arusaamist kirikulaulust. Kogu 17. sajandi esimese veerandi vältel jätkus eestikeelse hariduse arengut soodustav võitlus kahe kiriku vahel, keskendudes peamiselt Tartusse. 1585. aastal Tartusse rajatud jesuiidikolleegiumi näol oli loodud esimene kõrgem kool, kus eestlastest õpilastele õpetati eesti keelt nii kõnes kui kirjas. Lõuna- Eesti ei olnud väga pikalt katoliiklik, sest kui 1629.aastal läks kogu mandriosa Rootsi valdusesse, taastati seal luterlus. Vastukaaluks katoliiklikule õppeasutusele rajasid rootslased 1630.aastal Tartusse Eesti esimese gümnaasiumi. 1632.aastal sai sellest protestantlik ülikool- Academia Gustaviana. Rootsi ajal Eesti hariduselu edenes jõudsalt. Bengt Gottfried Forseliuse asutatud seminaris valmistati ette köstreid-koolmeistreid ja rahvakoolide õpetajaid. Tänu paljudele haritud koolmeistrite olemasolule, sai alguse Eesti maakoolide võrk. 17.sajandi lõpuks tegutsesid juba peaaegu kõigis kihelkondades köstrikoolid, siiski
Võimuvõitlus kommuuni ümber lõppes selle Peanõukogu ümbervalimisega, kuid uus Peanõukogu oli eelmisest veel vasakpoolsem. Zirodiinide kukutamine Olukord sõjatandril ja talupoegade seas järjest halvenes. Kui saada lüüa samaegselt nii Belgias kui ka Rheinil puhkes rojalistide mäss Lääne-Prantsusmaal, põhikeskusega Vendée's [vah-dei]. Mässu sügavamaks põhjuseks on tavaliselt peetud Lääne-Prantsusmaa mahajäämust ja isoleeritust, mis lõi pinna monarhistlikule ja katoliiklikule veenmise. Vaenulikult võtsid Vendée talupojad vastu Rahvuskaardi moodustamise, milles nad ei tahtnud osaleda. Vastuseks meeste registreerimisele Rahvuskaarti puhkes mäss Moncontant'is. Algas kodusõda. Kriitilises olukorras oli selge, et zirodiinidest ministrid ja valitsusorganid on muutunud teovõimetuks. Oli vaja tugevamat võimu, Konvent otsustas luua erakorralise võimuorganina Rahvapäästekomitee. 1793 aasta kevadel zirodiinide ja jakobiinide vaheline võitlus teravnes. 15
BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL Barokk-kirikute ülesehitus Esmajärguliseks kirikute püstitamine Kirikutüübiks pikergune hoone ° Kohane katoliiklikule ° Kirik ühelööviline saalkirikud ° Külglöövide asemel kabeliteread (põhja ja lõunaküljel) ° Valgusallikaks aknad kupli allosas ° Valgus koondus kiriku idaossa (kooriruumi) ° Vahel hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalid ° Kolossaalorder Barokk-kirikute eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù ° 16.saj lõpul ° Giacomo da Vignola ° Kõige olulisem arhitekt C.Maderna Barokk-kiriku siseruum Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel
ooperietenduseks Tallinnas. 1. Milline oli Forseliuse osa Eesti hariduselu arengus? Asutas seminari, kus hakati ette valmistama köstreid-koolmeistreid, rahvakoolide õpetajaid, sealt sai alguse eesti maakoolide võrk, mis pani tegelikult aluse ka eestikeelsele kirikulaulule. Sajandi lõpus tegutsesid juba peaaegu kõigis kihelkondades köstrikoolid Academia Gustaviana- Rootslaste rajatud eesti esimene gümnaasium , millest 1632 sai protestantlik ülikool, rajati vastukaaluks katoliiklikule õppeasutusele Koolidraama- õppekavastik, mille eesmärk oli arendada õpilaste kõneosavust ning tutvustada neid värsiõpetuse ja erinevate retoorikastiilidega. Kirmes- suuremate kloostrite ja kirikute juures jumalateenistuste järel toimunud ilmalikud pidustused Turbekiri- nö kaitsekiri, mille rändmuusikud said linnalt tingimusel, et oled linna teenistuses või väljapaistev välismaine muusik
