See mõjutas voodot palju. Sellest ajast saadik orjad ei saanud järgida vabalt oma traditsioone ning seetõttu laenasid nad elemente Katoliiklusest, et varjata nende oma usu jätkamist.Seda protsessi tuntakse kui sünkronisatsioonina, mis väga tugevalt mõjutas Haiti voodoot : * Katoliiklike pühakute nimed said loade nimeks. (NT Püha Peetrus hoiab Taevase kuningriigi võtmeid ning loa vaste sellele on Papa Legba, kes hingede maailma väravavalvur. ) * Katoliiklikud pühad muutusid ka Voodoo pühadeks (NT pidu esivanemate auks mida nimetatakse Gedeseks võtavad aset samalpäeval mil hingede päev), mis esindavad * Kristluse ristidest saavad sümbolid voodoo ristteedel, mis esindavad elu muutvaid valikuid ja samme. * Katoliiklikud hümnid ja palved said osaks Voodoo teenistustel. Rituaalid ja traditsioonid Usu kummardajad kasutavad nukke meediumitena, et kontakteeruda loadega või üldiselt maailmas olevate hingedega, mitte tekitamaks valu või kannatusi
See mõjutas voodot palju. Sellest ajast saadik orjad ei saanud järgida vabalt oma traditsioone ning seetõttu laenasid nad elemente Katoliiklusest, et varjata nende oma usu jätkamist.Seda protsessi tuntakse kui sünkronisatsioonina, mis väga tugevalt mõjutas Haiti voodoot : * Katoliiklike pühakute nimed said loade nimeks. (NT Püha Peetrus hoiab Taevase kuningriigi võtmeid ning loa vaste sellele on Papa Legba, kes hingede maailma väravavalvur. ) * Katoliiklikud pühad muutusid ka Voodoo pühadeks (NT pidu esivanemate auks mida nimetatakse Gedeseks võtavad aset samalpäeval mil hingede päev), mis esindavad * Kristluse ristidest saavad sümbolid voodoo ristteedel, mis esindavad elu muutvaid valikuid ja samme. * Katoliiklikud hümnid ja palved said osaks Voodoo teenistustel. Rituaalid ja traditsioonid Usu kummardajad kasutavad nukke meediumitena, et kontakteeruda loadega või üldiselt maailmas olevate hingedega, mitte tekitamaks valu või kannatusi
· Pelikan · Krutsifiks(ristilöödu kuju) · Tuvi PÜHAKODA · Peetri kirik ehk Püha Peetruse Basiilika · asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul · Pühakoja ehitus algas 18.aprillil 1506. ja lõpetati 1626. · See on püha Peetruse, kes oli üks kaheteistkümnest Jeesuse apostlist ja esimene Rooma piiskop, matmispaik. · Basiilika alla katakombidesseon maetud 91 valitsenud paavsti. HUVITAVAT · Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. · Katoliiklikud preestrid Eestis on praegu enamuses poolakad või lõunamaadest, kolm vaimulikku on Eesti päritolu, nunnad pärinevad enamikus Indiast TÄNAN KUULAMAST!
Barokk (arhitektuur) Üldiseloomustus 17.saj-18.saj algus Ta on eeskätte Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis Ameerikasse. Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades ( itaalia, hispaania, flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige üldistab kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (holland, inglismaa, osalt prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile omane: · Rahutus · Dünaamilisus (liikuvus) · Kirglik tunnteväljendus · Emotsionaalsus · Elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui sklulptuuris
Barokk (maal). Peter Paul Rubens Üldiseloomustus 17.saj-18.saj algus Ta on eeskätte Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis Ameerikasse. Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades ( itaalia, hispaania, flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige üldistab kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (holland, inglismaa, osalt prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile omane: · Rahutus · Dünaamilisus (liikuvus) · Kirglik tunnteväljendus · Emotsionaalsus · Elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui sklulptuuris Itaalia
Keisrivõim nõrgenes, sest rahvas pooldas luteri usku, aga keiser oli sellele vastu. 3.4 Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Esimene paljusid Euroopa riike haaranud sõda Viimane ulatuslik ususõda Aastal 1618 viskasid Tšehhi aadlikud kaks Saksa keisri nõunikku aknast välja ja Habsburgid liitsid Tšehhi uuesti oma valdustega ja panid kehtima katoliku usu. See vihastaski Prantsusmaad, Taanit ja Rootsit. Vastasleerid: Katoliiklikud Saksa vürstid Saksa protestantlikud vürstid Katoliiklik Habsburgide Prantsusmaa Hispaania ja Austria Taani Paavst Rootsi Poola-Leedu Inglismaa Madalmaad Sõjapõhjused Konflikt protestantismi ja katoliiklaste vahel
1559.a lõppenud Itaalia sõjad andsid võimaluse pöörata rohkem tähelepanu siseasjadele ning viisid ligikaudu 30 aastat kestnud ususõdadeni. KOLMAS SLIDE Kolmekümneaastane sõda algas 23. mail 1618 tsehhide ülestõusuga Prahas ja lõppes Vestfaali rahuga 24. oktoobril 1648. Esimene paljusid Euroopa riike haaranud sõda, samas ka viimane ulatuslik Vana- Maailma ususõda. Ühelt poolt sõdisid katoliiklik Habsburgide Hispaania ja Austria, neid toetasid paavst, katoliiklikud Saksa vürstid ning Poola-Leedu. Nende vastas olid Saksa protestantlikud vürstid, keda sõjaliselt toetasid Prantsusmaa, Taani ja Rootsi. Konflikti olid haaratud ka Madalmaad, Inglismaa ja Venemaa. NELJAS SLIDE Sõja tulemusel muutus Euroopa poliitiline ja majanduslik olukord -- Saksamaa vaesus ja käis poliitiliselt alla, Habsburgide domineerimine Euroopa asjades taandus. Esile kerkisid tugevad mereriigid Madalmaad ja Inglismaa, kes hakkasid juhtima Euroopa ja maailma majandust
