood.
söögilaua taga. · Naivistid loovad oma kunsti tavaliselt üksinduses ning teistest sõltumatult, kuid olid kujunenud ka naivistide koolkonnad. Kuulsaim neist oli Hlebina külas Horvaatias. · GENERALIC tundis joonistamise vastu huvi juba lapsepõlves. Karjas käies oli alati pliiats ja paber kaasas ning joonistas üles kõike, mis tundus talle oluline. Tema teoste ideed ja meeleolud on tugevasti mõjustatud katoliiklusest. Kujutab talupoegade elu, eriti igasuguseid pühasid ja tseremooniaid. Innustas ka paljusid naabreid, kes hakkasid ka maalimisega tegelema tänu temale. · EESTIS on olnud ja töötab praegugi mitmeid naiviste. Kihnu saare meremeeste hulgas kujunes välja lausa naivistlike kunstnike koolkond. Kihnust pärist JAAN OAD maalis detailirohkelt laevu ja rannaelu. Kuulsaim eesti naivist oli PAUL KONDAS oma lüüriliste ja humoorikate piltidega.
Puritanism, Puritaanid inglismaal kujunenud kalvinismi erikujul protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest (rituaalid, jumalateenistused, kiriku suurejoonelisus, pühakute kujud.) Eetilised tõekspidamised: töökus, kokkuhoidlikkus, kitsi, usklik, askeetlik, vaikiv, sünge. Sobimatu naer, laul, muusika, kergemeelsus patt, saatana kiusatus. Kapitalismi areng: Tekkisid manufaktuurid kapitalisti juhtimine ja prof. oskustega töötajad. · Tsentraliseeritud manufaktuur töölised töötasid ühes tootmishoones (sageli endised kloostrid)
Saksa reformatsiooni algus Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahtiloonud kristliku usutunnistuse luterluse. Antud juhul nimetatakse usupuhastuseks ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ja ka majandusliku võimu alal (kirik ja ilmalik võim; kiriku maavaldused). Saksa keisririik 15.saj lõpul 16.saj algul Saksamaa oli keisririik Euroopa südames. Ametlik nimetus Saksa Rahvuse Püha
1300 hukati ketserina Gherardo Segarelli 1307 hukati ketserluse eest Fra Dolcino ja ta armuke Margherita Boninsegna 1387 ristiti lõpuks Leedu 1415 hukati Jan Hus, tšehhi teoloog, esimene katoliku kiriku reformaator 1420-1431 viis ristisõda hussiitide vastu 1517 alustas Martin Luther reformatsiooni Saksamaal 1522 alustas Ulrich Zwingli reformatsiooni Šveitsis 1524-1525 reformatsioonist ajendatud talupoegade sõjad Saksamaal (Thomas Müntzer) 1534 lahutas Henry VIII Inglismaa kiriku katoliiklusest, tekkis anglikaani kirik 1536 alustas Jean Calvin Genfis oma õpetuse levitamist, millest kujunes kalvinism 1628 katoliiklaste lõplik võit Prantsusmaal (La Rochelle'i piiramine) 1882 ilmus Friedrich Nietzsche „Die fröhliche Wissenschaft“, milles filosoof leidis, et Jumal on surnud, sest moraalipõhimõtted ei tulene enam kristlikest arusaamadest.
Üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele. 9) Kuidas kajastus Versailles` õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Kuninga tuba asus lossi keskel, tema hommik algas ärkamistseremooniaga. Toimusid peod, ballid ja teatrietendused. Versaille'st on pärit jäätis, mood, kahvel, vahuvein. 10) Puritaanid, nende eetilised tõekspidamised. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest 11) Charles I konflikt parlamendiga Kuningas proovis oma võimu suurendada samal ajal kui parlament soovis kuninga võimu piirata. Sellest vastasseisust kasvas välja kodusõda, mille kaotas kuningas. Parlamendi vägesid juhtinud O. Cromwell sai võimule. Kuningas hukati. 12) Lühike parlament, Pikk parlament, Jäänuk- ehk Päraparlament. Lühike parlament Charles I ajal kokku kutsutud parlament , mis oli koos kuu aega . 1638. a.
sõbralik, heatahtlik ja soe. Taani Anne Vend Henry Charles sai veelgi parema hariduse kui ta isa koduõpetaja Thomas Murray käe all. Charles kasvatati üles mõõduka protestandina, kuid kuna ta ema huvitus sügavalt ka katoliiklusest, siis kandusid need sümpaatiad mõnevõrra ka pojale üle. Isa kasvatas temast sama veendunud absolutismi pooldaja kui ta ise seda oli. Õde Elizabeth Perekond Algul pidi abielluma Hispaania kuningatütre Maria Annaga. Kuid abiellus siiski Prantsusmaa kuninga Henri IV noorima tütre HenrietteMariaga.