Teda ei huvitanud ,,Austria pärandus", vaid teda köitis hoopis Sileesia. Pealegi sõja algatamiseks oli ka mõjuv põhjus. Nimelt Hohenzollerid omasid õigust mõnedele maadele Sileesias. Juba 1741. aastal astus Friedrich Sileesiasse. Praktiliselt kõik linnad alistusid võitluseta. Jaanuari lõpuks asus peaaegu kogu Sileesia Friedrichu kätes. Vallutatud aladel teostas Friedrich koheselt mõnigad reformid, näteiks andeks kristlastele andeks nende maksuvõlad ning lubas katoliiklikule vaimulikkonnale jätkata jumalateenistust ning ehitada uusi kirikuid. 1472. aastal moodustasid ungari aadlikud 15 000 mehelise armee. Friedrich sõlmis lepingu Saksooniaga ning eesotsas Saksoonia armeega läks võitlusesse Boheemiasse ja Moraaviasse. Seal toimus üks verisemaid võitlusi kogu austria päranduse sõdade ajaloos. Peale austria armee järjekordset lüüa saamist, algasid sunnitud läbirääkimised Breslaulis. Rahu oli tingimusel, kui
2.2.5.6. Johann Hornungi eesti keele grammatika (1693) on tuntud kui vana kirjaviis (kasutusel 19. saj keskpaigani) 2.2.6. Tartu Ülikooli asutamine (1632) 2.2.6.1. Tartu valiti ülikoolilinnaks soodsa geograafilise asukoha tõttu Rootsi Baltikumi valduste keskmes 2.2.6.2. Tartu Ülikooli oli protestantliku ülikoolina ka vastus katoliiklikule jesuiitide gümnaasiumile 2.2.6.3. Asutamise töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte 2.2.6.4. Õppisid valdavalt rootsi ja soome tudengid 2.2.6.5. Tartu Ülikool oli korralduslikult sarnane tolle aja Euroopa ülikoolidele 2.2.6.5.1. Tegutsesid usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskonnad. 2.2.6.5.2
ägeda võitlusena, mis oli täis vastuolusid ja vapustusi. Pidulik ja rahulik sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisega millegi tundmatu poole. Tähelepanu koondus inimese tunnete, mitte mõistuse mõjutamisele, inimeste hämmastamisele ja rabamisele. Siit tuleb ka uue stiili nimetus barokk (itaalia k barocco eriskummaline, veider). Arhitektuuris sai esmaseks ülesandeks kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone, mis oli ilmselt kohasem katoliiklikule liturgiale. Barokk-kirikule sai määravam siseruum. Renessansist võeti üle nelitise kohal kõrguv kuppel, sambad, poolsambad ja pilastrid. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitisekupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa, tõstes esile kooriruumi. Barokk-kirikute eeskujuks oli juba 16
Samuti oli osaline energia jäävuse seaduse formuleerimisel. Leibnitz tegi palju teisigi olulisi teaduslikke ja matemaatilisi kaastöid. Leibnitzi võib nimetada matemaatilise loogika rajajaks. 1671-1674 konstrueeris nelja põhitehet sooritava arvuti. Kuigi Leibnitzi doktriin oli heterodoksne, uskus ta siiralt Jumalasse ja kirjutas kaitsekõne Kolmainsuse õpetusele. Ta astus ägedalt vastu Descartes´i ja Spinoza vaadetele. Ta püüdis edutult leida ühist alust katoliiklikule ja protestantlikule ning hiljem luterlikule ja reformeeritud kirikule nende liitmiseks. Leibnitz uskus jumalikku ettemääratusse. Referaadis tutvustan täpsemalt Gottfried Wilhelm Leibnitzi elulugu, loomingut ja vaateid. ELU JA LOOMING Gottfried Wilhelm Leibniz sündis 1. Juulil 1646 Leipzigis advokaadi ja moraalifilosoofia professori pojana. Juba lapsena paistis ta silma andekuse poolest.Kaheksa-aastaselt valdas ta ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid
tarastamine, sellest tulenevalt pauperiseerumine ehk inimeste, eriti talupoegade vaesumine): · John Wyclif tõlki 14. saj piibli, taunis pühakute kummardamist ja indulgentside müümist · Henri VIII konflikt katoliku kirikuga, mis ei lubanud tal lahutada Aragoni Katarinast · Henry VIII lööb Roomast lahku · 1534 kuulutab kokkukutsurud parlament kuninga riigipeaks · Henry VIII valitsusaja lõpuks kujuneb anglikaani kirik, mis oli sarnane katoliiklikule · Võimule sai poeg Edward IV, kes suri peagi · Võimule sai tütar esimesest abielust Mary Tudor (Verine Mary), kes oli katoliiklane, toimus rekatoliseerimine · Võimule Elizabeth I (Mary õde), kes taastas anglikaani kiriku Sotimaa: · Klannid ehk sugukondlikud kogukonnad · Võimule Mary Stuart, kes presbüterlaste ülestõusu tõttu põgenes Inglismaale, talle pakub varjupaika Elizabeth I, kes ta 1587 hukkas, kuna Mary Stuart soovis tulla
edasijõudmine ajalikus elus viitab, et ta on n-ö välja valitud. Siit järeldatigi, et tuleb järgida oma ilmalikku kutsumust ehk teha võimalikult hästi igapäevast tööd. Jumalale on meelepärane, kui inimene juhib edukalt ettevõtet, kaupleb võimalikult osavalt ja rikastub. Mainitud ilmaliku kutsumuse õpetus õilistas tööd. Seetõttu puritanid vahel ei teinudki midagi muud, kui ainult töötasid. Protestantismile omane töökultus vastandus katoliiklikule vaesuse ülitamisele. Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi. Ta oli rõhutatult usklik, askeetlik, vaikiv ega talunud vähematki elurõõmu avaldust. Meestel ei sobinud kanda eredavärvilisi rõivaid. Pikkade juuste ja lokkide asemel läks moodi hiljem traditsiooniliseks saanud meestesoeng. Teisenenud arusaamad kajastusid ka kirikuelus ja jumalateenistuse korras. Nõuti, et pühakodadest kõrvaldataks kõik, mis
muuta taeva tahtmist. Õpetus vähendas katoliku kiriku mõju. Ilmaliku kutsumuse õpetus lähtus arusaamast, et keegi ei saa õndsaks ega saavuta edu vastutahtmist, enda teadmata ja osavõtuta. Jumalale on meelepärane kui inimene juhib edukalt ettevõtet ja äritegevust. Maailmavaatelised ja eetilised mõjud Oluline maailmavaateline järeldus oli töö õilistamine, mis muutus sageli lausa töö kultuseks. Protestatismile omane töössesuhtumine vastandus algkristlikule, katoliiklikule, aga ka bütsantslikule vaesuse ülistamisele. Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi. Ta oli usklik, vaikiv ega talunud elurõõmu avaldust. Inglise revolutsiooni ajal keelati ametlikult kõik teatrietendused. Nad hakkasid käima tagasihoidlikus mustas riietuses. Neid hakati kutsuma ümarpeadeks nende meestesoengute pärast. Ümarpeade vastasleeri nim. kavalerideks. Nõuti et, pühakodadest
kirjutas juhiseid jumalateenistuse läbiviimiseks. AQUINO THOMAS Tähtsal kohal oli Lääne-Euroopas kreeka teaduse, Aristotelese filosoofia tuntuks saamine. Aristotelese jt kreeka õpetlaste tööde ladina keelde tõlkimisel ei lähtutud mitte alati kreeka originaaltekstidest, vaid levinud araabiakeelsetest tõlgetest ja kommentaaridest. 13.sajandi probleem oli vanaaja paganlike õpetuste ja filosoofaitõdede kohendamine katoliiklikule teoloogiale. Keskaja tuntumaid teolooge, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat, oli Aquino Thomas (1225-1274), kes sündis Lõuna-Itaalias, astus 1244. aastal dominiiklaste ordusse ning õppis oma aja ühe kuulsama teadlase ja teoloogi Albertus Magnuse käe all Kölnis ja Pariisis. Elu viljakamail aastal tegutses ta Pariisi ülikoolis õppejõuna. Aquino Thomase tuntuimad teosed on ,,Summa Theologiae" (,,Teoloogia summa") ja ,,Summa contra