"pimedaks ajaks" pidama varakeskaega (5.saj-10.saj). Seda kutsuti nii, sest selle ajastu kohta on väga vähe informatsiooni säilinud ning see on iseloomustatud kui intellektuaalne pimedus Rooma Keisririigi ja Renessanss ajastu vahel. Religioon väga kannatas sellel ajal, sest katoliiklased nägid seda ajastut kui harmoonilist ja produktiivset. Õigeusklikud kristlased püüdsid aga taaselustada puhast kristlust, tühistada "pimedad" katoliiklikud tavad. "Pimedal ajal" oli ka ulatuslikke moslemite vallutusretki. Nad ratsutasid mööda kannatanud maad, levitades sotsiaalset ja intellektuaalset väärusku. See iidne konflikt kristlaste ja moslemite vahel püsib tänase päevani. Vaatamata nendele konfliktidele oli see usulembene aeg. Inimesed otsisid jumalalt abi ning nõu. Osad läbi katoliiklike rituaalide ning teised läbi traditsioonilistemate õigeusu meetodite. Irooniline on see, et tänapäev pole vähem "pime"
teadmised uuenesid. Avastati uued põllukultuurid ning hakati väärismetalli sisse tooma, mis tõi kaasa hindade revolutsiooni. Pahameel rikka katoliku kiriku vastu, suurenev indulgentside müük ning Martin Lutheri teesid, tõi kaasa usupuhastuse ehk reformatsiooni, mis viis poliitiliste, kultuuriliste, majanduslike ja usuliste uuendusteni.Arenes välja uuskõrgsaksa keel, toimus kirikuvarade võõrandamine ning kujunesid katoliiklikud ja luterlikud rühmad. (Augsburgi usurahu). Inglismaal kuulutati kirikupeaks kuningas ja Lääne-Euroopas levis kalvinism. Katolik kirik polnud sellega rahul, seetõttu taheti oma positsiooni tugevdada- sai alguse vastureformatsioon.Rajati mungaordud ja lõpetati indulgentside müük, toimusid ususõjad ning nõuti tsölibaati. Üritati igal võimaluses kindlustada oma ühtsust. Inimeste seas muutus usk teisejärgulisemaks. Teadlased tegid suuri avastusi
leidis esmalt reformatsiooni suhtes kriitiline olnud kuningas Inglismaal Henry VIII selles võimaluse oma poliitiliste plaanide teostamiseks. Kuna katoliku kirik keeldus kuninga järjekordset abielu lahutamast, kuulutas valitseja 1534 end paavstist sõltumatu Inglismaa Kiriku peaks. Hiljem on anglikaani kirik kõikunud protestantluse ja katoliikluse vahel, saavutades tasakaalu Elizabeth I valitsusajal. Anglikaani kirik säilitas paljus katoliiklikud rituaalid, kuid 16.- 17. sajandil toimus puritaanlik reform Inglismaa Kiriku sees ja eraldusid omakorda mõned reformitud uskkonnad. Põhjus, miks Henry VIII tahtis uuesti abielluda: Kuningas Henry VIII (1491-1547) soovis kangesti messoost pärijat, seepärast tahtis ta lahutada oma naisest, kes oli sünnitanud talle üksnes tütreid ning abielluda uuesti. Rooma katoliiklike vaadete järgi polnud see kuidagi võimalik ning viimaks Henry lihtsalt "lõi Roomast lahku" ja lahutas
Kuid "hea aeg" kestis tegelikult väga vähe. Vene-Liivi sõja puhkedes olid Vana-Liivimaa linnad peamiselt luterlikud, kuid järgmised sõja-aastad põhjustasid suure segaduse usuelus. Rootsi riik kontrollis kiriku- ja vaimuelu rangelt, korraldades 16. sajandi lõpust alates ja kogu 17. sajandi jooksul regulaarselt nn. visitatsioone. Tollase eesti talupoja vaimuilmas säilisid kogu 17. sajandi jooksul segamini paganalikud, katoliiklikud ja luteriusu elemendid. Eriline koht nii talupoja kui ka kõrgemast seisusest inimese mõttemaailmas oli 17. sajandil usul nõidusesse ja nõidadesse. Nõidumise eest karistamist on Eestist teada küll juba keskajast, ent suurem nõiaprotsesside laine jõudis Euroopast Eestisse 16. sajandi lõpus. Neid põletati. Süüdistatavate -- peamiselt talupoegade -- hulgas on mehi olnud pisut rohkem kui naisi, surma mõisteti kummastki soost pea ühepalju. (Selle poolest erineb Eesti huvitaval kombel
1648. aasta suvel tungisid sotlased PõhjaInglismaale, üle kogu riigi rojalistide ülestõusud. Prestoni lahing (1719 august) Päraparlament Independendid, kelle juhuks tõusis Cromwell, nõudsid rojalistide Cromwell karmi kättemaksu. 30 jan. 1649 löödi kuningal pea maha. 6. veb. kaotas Päraparlament Ülemkoja ning 19. mail kuulutati välja vabariik ehk Commonwealth. III kodusõja sündmused Katoliiklikud mässulised liitusid rojalistitega, et seista vastu puritaanliku parlamendi vägedele. 16491652 vallutas Cromwell Iirimaa. Sotimaal liitusid rojalistid ja rahvusliku lepingu sõlmijad omavahel, sest nad ei kiitnud heaks kuninga hukkamist. Sotimaale saabus 1650. aastal ka Charles I vanem poeg, kes kuulutati kuningaks. Rojalistid Sotimaal purustati. Kodusõja tagajärjed Inglismaal piirati tugevalt kuningavõimu ning kehtesati I
võimalikul viisil • Jesuiitide ordu asutamine • Ignacius Loyola (1491- 1556) Ususõjad ja usurahud • 1555 Augsburgi usurahu Saksamaal. Lubati nii katoliiklus kui luterlus. Isand määras ka oma talupoegade usu. • 16. sajandil toimus Prantsusmaal 8 kodusõda usu tõttu. • 1572- Pärtliöö- ainult Pariisis mõrvati 2000 hugenotti ( kalvinisti) • Madalmaade võitlus Hispaaniaga ja Hollandi iseseisvumine 1581 • Pildirüüste • 1618-1648 Kolmekümneaastane sõda Katoliiklikud ja protestantlikud riigid Usupuhastus Eestis • 1524-1525 rändjutlustajad Saksamaalt (M.Hofmann) • Pildirüüste Tallinnas (Niguliste) ja Tartus • I eestikeelne raamat 1525 – tiraaž hävitati • 1535 I säilinud eestikeelne raamat Wanrat – Koelli katekismus • Luterlus sai ametlikuks riigiusuks pärast Liivi sõda, Rootsi ajal 17. sajandil.