korraldamisel. Alastes 1624.aastast asus ta kehtestama poliitilist süsteemi. Mille tulemusel kujunes välja poliitiselt ja administratiivselt ühtne Prantsusmaa. Tema tegevust võib käsitleda kui Jumala käsu täitmisena. Richelieu loodud tervet Prantsusmaad hõlmavat absoluutset monarhiat tuleb vaadelda kogu Lääne-Euroopat haaranud poliitilise arengu taustal, kusjuures sellele aitas kaasa ebaselge piir vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel nii katoliiklikel kui ka katoliiklusest lahku löönud aladel. 7) Mis olid Inglismaa kodusõja põhjused? - Iglismaa kodusõja põhjused: Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast, Kuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse, keda Inglismaal ei sallitud, Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt 8) miks olid inglased peale Cromwelli surma nõus monarhia taastamisega? - Kuigi monarhia oli pärast 1660. aastat taastatud, oli kodusõja tagajärjeks siiski see, et kuningas pidi
Katoliiklased moodustavad usklike enamiku Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal, Iirimaal, Belgias, Austrias, Poolas, Ungaris, Tsehhis, Ladina-Ameerika riikides ja Filipiinidel. Katolike kirikute eesotsas on paavstid, kes väidavad, et nad on Peetruse otsesed vaimsed järglased, kuna just Peetrusele oli Jeesus andnud mõjuvõimu varases kirikus. Huvitav fakt on see, et paavst ega ükski talle alluv piiskop või madalam vaimulik ei tohi abielluda. Õigeusk Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. sajandil, lõplik lahknemine toimus 1054. aastal Suure kirikulõhe ajal. Selle peapõhjus oli, et Ida-Rooma (hilisem Bütsants) ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusu dogmad ja jumalateenistuskord erinevad katoliiklikest võrdlemisi vähe. Õigeusk on levinud peamiselt maadele, mis kuulusid Bütsantsi riiki ja selle mõjukonda, eelkõige Ida- Euroopasse. Õigeusk on valdav Kreekas, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias,
Katoliiklased moodustavad usklike enamiku Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal, Iirimaal, Belgias, Austrias, Poolas, Ungaris, Tsehhis, Ladina-Ameerika riikides ja Filipiinidel. Katolike kirikute eesotsas on paavstid, kes väidavad, et nad on Peetruse otsesed vaimsed järglased, kuna just Peetrusele oli Jeesus andnud mõjuvõimu varases kirikus. Huvitav fakt on see, et paavst ega ükski talle alluv piiskop või madalam vaimulik ei tohi abielluda. Õigeusk Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. sajandil, lõplik lahknemine toimus 1054. aastal Suure kirikulõhe ajal. Selle peapõhjus oli, et Ida-Rooma (hilisem Bütsants) ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusu dogmad ja jumalateenistuskord erinevad katoliiklikest võrdlemisi vähe. Õigeusk on levinud peamiselt maadele, mis kuulusid Bütsantsi riiki ja selle mõjukonda, eelkõige Ida- Euroopasse. Õigeusk on valdav Kreekas, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias,
kultuuri hävinemine 4. rikkuste väljavedamine 5. kodanike väljavedamine 5. Reformatsioon - oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. (usupuhastus). XVI saj toimunud usupuhastumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud. Põhjused: 1. Luther kritiseeris katoliku kiriku moraalset allakäiku (vaimulike halvad elukombed, kristliku pm ohverdamine ilmaliku huvidedele, abielu eiramine) 2. Katoliku kiriku rikkuste kogunemine ja luksuslik elu 3. Humanism tõstis esile inimest ja tema väärtusi (need läksid vastu kirikliku maailmavaatega) 4. Paavsti võim vastuolu valitsejate võimu kasvuga. Muutused: 1. jumalateenistus ema keeles. 2. piibel ema keeles 3
(oskused, teadmised, võime teha tööd, tahe teha tööd) Tarastamine-talupojad aeti kasutatavalt maalt ära. Tarastati et saada lammastele karjamaad. Humanism- isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessanssiajal. Renessanss- keskaja lõpul Lään-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitus. Kolonialism- Asumaa- Idakaubandus- Hindade revolutsioon- Reformatsioon- 16sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik) Protestantlikud usuvoolud e protestantism- Inkvisatsioon- Kuningareformatsioon- Luterlus- Kalvinism- Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool. Anglikaani kirik- õpetuselt protestantlik, jumalateenistuse korralt katoliiklik riigikirik Inglismaal. Piibel- Sakramendid- Indulgents- Vastureformatsioon- Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku (kalvinistliku) usulahu liige Inglismaal 16-18sajandil.