Vytautase surma järel jälle pikem võimuvõitlus. Polnud otsest järglast, sest enamus Gediminidest elas Vene aladel ja olid õigeusklikud. Peale Jogaila surma 1434 a. Oli Gediminide dünastial vaid 2 reaalset troonipärija kandidaati Vytautuse vend Sigismund ning Jogaila vend. Tülitsesid ja kodusõja lõpuks õnnestus peale jääda sigismund. 1434 a Sigismundi privileeg, mis andis Leedu õigeusklikele aadlikele, mis andis samasugused õigused nagu katoliiklikule aadlikule. Pärast võimu stabiliseerimist püüdis Sigismund loobuda vasalli suhetest Poola suhtes. Kuid 1440 a tapeti Sigismund Leedu suuraadlike poolt, kes soovisid tihedamaid sidemeid Poolaga. Juunis 1440 kuulutati Krakowist Leetu saadetud Kasimiras Leedu suurvürstiks, kes veidi aja pärast sai ka Poola kuningaks. Alates sellest Gedimineide dünastia lõppes ja algas Jagelloonide dünastia, ehk Jogila järglased ja samas ka Poola valitsejad. Leedu edaspidi Poola osana.
Säilinud ka 13 käsikirjalist allikat, lisaks koha- ja isikunimede kirjapanekud. Eesti kirjakeele algus seondub reformatsiooni ja trükikunsti levikuga 16.saj. Algusest peale kujunesid Eestis paralleelselt 2 kirjakeelt: Põhja-Eestis tallinna ja Lõuna-Eestis tartu kirjakeel. Vanima perioodi tallinakeelsed tekstid on peamiselt alamsaksa kirjaviisis, kus leidub nii lääne- kui ka idapoolsete murrakute sugemeid. Tartu tekstides leidub ladinapärast kirjaviisi ning katoliiklikule kirjasõnale omaseid poolapäraseid jooni. Vanima perioodi keelekasutuses esineb rohkelt varieerumist, jälgi vokaalharmooniast, omistusliidetest (tänaseks kadunud), pöörduvast eitussõnast, kaasaütleva käände kujunemisest. Tegemist on peamiselt usulise või juriidilise tõlkelise erikeelega, mille loojad on olnud muulased või muukeelse hariduse saanud. Seega on vanimas kirjakeeles palju rahvakeelele võõrast eelkõige grammatikas, sõnavaras vähem.
riiklikke sotsiaalprogramme (sotsiaalkindlustused vanadele inimestele, rahalised toetused töökaotajatele).Majanduse alustalaks on neokonservatiividele eraomandus ja kapitalistlik turumajandus. * Liberaalne ideoloogia Liberaalne (ladinakeelsest liber vaba, sõltumatu) ideoloogia hindab vabadust nii inimese kui ühiskonnakorralduse suurimaks hüveks ja eesmärgiks. Liberalismi kreedo on individualism, mis sai alguse XVIII sajandil kui vasturektsioon katoliiklikule dogmatismile ja Euroopa absoluutsetele monarhiatele. Liberalism lähtub eeldusest, et kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed. Traditsiooniliselt taotlevad liberaalid vabadust riigist, s.t. seda, et mõned individuaalsed vabadused või õigused peavad olema kaitstud nii riigi kui enamuse põhimõttel otsustamise eest. (Õigus vabaks eneseväljenduseks, organiseerimiseks ja ametnike valimiseks kodanikkonna koosseisu peaksid moodustama
ega saavuta edu vastu tahtmist, enda teadmata või osavõtuta. Tuleb järgida ilmalikku kutsumust ehk teha võimalikult hästi igapäevast tööd. Jumalale on meelepärane, kui inimene juhib edukalt ettevõtet, kaupleb võimalikult osavalt ja rikastub, sellega õigustasid puritaanid oma äritegevust ja riigi koloniaalekspansiooni. Oluline maailmavaateline järeldus oli töö õilistamine, mis muutus töö kultuseks. Protestantismile omane töössesuhtumine vastandus algkristlikule, katoliiklikule, aga ka bütsantslikule vaesuse ülistamisele. Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi, ta oli rõhutatult usklik, askeetlik, vaikiv ega talunud vähematki elurõõmu avaldust. Ta pidas sobimatuks naeru, laulmist ja muusikat, rääkimata lõbutsemisest, sest kõik see viitas kergemeelsusele, oli patt ja saatana kiusatus. Inglis revolutsiooni ajal 1642 keelati ametlikult kõik teatrietendused.