Põhjamaad, Eesti ja Põhja-Läti, USA Kirde ja Põhjaosariigid jäid protestantlikuks. Näeme, et neis maades kujunesid kiiresti välja kapitalistlikud suhted. 19. saj. lõpul tõusid protestantliku taustaga riigid USA, Saksamaa (mis ühendati luteriusuline Preisimaa külge) ja Suurbritannia maailma juhtivaimaks tööstus- ning koloniaalriikideks. Neis riikides kujunes välja imperialistlik ideoloogia. Tugeva protestantliku taustaga katoliiklikud riigid (n. Prantsusmaa) arenesid mõnevõrra aeglasemalt. Katoliiklikud maad (n. Itaalia, Hispaania, Austria-Ungari jne.) jäid teistest palju maha ning paistsid silma oma vaesuse ning suutmatusega, osa neist kadus hoopis (n. Poola). Tõsi, kreeka ja vene õigeusulised alad arenesid veelgi aeglasemalt rooma katoliiklikest. Järgnevalt on eelkõige protestantlik maailm valla päästnud mõlemad maailmasõjad, protestantlikes
REM ( pärast asju) WILLIAM OCKHAM 1285-1350 Keskaja teisel poolel hakkas domineerima nominalism. Nominalismist kasvas välja, kaksik tõe teooria, tähendas seda et on olemas teoloogiline tõde, mis on seotud jumalaga ja filosoofiline tõde, mis tegeleb olemisega. Kehtib sellega ka kahe raamatu teooria, Renessansi ajal . Autor on üks, see on jumal, aga raamatuid on kaks. Üks on piibel, teine on loodus. KATOLIIKLIKUD RAHVAD itaallased (Vatikan), prantslased, hispaanlased, portugallased, poolakad, leedukad, ungarlased, tsehhid, slovakkia (pole 100%selt), iirlased, horvaadid ja sloveenid. ÕIGUSLIKUD RAHVAD 1054 skisma, kreeklased, Balkani poolsaared- bulgaarlased, rumeenlased, serblased, makedoonlased, venelased, ukrainlased ehk väikevenelased, valgevenelased. Kaukaasia- grusiinid, armeenlased, azerbaitsaanlased. PROTESTANDID 1517 reformatsiooni usupuhastusega tekkis, 1
Saksamaad Mecklenburgis. Elanike arv langes metsikult. Hakati üha enam mõtlema rahu sõlmimisele. Sõda oli lootusetu. Hakati pidama rahuläbirääkikmisi kahes vestfaali linnas. Kuid lõpuks aastal 1648 sõlmiti vestfaali rahu. See sõlmiti Vestfaali linnas ja selle pärast on kaa selline rahu nimi. Saksamaa kaotas rahulepinguga suuri maa-alasid ning keisrivõimu Saksamaal piirati veelgi. Kuid Saksa vürstide õigused suurenesid tunduvalt. Usulisi piire Saksamaal ei muudetud. Need mis olid katoliiklikud jäid katoliiklikeks ning need mis olid protestantlikud jäid ka protestantlikeks. Aga ka kalvinismi tunnistati Saksamaal. Vestfaali rahu uuendas eelmisel sajandil sõlmitud Augsburgi rahu. Vestfaali rahu võeti Saksamaal vastu suurte lootustega. Kirikukelli helistati üle kogu maa ningi kõmasid suurtükisaluudid. Vestfaali rahu- sellega lõppeski 30 aastane sõda. See oli esimene nüüdisaegne Euroopa rahuleping. See oli mõtetu kuna mitte midagi erilist ei muudetud
pereplaneerimisse, homodesse, vaimulikel on keelatud abielluda, vaimulikeks võivad olla vaid mehed jne). · Katoliku kiriku hõlma all tegutsevad ka mitmesugused vaimulikud ordud ja organisatsioonid (sh munga- ja nunnakloostrid). · Siiani on katoliiklastel püsinud pühakutekultus (eriti austatakse Neitsi Maarjat), reliikviate austamine, tehakse palverännakuid (nt Rooma, Jeruusalemma). · Katoliiklikud preestrid Eestis on praegu enamuses lõunamaadest (Tsiili, Itaalia, Hispaania, Honduras) või poolakad, kolm vaimulikku on Eesti päritolu, nunnad pärinevad enamikus Indiast. · Hinnanguliselt oli 2006. aastal Eestis ligi 6000 katoliiklast, moodustades nõnda 0,4% Eesti elanikkonnast. · SAKRAMENT kristlikus kirikus maagiline talitus, mille eesmärk on vahendada Jumala armu. · 7 SAKRAMENTI: 1. Ristimine 2
kõigest kõnni nii palju kui jõuad ja avasta ning sa satud uude maailma. Kõik kuulsate kunstnike maalid on sinu ees ja sa saad neid uurida ja avastada. Näiteks ühes saalis lamab õnnetu, kahvatu neiu kus arstid ruttavad tema juurde. Mis seal täpsemalt juhtus, ei tea, ehk on see mingine vana maalikunst. Maorid tungisid 8 sajandi algul ibeeria poolsaarele. Aastal 852 rajasid kastiiliasse asula nimega mairit, millest 1202 sai madriidi linn. Katoliiklikud monarhid Isabella ja Fernando tõrjusid maorid välja granaadast, nende viimasest kantsist ambrhambast. Abielu kaudu asusid hispaania troonile Hapspurgid, neile järgnesid prantsusmaa furboonid. Felipe 5 oli esimene Furboonide soost kuningas hispaanias aastatel 1700-1724, ja sellest peale, nagu kirjutatud, liikus hispaania Furpoonide orbiidil kaitstuna edasi. Felipe 5 proovis muuta madriidi nii prantsaslikuks kui võimalik. Kuningliku pallee rajamisel oli eeskujuks Fersail
Alles pärast Friedrichi surma suutis paavst koos oma liitlastega keisrivõimust jagu saada. Pideva võitluse kõrval leidis Friedrich aega ka kultuuri jaoks. Temast sai oma aja Euroopa harituim valitseja, kes kõneles vabalt mitut keelt, kirjutas luuletusi ja tundis elavat huvi teaduse vastu. Keisri õukonda kogunes õpetlasi mitmelt maalt. Seejuures ei pööranud Friedrich mingit tähelepanu oma alluvate rahvusele ega usule. Tema õukonnas tegutsesid nii katoliiklikud lääneeurooplased, õigeusklikud kreeklased, muhameedlased kui ka juudid. Kõigisse suhtuti lugupidamisega ja kõik võisid vabalt oma usutalitusi pidada. Keiser tundis erilist huvi loodusteaduste vastu. Ta kirjutas traktaadi (teadusliku uurimuse) jahipistrike teemal. Kirgliku kütina oli ta hankinud pistrikke paljudelt maadelt ja tundis neid väga hästi. Tema traktaat ei piirdunud aga sugugi ainult jahipidamisega, vaid käsitles põhjalikult eriliike, lindude kehaehitust ja eluviise
*mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise. *vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse · Millal, kelle vahel sõlmiti augsburgi usurahu ning milles kokkulepiti? 1555. aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, mis kinnitas Saksamaa jagunemise 2 usutunnistuse katoliikluse ja luterluse vahel. Kehtestati põhimõte ,,Kelle maa, selle usk". Tulemus: Saksamaa jagunemine: 1) protestantlikud riigid Kesk- ja Põhja-Saksamaa 2) katoliiklikud riigid Lõuna-Saksamaa. · Kuninga reformatsioon Inglismaal; miks ja millal toimus? Miks on nimetuseks "Kuninga reformatsioon"? Millised muutused leidsid aset kirikus? Kuna kuningas Henry VIII abielu printsess Katariinaga ei andnud neile meessoost järeltulijat, soovis kuningas abielluda noorema õuedaami Anne Boleyniga. Vaja oli paavsti luba, mida too ei andnud. Seega ei jäänud kuningal muud üle kui katoliku kirikust lahku lüüa ning alustada Inglismaal reformatsiooni
Liivimaa kuulus poolale ja eesti lõunaosa oli siis liivimaa osa. Euroopas toimus pidevalt usulisi kokkupõrkeid. Tuli kokku Trento kirikukogu 1546-1563. prooviti leida lahendusi vastuolude kaotamiseks, kuid see oli tulutu. Ainukese asjana suru katoliku kirik läbi keelatud raamatute nimekiri. See keelati ära alles 1960. aastatel. Vastureformatsioonid tugevdasid vaid olemasolevates katoliku piirkondades võimu, kuid rohkem inimesi katoliku kiriku juurde tagasi ei meelitatud. Katoliiklikud piirkonnad jäid arengult teistest piirkondadest alla. Katolik kirik hakkas end ka sisuliselt reformima. Prantsusmaa. Prantsusmaal tekkisid konkreetsed ususõjad. Prantsusmaal tekkisid vastuolud hugenottida ja katoliiklaste vahel. Hugenotid võitlesid suureneva absolutismi vastu. Nad pooldasid kuningavõimu piiramist ja ravhaesinduse taastamist. 1562 Vassy veresaun. Katoliiklikud väed ründasid hugenotte. 24. aug. 1572 pärtliöö veresaun Pariisis
Sveitsi tuntuim reformaator oli Johann Calvin, kelle järgi nimetati uut ususuunda kalvinismiks. Kalvinismi kõige olulisem seisukoht oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte, mille järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse ning kellegi võimsuses pole seda muuta. Sellega vabastas kalvinism usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Calvin rõhutas veel töö austusväärsust ja vajalikkust ning kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Minu arvates olid katoliiklikud inimesed jällegi õnnelikumad kui kalvinistid, sest viimased keelasid ära kõik lõbustused ning keskendusid ainult tööle. Inglismaa uut reformeeritud kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks. Inglismaa reformatsioon erines eelnevatest seetõttu, et usupuhastust seal ei toimunud, sest lubati truuks jääda katoliikluse dogmadele ning säilitada senise jumalateenistuse kord. Kuigi kirik allutati riigivõimule,
BAROKK Barokk oli üks esimesi kunstisuundi, mis erines piirkonniti väga palju. Baroki kunst jaotati nende piirkondade järgi kolme liiki. 1. Itaalias, Hispaanias ja Austrias olid tugevad katoliiklikud kuningad, ehk usk valitses kunsti. Seda mõistetakse põhiliselt õigeks barokiks. 2. Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal (enne revoluts.) määras kunsti õukonna maitse. Seda võib lugeda ka klassitsismiks, vana-klassitsism. 3. Hollandis, Skandinaavias, Põhja-Saksamaal ja Inglismaal (peale revoluts) oli kunsti tellijaks kodanlus. Sealne kunst pole nii ülespuhutud ja uhke. Seda loetakse realismiks, vana-realism.
Prantsusmaa ja Rootsi väed ei toonud kumbakile erilist edu. Sõda venis järjest pikemaks. Kui prantslased ja rootslased olid valmis Baierit ära võtma ning ähvardasid Austriat, palus Habsburgide keiser rahu. Rahu sõlmimise järel olid Madalmaad ja Sveits saavutanud iseseisvuse, Holland, Prantsusmaa ja Rootsi tugevnesid. Habsburgid kaotasid oma võimu ning Püha Rooma riik nõrgenes. Saksamaa killunes umbes 300 väikeseks vürstiriigiks, ent sealsed alad, mis olid protestantlikud või katoliiklikud, jäid ka protestantlikeks ja katoliiklikeks. Suurenes vaid vürsti võim. 1648. aasta sügisel kinnitati rahuleping. Seda rahu oodati tükk aega ja huviga Vaherahu sõlmimine toimus Vestfaali linnas. Sellepärast nimetataksegi seda vaherahu Vestfaali rahuks. See sai ka esimeseks nüüdisaegseks Euroopa rahulepinguks. Pika sõja ajal oli kasutatud võimsaid relvi ja palgasõdurite vägesid, mis tekitasid suuri purustusi, hakkasid levima epideemiad, surid tuhanded inimesed
Reformatsiooni tulemusena tugevnes kuningavõim, suurenesid riigi sissetulekud ja kujunes igapäevast tööd väärtustav protestantlik vaimulaad. Nagu kõikjal mujal, mindi ka siin üle emakeelsele jumalateenistusele. Erandiks oli Norra, kus jumalateenistusi pidasid taani pastorid taani keeles. Arvan, et oli õige muuta jumalateenistused emakeelseks, sest kui inimesega räägitakse ta emakeeles, siis jõuab jumalasõna temani. Usupuhastus muutis paljud katoliiklikud piirkonnad luterlikeks. Protestantism saavutas edu, sest ümberkorralduste läbiviimise asemel hakkasid katoliiklased uuenduste vastu lihtsalt võitlema. Väga suur tähtsus oli emakeelsel jumalateenistusel, mille eelduseks oli vajadus anda lihtrahvale haridust. Emakeelne jumalateenistus mõjutas inimeste suhtumist kirikusse, sest luterlus rõhutab, et kõik inimesed on Jumala ees võrdsed. Arvan, et see periood oli väga oluline, sest mõjutas oluliselt hariduse arengut.
