Itaalia rahvaarv on aegade jooksul pidevalt tõusnud, kuid praegu kasvab Itaalia rahvaaarv vaid 0.01% aastas. Ennustatakse, et aastaks 2050 on inimeste hulk Itaalias vähenenud vaid 50 miljonile inimesele. Itaalias paikneb rahvastik ebaühtlaselt. Rohkem elab inimesi suurte linnade ümbruses, rannikualadel, ning Alpide juures. Neis piirkondades käib ka rohkem turiste. Kultuuriline omapära ja väärtussüsteem 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast.Üks Itaalia omapäradest on see, et riigi majandusstruktuuris siiani domineerivad keskmised, väikesed ja üliväikesed ettevõtted (mis on enamik samas pereettevõtted). Selliste ettevõtete osakaal kus töötab vähem, kuni 259 inimest on Itaalia majanduses koguni 75%. Väheseid aga maailmas hästi tuntuid suurettevõtteid
km). 2) Üldandmed: Keel itaalia Riigipea on president Giorgio Napolitano Itaalia on unitaarne vabariik Pealinn Rooma Pindala - 301 230 km² Rahvaarv - 58,126,212 (2009) Rahvastiku tihedus - 198,5 in/km² Rahaühik euro (EUR) Usund katoliiklus Kuulub Euroopa Liitu Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Itaalia poolsaarel paiknevad lisaks veel kaks iseseisvat riiki: San Marino ja Vatikan 3) Looduslikud tingimused: · Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore)
Vatikan asub Itaalia pealinna keskmes ning San Marino, mis asub Emiglia Romania ja Marche maakondade piiril. . - Ülevaade rahvastikust Itaalias elab 58,147,733 inimest (Juuli 2007). Elanike arvu poolest asub Itaalia tublil 25-ndal kohal maailmas. Itaalia rahvaarv on aegade jooksul pidevalt tõusnud, kuid praegu kasvab Itaalia rahvaaarv vaid 0.01% aastas. Rahvastik 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma- katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. 94% rahvastikust on itaallased. Umbes 20 mln. Itaalia päritolu inimesi elab välismaal (enamjaolt USAs, Argentiinas, Prantsusmaal, Saksamaal). Ligi 13% rahvastikust on kontsentreeritud neljas suurimas linnas (Rooma, Milano, Napoli, Torino). . . Itaalia pealinn Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn
Lazio maakond Liguuria maakond Lombardia maakond Marche maakond Molise maakond Piemonte maakond Sardiinia maakond (Sardegna) Sitsiilia maakond (Sicilia) Toscana maakond 5 Trentino-Alto Adige maakond Umbria maakond Valle d'Aosta maakond Veneto maakond Valimised 2006. aasta Itaalia parlamendivalimised 2008. aasta Itaalia parlamendivalimised Rahvastik Religioon 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. Asulad Pikemalt artiklis Itaalia linnade loend Majandus Itaalia majandus sai ränga hoobi Teise maailmasõja tagajärjel. Peale sõda ehitati majandus aga Marshalli plaani toel uuesti üles ning alates 1950ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka. 6 Loodusvarad
Rahvastik 94% rahvastikust on itaallased, kuid riigi ääreosades elab rohkesti muid rahvusi: 1,5 miljonit sardiinlast (Sardiinias), 520 tuhat friuuli (Friuli-Veneetsia Giulias), 300 tuhat Triooli sakslast (Trentino-Alto Adiges), 90 tuhat prantslast (Piemontes), 100 tuhat sloveeni, 115 tuhat albaanlast, 25 tuhat kreeklast (mõlemad Lõuna-Itaalias ja Sardiinias) ja teisi rahvusi. Valitsev usund on Itaalias katoliiklus. 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma- katoliiklastena Usu mõju on eriti tugev maal, Põhja-Itaalia tööstuslinnades on see märgatavalt nõrgem. Uurimus näitab, et Itaalia rahvastik vananeb kiiremini kui üheski teises Euroopa Liidu riigis. Käesoleva aasta alguses tuli iga 100 alla 15-aastase itaallase kohta 137,7 inimest, kes on 65-aastased või vanemad. 2004. aastal oli see indeks 135,9 ja 2001. aastal 129,3. Madala elatustaseme ja alalise tööpuuduse pärast oli Itaalia varem väljarännumaa.