Seetõttu nimetab luther sakramenti nähtavaks sõnaks – verbum visible. Vaatab üle sakramentide arvu ja ütleb, et sakrament saab olla vaid kristluse poolt seatud, sellele lisandub väline märk, seetõttu on piibellikud sakramendid ainult ristimine, armulaud ja ka meeleparandus (meeleparandus hiljem ei ole eanm osaks). Kristlus on armulaua elementides kohalolev, aga ta rõhutab justnimelt seda sakramenditõotuse sõna, ehk seda nähtavat sõna. Ta on vastu sellele katoliiklikule armulauaõpetusele, mis toetus põhimõtteliselt kolmele printsiibile: a) ilmikutele karikat ei antud, said ainult armulaualeiba, b) oli kogu missa armulaua tõttu ohvriiseloomuga, c) transsubstantsatsiooniõpetusele (kõneleb sellest, et armulauas juhtub nii, et armulaua nähtavad elemendid vein ja oblaat säilitavad oma kvaliteedi, aga saavad armulauas juurde jumaliku kvaliteedi). Kui mõtleme nt protsessina, kui lumi sulab ja temast saab vesi, siis selle
Värvid olid looduslähedased. Kahjuks hävis värv kiiresti. Kreeklased ise hindasid väga kõrgelt om maalikunsti, kuid meieni pol sellest praktiliselt midaig säilinud. Kreeka kunstnikud maalisid vahavärvidega kas puule või kivile. Püüeldi loodusläheduse poole. 2. Barokk. Arhitektuur, skulptuur Euroopas 17 sajandil. Arhitektuuris sai esmajärguliseks kirikut püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks muutus pikergune hoone, mis oli kohasem katoliiklikule liturgiale. Barokk- kirikus sai t aas määravaks siseruum. Renessanssilt võeti üle kogu aritektuuriliste detailide arsenal: sambad, poolsambad ja pilastrid, ümarkaared, viilud. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avar asaali. Põhiliseks valgusallikaks said aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Kiriku välisilmes oli olulise tähtusega kuppel ja läänefaasid Läänefasaadi keskosa on kahekorruseline. Seda ühendavad kitsamate ja
Protestantlik filosoofia on Balthasar Russowi Liivimaa kroonika (1578) aluseks – rõhutab religiooni rahvalähedust, emakeelse hariduse tähtsust. Samas toob Russow välja, et eesti talupoeg polnud religioosne subjekt – kristlikud sajandid polnud rahvast religioonini toonud: rahvas ei saanud võõrast keelest aru ja kirikuõpetajad ei osanud kohalikku keelt. Russow mõistab kohaliku liiderliku patuelu hukka. Kroonikat läbib ka tugev ja otsesõnaline vastuseis katoliiklikule maailmavaatele, paavstile. Russowi kroonika on subjektiivne, vaid väljendab oma maailmavaadet, kuigi kasutab faktilisi andmeid, daatumeid, sõjasalkadesse kuulunud meeste arvandmeid. Kroonika annab ülevaate Liivi sõjast 1558–1583. Liivimaalastele osaks saanud sõjakannatused on patuelu palk, jumala karistus patus elamise eest. Russowi pilk peatub ilmaliku elu ja kultuurisündmustel. Kroonikasse pani ta kirja argisest erinevaid sündmusi, suuremaid õnnetusi: tulekahju Riias, tormid,
annaabi.ee 