Ta val ulatusid Sak s a m a alt , kuni Itaalia lõunatipuni ja Sitsiiliani . Friedrich II , sai om a aja harituim valitseja , ta oska s mitut v õõrk e elt , tema õukond a kogun e s õp etla mitm elt maalt. S e e juur e s ei pööranud Friedrich mingit tähel e p a n u om a alluvate rahvus el e ega usule õukonn a s teguts e si d nii katoliiklikud , õige u s klikud , muhh a m e e d l a s e d kui ka juudid . Kõigiss e suhtu lugupida mi s e g a ja kõik võisid vabalt om a usutalitusi pidada , ilma et keda gi om a usu p ärast halvusta Keis er kirjutas luuletusi ja tundis huvi teadu s e vastu, eriti pakkus talle huvi loodu ste a d u s . Ta kirjuta trakaadi jahipistrike tee m al .Keisri hobiks oli küttimine . Kirgliku kütina oli ta hankinud pistrikke
4p Usupuhastust Saksamaal alustas Martin Luther. 1516. 16. saj algus. Martin Luther õppis küll juurat aga tahtsi õppida teoloogiat, oli preester. 1534. Aastal tõlkis piibli saksa keelde. Naelutas 1517. Aastal 31. Okt. Lossikiriku uksele plakati 95 teesiga patukaristuse kustutamise kohta. 1955 toimus Augsburgi vaherahu. Lubati nii katoliiklus kui luterlus. Isand määras talupoegade usu. 14.Kirjelda olukorda Euroopas usupuhastuse järel. Protestantlikud ja katoliiklikud maad, mis muutus kiriku korralduses protestantidel? 3p Toimusid ususõjad, Augsburgi vaherahu Saksamaal, kus lubati nii katoliiklus kui luterlus, isand määras oma talupoegade usu. Toimusid usu tõttu kodusõjad. ususõjad lõppevad 30 aastase sõjaga. Protestantlikud maad - Suurbritannia, Island ja skandinaaviamaad. Katoliiklikud maad - Portugal, Hispaania, Lõuna-Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Poola, Leedu Protestantide kirik muutus lihtsaks, emakeelseks ja odavaks ning kirik ei
vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. Tugev mõjutus reformatsioonile oli kuningal ja tema perekonnasuhetel. Inglismaa kuningas Henry VIII leidis reformatsioonis võimaluse oma poliitiliste plaanide teostamiseks. Kuna katoliku kirik keeldus kuninga järjekordset abielu lahutamast, kuulutas valitseja 1534 end paavstist sõltumatu Inglismaa Kiriku peaks. Hiljem on anglikaani kirik kõikunud protestantluse ja katoliikluse vahel.Anglikaani kirik säilitas paljus katoliiklikud rituaalid, kuid 16.- 17. sajandil toimus puritaanlik reform Inglismaa Kiriku sees ja eraldusid omakorda mõned reformitud uskkonnad. Reformatsiooniprobleem Rootsis tõusis päevakorda 1520.aastatel. Luterluse ideid levitas Olaus Petri, kes oli õppinud Lutheri juures. Ta alustas reformatsiooni väljaastumisega tsölibaadi vastu, abielludes 1525. aastal. Kiriklik usupuhastus toimus alles 1536. aastal, kui kirikukogu võttid vastu luterliku kirikukorralduse
BAROKK (barocco portugali keeles ,,pärl") Üldiseloomustus Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund). Barokk-kunstile on omane: 14 rahutus 15 dünaamilisus (liikuvus) 16 kirglik tunneteväljendus 17 emotsionaalsus
Ajasõlm 1517 on samuti seotud religioossusega. Sel sajandil defineerisid inimesed kõike läbi usu. Valitses rahutus katoliku kirikule kuuluva liiga suure võimu üle, mis viis lõpuks Lutheri reformatsioonini. Ajaloolane Lucien Febvre'i teos ,,Martin Luther" on kirjutatud uuest vaatepunktist. Seni oli suurem osa Lutheri elulugu käsitlenud teosed kirja pandud religioossest vaatepunktist. Febvre'i hoiakute hulka teose kirjutamisel ei kuulunud protestantlikud ega katoliiklikud veendumused. Ajasõlm 1789 on eelkõige seotud valgustusideede levikuga ja Prantsuse revolutsiooniga, millega sai rahvas endale autonoomia. Valgustusideede levikut on analüüsinud kultuuri-uurijad Roger Chartier ja Robert Darnton. Chartier leiab oma teoses, et valgustuse leviku eeltingimuseks on kogukonna teke, kus saab omavahel kõige ootamatumaid ja julgemaid mõtteid vahetada. Valgustus nõuab kohustust
tsunftidesse (keskaja lõpuks oli Tallinnas ~20 tsunfti). Tsunftid hoolitsesid om liikmete majandusliku heaolu eest ja võitlesid kaupmeestega, et need ei ujutaks transiitkaupadega üle kohalikku turgu ja seeläbi ei alandaks toodete hindu. Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kellel oli linnades töötamine keelatud, aga kes alevites või maahärrade juures töötades olid tsunftidele majanduslikeks konkurentideks. Katoliiklikud koolid Koolitüübid: · kloostrikool- tegeles tulevaste vaimulike ettevalmistamisega (seal ka rohkem eestlaseid). NB! Pärast reformatsiooni paljud kloostrikoolid suleti. · toomkool- valmistas ette tulevasi toomhärrasid linnakool- tekkisid alates 15.saj.-st seoses kaubanduse arenguga, mis nõudis ilmalikumat haridust (arvutamist, kirjutamist ja lugemist rohkem). Luterlikud koolid: Koolitüübid: · linnakoolide osatähtsuse kasv. · koduõpetuse osatähtsuse suurenemine.
