4) Uute keelte kujunemine: Romaani keeled. 3. Frangi riik 5.-7. sajandil Majordoomused –kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. Karolingide renessanss – Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. Seondus Karl Suure suguvõsa e Karolingide valitsemisega. *Chlodovech Välispoliitika:Vallutab Gallia (Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. Sisepoliitika:496.a –võtab vastu ristiusu OTSE ROOMAST, st katoliiklusena. Kuulutab pealinnaks Pariisi, kuningavõim päritavaks. *Karl Martell Välispoliitika:Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haamer, antud tänu sellele. 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. Sisepoliitika:Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. *Pippin Lühike: Sisepoliitika: Sai seaduslikuks kuningaks 751.a paavsti langobardide kaitsmise eest. Välispoliitika: 756
Lääne-Euroopa varakeskajal Frangi riik 5.-7. sajandil · Kuningas Chlodovech (481-511). Vallutab Gallia (Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. · 496.a võtab vastu ristiusu OTSE ROOMAST, st katoliiklusena. Kuulutab pealinnaks Pariisi, kuningavõim päritavaks. · Saali õigus- frankide õigussüsteemi kirjapanek. · Peale tema surma segadused, sõjad, ülikute võimu tugevnemine. · Majordoomused kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. · Langobradid germaani hõim, vallutas Itaalia 560. a. Lootus langes Rooma paavsti peale, hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala. · 7. saj.- frangi riiki valitsevad laisad kuningad. Karl Martell
a. 2. Kolm kuulsaimat Frangi valitsejat VALITSEJA VALITSEMINE SÕJAD, PIIRIDE MUUTUMINE Chlodovech Võimu tugevdamiseks Ühendas Gallid oma võimule, (481-511) vahendeid ei valinud vallutades kogu Gallia. (tapmised jne). Sõdis naaberhõimudega 496 võttis vastu ristiusu (läänegoodid, burgundid) katoliiklusena, mis tagas liidu endiste Rooma ülikute ja vaimulikega. Pani aluse Frangi kuningriigile ja Merovingide dünastiale. Saali õigus saali frankide tavaõiguse üleskirjutus. Karl Martell Sõjaväereformiga pandi 732.a. Poitiers' lahinguga pandi (714-741) alus rüütlite raskeratsaväele seisma araablaste edasitung
843.a. Kolm kuulsaimat Frangi valitsejat VALITSEJA VALITSEMINE SÕJAD, PIIRIDE MUUTUMINE Chlodovech Võimu tugevdamiseks vahendeid ei Ühendas Gallid oma võimule, vallutades kogu (481-511) valinud (tapmised jne). Gallia. 496 võttis vastu ristiusu katoliiklusena, Sõdis naaberhõimudega (läänegoodid, mis tagas liidu endiste Rooma ülikute ja burgundid) vaimulikega. Pani aluse Frangi kuningriigile ja Merovingide dünastiale. Saali õigus saali frankide tavaõiguse üleskirjutus. Karl Martell Sõjaväereformiga pandi alus rüütlite 732.a. Poitiers' lahinguga pandi seisma
a. Kolm kuulsaimat Frangi valitsejat VALITSEJA VALITSEMINE SÕJAD, PIIRIDE MUUTUMINE Chlodovech Võimu tugevdamiseks Ühendas Gallid oma võimule, (481-511) vahendeid ei valinud (tapmised vallutades kogu Gallia. jne). Sõdis naaberhõimudega 496 võttis vastu ristiusu (läänegoodid, burgundid) katoliiklusena, mis tagas liidu endiste Rooma ülikute ja vaimulikega. Pani aluse Frangi kuningriigile ja Merovingide dünastiale. Saali õigus saali frankide tavaõiguse üleskirjutus. Karl Martell Sõjaväereformiga pandi alus 732.a. Poitiers' lahinguga pandi (714-741) rüütlite raskeratsaväele seisma araablaste edasitung (keskaja olulisim väeliik)
a. Kolm kuulsaimat Frangi valitsejat VALITSEJA VALITSEMINE SÕJAD, PIIRIDE MUUTUMINE Chlodovech Võimu tugevdamiseks Ühendas Gallid oma võimule, (481-511) vahendeid ei valinud (tapmised vallutades kogu Gallia. jne). Sõdis naaberhõimudega 496 võttis vastu ristiusu (läänegoodid, burgundid) katoliiklusena, mis tagas liidu endiste Rooma ülikute ja vaimulikega. Pani aluse Frangi kuningriigile ja Merovingide dünastiale. Saali õigus – saali frankide tavaõiguse üleskirjutus. Karl Martell Sõjaväereformiga pandi alus 732.a. Poitiers’ lahinguga pandi (714-741) rüütlite raskeratsaväele seisma araablaste edasitung (keskaja olulisim väeliik)
annaabi.ee 