suurema populaarsuse osaliseks alates Piromanašvili loomingust. Niko Piromanašvili üks tuntuim teos on „Viis vürsti pummeldamas“ 1906. Piromanašvili suri 1918. Ivan Generalic. Ivan Generalic sündis 21. detsember 1914. Ta oli horvaadi maalikunstnik, eelkõige primitivist. Generalic töötas Hlebine külas ning õppis samanimelises kunstiakadeemias. Selle järgi kuulus ka Hlebine koolkonna talupoegadest isetegevuslaste hulka. Tema teoste ideed ja meeleolu on tugevasti mõjutatud katoliiklusest. Generalic maalis peamiselt klaasile stseene oma küla elust, maastikke, natüürmorte ja fantastilisi kompositsioone. Ta kujutab talupoegade elu, eriti mitmesuguseid pühasid ja tseremooniaid ning tema looming innustas ka naabreid ning varsti tegutsesid juba paarkümmend talupoega maalimisega. Ivan Generalic oli üks nimekamatest kunstnikest maailmas 20. sajandil Generalic’i tuntuimateks teosteks peetakse „Sarviline hobune“; „Lehmad Eiffeli torni all“. Ivan Generalic suri 1992
oli kõige mainekam positsion Austria Impeeriumis. See oli riiklik ametikoht ning Austria- Ungari seaduse kohaselt ei tohtinud sellistel ametikohtadel töödata juudid. Mhler, kes polnud kunagi jumalakartlik olnudega kinni pidanud juudi kommetest, hakkas tegema ettevalmistusi ümberastumaks Rooma Katoliku kiriku liikmeks. Lapsena oli ta olnud koorilaulja ühes katolikus kirikus, kus ta ka õppis klaverimöngu koorijuhi käe all. Aastate möödudes huvitus Mahler üha enam katoliiklusest ning selle mõjud olid esindatud ka tema teostes, näiteks tema Sümfoonias number 1. 1899. ja 1910. aastal juhatas Mahler kontrollitud versiooni Schumanni Sümfooniast number 2 ja 4. Kümne aastaga Viini Ooperis muutis Mahler selle institutsiooni repertuaari ja tõstis selle kunstilisi standardeid, allutades nii esinejad kui ka kuulajad enda tahtele. Kui ta esmakordselt võttis üle Ooperimaja olid kuusamad tööd "Lohengrin", "Manon" ja "Cavalleria rusticana".
türklased alates 11. saj, said ka esimese suure võidu Bütsantsi üle Mantzikerti lahingus. 28) Kuidas Bütsantsi valitseti? Keiser valitseb, õigeusklik kirik, senat, tsirkuseparteid, ametnikud, armee 29) Kes juhtis Bütsantsi kirikut? Bütsantsi kirikut juhtis keisrile alluv Konstantinoopoli patriarh, kes pidi keisri otsuseid ellu viima. 30) Millal ja miks sai alguse kirikulõhe? Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne- Euroopa katoliiklusest lõplikult, jagades kristliku maailma 2 vaenulikku leeri. 31) Kuidas on kirikulõhe mõjutanud Euroopa poliitilist ja kultuurilist arengut? Kirikulõhe on mõjutanud Euroopa kultuurilist ja poliitilist arengut sellega, et riigid jagunesid kahte leeri: katoliiklased ja õigeusklikud. Seega arenesid kakserinevat kultuuri ning see mõjutas ka riikide oma vahelisi suhteid. 32) Milline oli Konstantinoopoli patriarhi võim võrreldes Rooma paavstiga?
Kameralistid- saksa kameralistid, kes otsisid vastust küsimusele, kuidas tagada ühiskonna üldist heaolu. Üksikisik saab elada riigis õnnelikult vaid riigi poolt toetatuna. Kameralistid toetasid absolutistlikku valitsemisviisi. Füsiokraadid- põhimõte, et riigi sekkumine majandusse on lubamatu. Põllumajandus kõige tähtsam. Vabakaubanduse, riikide monopolide ja privileegide kaotamise poolt. Reformatsioon- usupuhastusliikumine, sai alguse 16.sajandil. Tulemusena eraldusid katoliiklusest protestantlikud harud (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik). Reformatsiooni võimalikud põhjused ja eeldused- riikide valitsejad soovisid vabaneda paavsti võimu alt, vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kiriku allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside (patukustutuskirjad) müümine, vaimulikud ja humanistid katoliku kiriku vastu. Martin Luther (1483-1546)- saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest
kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Laplandia ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele, ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809.a. 1389.a. ühendati Norra, Taani ja Rootsi sama monarhi alla Kalmaari liiduga. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I-st peetakse Rootsi rahvusisaks Suurvõim Rootsi impeerium 1658.a. ning tänapäevane Rootsi.17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest, tänu edukale osalemisele Kolmekümne aastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Charles X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud 6
annaabi.ee 