isiklikud ja perekondlikud sidemed, ühine keel ja sarnane kultuur. - selle kaudu jagati omavahel ideid, käsitööoskuseid ja haridust. 3. Liivimaa ristisõjad - keskaja katoliiklike rüütlite ja teiste sõjameeste võitlusi, mille väljakuulutatud eesmärgiks oli ristirahva kaitsmine ja pühapaikade vabastamine teiseusuliste võimu alt. - esimene ristisõda: 1096-1099.a. (vallutati Jeruusalemma ja Lühis-Idasse rajati katoliiklikud riigid) 4. Riia kiriku rajamine - 1201. aastal rajas piiskop Albert Riia linna, mis sai Liivimaa kiriklikuks ja majanduslikuks keskuseks. - 1202. aastal rajati Mõõgavendade Ordu 5. Eesti vallutamine - 1208.aastal alustasid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu koos ristisõdijatega Eesti alistamist. - sõda kestis vaheaegadega 30 aastat. - 1210. aastal laienes sõda Läänemaale ning 1212. aastal haarati sõtta ka Kesk- ning Ida-Eesti. - 1220
Barokk 1. Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund).Barokk-kunstile on omane: rahutus, dünaamilisus (liikuvus), kirglik tunneteväljendus, emotsionaalsus, elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris
Hakkas tekkima algelisemat sorti teaduslik mõtlemine. Kirjasõnagi areng polnud just tagasihoidlik. Esimesed Euroopa ülikoolid rajati juba 11. sajandil Põhja-Itaalias. Oluline on ära mainida ka Gutenberg kui trükikunsti leiutaja ja trükikunst, mis sai alguse 15. sajandi keskpaigas Saksamaal. Selle viimasega kaasnevalt levis muidugi rohkem ka lugemis- ja kirjutamisoskus. Just trükitud raamatud ja brošüürid aitasid kaasa info kiirele liikumisele. Alguses olid kõik katoliiklikud jumalateenistused üle terve Euroopa ladinakeelsed ja alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust. Kiriklikult võis Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna, mille keskus asus Riias. Piiskopkondade keskusteks olid toomkirikud Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Nendes pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes olid kõrgemad vaimulikud. Nemad osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli.
ning selleks, et tõlkida, lõi L. saksa kirjakeele alam ja ülem saksa keele baasil. L. töötas välja saksa keele grammatika. Ta kasutas kreeka, heebrea ja ladina keelt. Tänane Põhja- Saksa murrak. 1525. a. puhkes Saksamaal talurahva sõda. Talupoegade poolel olid ka aadlikud. Nende vastased olid katoliiklased. Talurahvas sai lüüa. Mõlemad usud kuulutati lubatud uskudeks. Maahärra pidi valima, millist usku kohalik rahvas olema peab. Põhi ja ida oli luterlikud, lõuna ja lääs katoliiklikud. Selline eraldusjoon on tänini. Bayeri katoliikluse kaitseala. Kolme Henry sõda. Algas massilise veresaunaga. Navarra Henry tahtis Pariisis abielluda. Tema pulmas oli palju protestante. 24. aug. 1572. Pärtliööl toimus massiline protestantide tapmine. (,,Lööme kõik maha, küll Jumal taevas omad ära tunneb") Kuningas võitles mõlema poole vastu. Palgamõrvar tappis Henry de Guise'i. Tapeti ka kuningas ja palgamõrvar. Navarra Henry jäi ellu. Ta surus maha ka talurahva ülestõusu.
muusika (quadrivium) Aja jooksul asuvad toomkoolide kõrvale ka kihelkonna- ehk raekoolid, mis tegutsevad kohalike koguduse kirikute juures. Sellised linnakoolid, kus õpetatakse ladinakeelset kirjutamist ja rehkendamist asutatakse Tartus 1554, Pärnus 1526, Paides 1528, Narvas Esimene kool Eestis ei tähendanud mitte esimese eestikeelse kooli asutamist. Toomkoolide õppekeeleks oli ladina keel Kuni 16 sajandini. Katoliiklikud toomkoolid tegutsesid edukalt 16.saj II veerandini. Algselt ei mõjutanud usupuhastus toomkoolide tegevust kuna Eesti- ja Liivimaa rüütelkond ei läinud kohe reformatsiooniga kaasa, aga viimaks see siiski jõudis maarahvani. M.Lutheri laiali saadetud kirjas raeisadele ja bürgermeistritele, väljendas ta oma seisukohti koolihariduse osas, kus pidas vajalikuks, et kõigis paigus oleks parimad koolid, rõhutades nende tähtsust eriti just linnades.
aastat, kui kolm riiki (sellel ajal nimetati neid kohtadeks- Uri, Schwyz ja Unterwalde) sõlmisid ühiste huvide kindlustamiseks liidu. 250 aastaga laienes liit kolmelt riigilt kolmeteistkümnele. Napoleoni sõdade ajal okupeeriti Šveits ja hävitati tema autonoomsus. 1815 aastal toimunud Viini kongerssiga sai Šveits oma iseseisvuse tagasi, kuid tema kaitsevägi pidi endiselt teenima teisi valitsusi. 1847ndal aastal puhkes Šveitsis kodusõda, kui osad katoliiklikud osariigid (kantonid) üritasid uut liitu sõlmida. Sõda kestis vähem kui kuu ja selle tulemusel otsustasid šveitslased, et kõikide kantonite panuse suurendamiseks ühistesse huvidesse on vaja nende majanduslikult ja piirkondlikult veelgi rohkem liita. Tekkis föderaalne riigisüsteem, kus oli keskvõim ja igale kantonile jäi kohaliku piirkonnaga seonduv otsustusõigus. Keskvõimu Assamblee koosnes ülemkojast, kuhu
Samuti on probleemiks relig kaheks väga selgelt eristuvaks piirkonnaks ( Protestantlikuks ja katoliiklikuks).Et seda relig lõhet ületada peab rahvuslus leidma ühise nimetaja, mille ta leiab etnilises ja keelelises kultuurilises ühtsuses. Näeme , et pol võitlus saksa ühendamise eest on relig võitlus , kusjuures saksa protestantlikud piirkonnad, eesotsas preisimaaga, muutuvad saksa konservatiivseks ja rahvuslikuideoloogia kandijateks, katoliiklikud piirkonnad jäävad alla, neist ei saa saksa ühendamise keskust vaid ühendatakase preisi juhtimise alla . Katoliiklikud piirkonnad saksa ühendamise järgi tõmbuvad pigem enesekaitsesse ja jäävad saksa keisririigi sees preeisiga opositisooni IIMS lõpuni. Lib on ideoloogia , mi son kõige tugevamini levinud katoliiklikes piirkondades. Kuna toimub võimuvõitlus kahe relig piirkonna vahel - > lib jääb alla kuni IIMS lõpuni. Preisi võtab enda pol
emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine tahtevabaduse eitamine sakramentideks on vaid ristimine ja armulaud kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja pühakutekultuse eitamine abiellumise keelu kõrvaleheitmine kloostrite ja mungaordude kaotamine kirikuvarade võõrandamine Augsburgi usurahu 1555 a. sõlmitud leping, milles kehtis reegel ,,kelle võim, selle usk"; sellega lõpetati ususõjad Saksamaal ja Saksa riigid jagunesid kahte rühma: a) katoliiklikud ja b) protestantlikud Anglikaani kirik 1534. aastal kuulutati supremaatiaaktiga Inglismaal kirikupeaks kuningas. Sisuliselt on anglikaani kirik Inglise riigi kirik, mida juhib kuningas kalvinism Johann Calvini loodud õpetus, mis oli eriti range ja rõhuv ning levis Madalmaades, Prantsusmaal ja Sotimaal. Neile oli väga oluline ettemääratuse põhimõte, mille järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse. Nende igapäevaelu oli väga range järelvalve all, nad pidid
5. 1) patronaadi õigus – pastori ametisse kutsumise õigus. 2) kontroll kiriklike majandusasjade üle, mõisnike hulgast valiti kiriku eestseisjad. 3) kiriku eestseisjad ja pastor moodustasid kirikukohtu -> valve kiriku distsipliini järele. 4) Liivimaal ja Saaremaal rüütelkonna esindajad konsistooriumi hulgas. 6. 1) lutherlik õpetus juurdus aeglaselt. 2) püsisid mitmesugused eelkristlikud või katoliiklikud kombed. 3) kiriku elus passiovne osalemine -> pidi omandama kristliku usu alused, osalema talitlustes, tasuma kiriku koormisi. 4) valiti madalama astme kiriku teenrid. 5) kihelkonna kiriku juures kirikumõis koos talupoegadega. Ptk 7. Haridus ja kirikusõna 1. Eesmärgiks oli 1) iga kristlane suudaks lugeda usutekste, 2) kõik inimesed omandaksid usuõpetuse algteadmised, 3) kiriku laulud jumalateenistustel osalemiseks. Riik hakkas
Minu arvates on palju tõde mõttekillus, kus käsitletakse Jumala tunnetamist vastavalt sellele, kuidas inimene Teda loomupäraselt ihaldab. Mida enam ihkab inimene jumalikkuse juurde jõudmist, seda rohkem tunnetab ta oma tegusid ning Jumala hinnangut nendele tegudele. Sellest sisemisest intuitsioonist juhendatuna leiabki inimene varem või hiljem enda jaoks teadmise, et Jumal on. XIII peatükk vaatleb peamiselt põhjendusi, millega nii filosoofid kui ka katoliiklikud õpetlased on tõestanud, et Jumal on. Nende hulka kuuluvad filosoofia suurkujud Aristoteles ja Platon ning ka Süüria munk Damascenus. Aristoteles kasutas kahte viisi, et Jumala olemasolu seletada: Esiteks arutles Aristoteles selle üle, et kõik, mis liigub on liigutatud mingi objekti poolt. Seda redelit pidi edasi liikudes jõuame järelduseni, et peab olema midagi, mis on ise liigutamatu ning alustab kogu liikumise protsessi. Ja see ongi Jumal. Sellist mõttekäiku on
Kuna ametlik kirik ei suutnud pakkuda sama mis askeedid, tulid inimesed nende juurde hingehoiule. Nõnda läkski usuline meeleolu süüria kirikutes aegamisi askeetide mõju alla. Tekkis ka komme askeetide eest palvetada. Ordu (ladina sõnast ordo 'kord, seisus') on teatud põhimõtete järgi korrastatud organisatsioon, mis luuakse teatud eesmärkide või ideede saavutamise kaitseks, säilitamiseks ja ordu idee edasiviimiseks. Vanemad kristlik/katoliiklikud 2 ordud olid peamisteks kiriku misjonitegevuse tugipunktideks. Allikas: (http://et.wikipedia.org/wiki/Ordu) Benediktlaste ordu. Benedictus sündis aastal 480. Ta õppis Roomas, kuid üsna noorelt hakkas eremiidiks. Benedictus elas koopas Subiaco mägedes. Kuuldused Benedictuse vagadusest ja kasinast eluviisist levisid kiiresti ja ta leidis palju pooldjaid. 530 aastal lasi Benedictus Monte Cassinos purustada paganliku
Suurem osa Eesti keskaegsest kunstipärandist on koondunud kirikutesse, kuid erinevalt tänasest ei hinnanud tollased inimesed maalinguid ja skulptuure nende esteetilise väärtuse pärast. Valikute aluseks olid eelkõige kultuslikud ja liturgilised vajadused, ent tihtipeale oli pühakoda ka poliitilise propaganda edastamise kohaks. Aja jooksul on kirikuruum muutunud: keskaegsete ruumide vahel peetakse luterlikku jumalateenistust ning sellega seoses on kunagised katoliiklikud sisustuselemendid oma kohta vahetanud või hoopis hävitatud. Nii ongi meil praegu väga raske saada ettekujutust keskaegsest kirikuruumist ning mõista olemasolevate kunstiväärtuste algset tähendust. Kuigi säilinud on vaid väike osa keskajal valminud kustiteostest, on ikkagi nii arheoloogiline kui ka kunstiajalooline materjal selle perioodi kohta tunduvalt rikkalikum kui kirjapandu ning räägib ka mõneti teistsugust keelt. Pildikeel funktsioneeris keskajal iseseisva meediana.
hallutsinogeensete seente kasutamist või kas neil oli mingi muu tähendus koos seene kujuga või on lihtsalt kokkusattumus. Hallutsinogeenne Psilocybe liik oli tuntud asteekidele kui "jumalik seen" ja seda serveeriti asteekide valitseja Moctezuma II ajal. 1502. a Bernardino de Sahagún raporteeris, et seeni kasutati asteekide poolt rituaalideks, kui ta külastas Kesk-Ameerikat Peale hispaanlaste vallutusi katoliiklikud misjonärid olid vastu pagana kui mittejumalakummardamisele ja sellega suruti maha seente kasutamis traditsioonid. Hispaanlased uskusid, et seened aitavad asteekidel kurditega suhelda, ja see keelati ära. Hoolimata sellest ajaloost, mõnes eraldatud kohas seente kasutamine säilis. 6 Hallutsinogeenseid seeni mainiti esimest korda meditsiini kirjanduses "Medical ja Physical"
Katoliku kirik Eestis on tänapäeval väike, kuid kasvav organisatsioon. Ajavahemikus 1999-2002 kasvas kiriku liikmeskond algselt 3500 liikmelt 5745 liikmeni. Hinnanguliselt on 2006. aastal Eestis ligi 6000 katoliiklast, moodustades nõnda 0,4% Eesti elanikkonnast. Tegutseb kaheksa kogudust, ametis on kuus diötseesipreestrit ja kaheksa ordupreestrit. Lisaks elab Eestis 15 nunna. Koguduste kõrval tegutseb Pirita klooster, üksikute liikmetega on esindatud mitmed teised ordud. Katoliiklikud preestrid Eestis on praegu enamuses lõunaameeriklased või poolakad, nunnad pärinevad enamikus Indiast. Sellele vaatamata moodustavad eestlased suurima grupi koguduseliikmetest, suuruselt järgmised rühmad on poolakad, ukrainlased ja leedulased. Eestis ei ole moodustatud oma diötseesi, küll aga on taas ametis piiskop: Opus Dei liige Philippe Jourdan (apostlik administraator alates 1. aprillist 2005, pühitseti sama aasta 10. septembril Oleviste kirikus toimunud tseremoonial piiskopiks).
filosoofiaga sobitada ning nii õnnestus tal kirik järk-järgult koostööle kaasata. Sellegipoolest jäi bolsevistlik või õigemini stalinistlik sotsialismi versioon teravalt antireligiooseks ja antikristlikuks, mille tõttu said kannatada ka Ida-Euroopa läänekirikud (Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Rumeenias, Bulgaarias ja Jugoslaavias). Sealgi vaheldusid tagakiusamisperioodid ühiskondliku ignoreerimise ja kaasamise ajajärkudega. Nii katoliiklikud kui ka protestantlikud Kesk-Euroopa kirikud suhtusid pärast 1918. Aastast tekkinud demokraatiasse reserveeritult ja ebalevalt. Prantsusmaal mängis katoliku kirik isegi juhtivat osa antidemokraatliku ja profasistliku rühmituse ,,Action francaise" tegevuses ning toetas ka Austrias, Hispaanias ja Portugalis avalikult antidemokraatlikke ühiskondlikke tendentse. Kasutatud Kirjandus Maailma usundid Christopher Partridge Religioonide ajalugu John Bowker
kättemaksu. Suur osa neist hukati järgmise aasta jooksul. Ka kuninga üle mõisteti kohut ning 30. jaanuaril 1649 löödi tal pea maha. 6. veebruaril kaotas Päraparlament Ülemkoja ning 19. mail kuulutati välja vabariik ehk Commonwealth. Kolmas kodusõda (16491651/1652) Charles I hukkamine põhjustas Inglismaal, Sotimaal ja Iirimaal olulisi poliitilisi muutuseid. Iirimaal, kus rahutused olid alanud juba 1641. aastal, liitusid katoliiklikud mässulised rojalistidega, et seista vastu puritaanliku parlamendi vägedele. 16491652 õnnestus Cromwellil siiski Iirimaa brutaalsete meetodite abil vallutada. Iirimaal hukkus või läks eksiili kuni 30% elanikkonnast, kogu sõdade perioodil (16411652) kaotas saar üle 40% elanikkonnast. Sotimaal liitusid rojalistid ja rahvusliku lepingu sõlmijad omavahel, sest viimased, kes seni olid olnud Inglise parlamendi liitlased, ei kiitnud heaks kuninga hukkamist. Sotimaale saabus 1650.
) - loobuti pühakutekultusest (asuti hävitama altarimaale ja pühakujusid) - talupoegade sõda Saksamaal - mitu usulahku (luterlased, anglikaanid, baptistid, mennoniidid, presbüterlased - katoliku kirikust lahku löönud usuvoolude tunnistajaid nimetati protestantideks - inimese isiklik suhe Jumalaga - Augsburgi usurahu – 1555 a. sõlmitud leping, milles kehtis reegel „kelle võim, selle usk“; sellega lõpetati ususõjad Saksamaal ja Saksa riigid jagunesid kahte rühma: a) katoliiklikud ja b) protestantlikud kalvinism – Johann Calvini loodud õpetus, mis oli eriti range ja rõhuv ning levis Madalmaades, Prantsusmaal ja Šotimaal. Neile oli väga oluline ettemääratuse põhimõte, mille järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse. Nende igapäevaelu oli väga range järelvalve all, nad pidid kohustuslikult jumalateenistustel käima, igasugused lõbustused olid keelatud, riietuda tohtis vaid musta, kohustuslik oli töötamine
ning jugoslaavlastena 0,3% elanikest. Montenegrolased on ajaloo, keele, religiooni ja etnilise päritolu poolest lähedased serblastele. Nende eripära tuleneb sellest, et nad ajal, mil Balkani poolsaar oli Türgi ülemvõimu all, säilitasid iseseisvuse. Alates 1940. aastatest ergutas Jugoslaavia sotsialistlik reziim montenegrolaste serblastest erinevat identiteeti. Iseseisvusmeelsed montenegrolased kandsid seda suunda edasi. Neid toetasid suured islamiusulised ja katoliiklikud vähemused, põhjuseks nende nõrgad sidemed serblastega, kes on õigeusulised. Keeled Montenegro 2007. aasta põhiseaduse järgi sai Montenegro esmaseks ametlikuks keeleks montenegro keel, mida senini tunti serbia keele variandina. Ametlikeks keelteks on tunnistatud ka serbia, bosnia, albaania ja horvaadi keel. Ajalugu Montenegro pidi andamit maksma algul Bütsantsi impeeriumile ja hiljem Serbia kuningriigile. 1360. aastaks sai temast Zeta nime all iseseisev vürstiriik
pühakute kultuse taunimine. Philipp Melanchton oli üks peamisis luterluse ideolooge, seisukohad kattuvad Luteri omadega. 1530 Augsburgi usutunnistus: riigi valitseja on kiriku pea, jumalateenistuse alused (lihtne jumalateenistus ja emakeelne jutlus, ristimine ja armulaud, hüljati pühakujude ja säilmete kummardamine). Agusburgi usurahu 1555. kelle maa, selle usk. Saksa riigi jagunesid kahte rühma: katoliiklikud riigid ja protestantlikud riigid Thomas Müntzer keskendus sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele. 1524-26. talurahva sõda, pildirüüste. SVEITS: koosnes kantonitest, mis moodustasid Sveitsi Liidu. Feodaalsuhted polnud veel täielikult välja kujunenud. Metsakantonid raskesti läbipääsetavate mägede vahel, piimakarjandus (juust). Linnakantonid maaviljelus, viinamarjakasvatus, käsitöö ja kaubandus. Tekkisid manufaktuurid ja pangad (Genf)
annaabi.ee 