öelda kõigil ja kõigel on oma hind. Maffiat peetakse nö. vähiks, mis aeglaselt hävitab Itaalia riiki. Itaallastel tuleb elada selle sees ja selle kõrval. Maffia sees käivad omad võitlused, perekonnad õiendavad arveid nagu on tehtud juba ammustest aegadest peale. Loodetakse vaikselt, et leitakse varem või hiljem mingi vahend, mis suudab otsa peale teha maffiale. Religioon: (Liis Leemet) 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Itaallastele meeldib, kui religioon on silmaga nähtav ja käega katsutav, sellepärast on ka kõik kohad nii kodus kui tänavatel täis kleebitud madonnade, paavstide ning kohalike pühakute pilte. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. Jumalad: (Liis Leemet) Itaalias olevat etruskite usundeid tunneme puudulikult, põhiliselt mälestiste ja Rooma autorite kaudu
16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Rahvastik Enamik Itaalia rahvastikust elab põhjas, peamiselt Po jõe orus ja selle ümbruses, mis on koduks üle 25 miljonile inimesele. Enamik siinseid inimesi on kõrge elatustasemega. Lõuna-Itaalia on palju agraarsem, linnad on väiksemad ja elu on tihti palju raskem. Religioon 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. Majandus Itaalia majandus sai ränga hoobi Teise maailmasõja tagajärjel. Peale sõda ehitati majandus aga Marshalli plaani toel uuesti üles ning alates 1950 ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka. Põllumajandus ja maakasutus Po jõe org on Põhja-Itaalias asuv lai tasandik. Siia on koondunud riigi kõige
Apenniine ületav Bologna-Firenze kiirtee tehakse kaks korda laiemaks. Kavandatakse kiirraudteid (treno ad alta velocita TAV), mis ühendaksid Torinot, Milanot, Veneziat, Bolognat ja Firenzet ning Napolit Roomaga. Enamik Itaalia ekspordist läheb maad mööda läbi Sveitsi ja Austria ning ainult 16% liigub mereti.(Vaata Lisa 5, foto 9) Religioon Itaalia on märkimisväärselt ühtne ühiskond. 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne
4. Ülevaade rahvastikust Itaalias elab 58,147,733 inimest (Juuli 2007). Elanike arvu poolest asub Itaalia tublil 25-ndal kohal maailmas. Itaalia rahvaarv on aegade jooksul pidevalt tõusnud, kuid praegu kasvab Itaalia rahvaaarv vaid 0.01% aastas. Ennustatakse, et aastaks 2050 on inimeste hulk Itaalias vähenenud vaid 50 miljonile inimesele. Itaalia rahvaarv aastast 1861 aastani 2050. 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. 94% rahvastikust on itaallased. Umbes 20 mln. itaalia päritolu inimesi elab välismaal (enamjaolt USAs, Argentiinas, Prantsusmaal, Saksamaal). Ligi 13% rahvastikust on kontsentreeritud neljas suurimas linnas (Rooma, Milano, Napoli, Torino). Apenniini poolsaarel elas palju suguharusid. Põhjas, Po jõe orus, elasid mitmesugused gallide suguharud
aastaseid aga 18%. Mehed elavad Itaalias keskmiselt 75 aastaseks, naised aga umbes 82 aastaseks.Itaalias on Rooma-katoliku usku ligi 90% elanikest, 1,4% elanikkonnast on moslemid ja ülejäänud on siis juba mõnda teist usku. Kuna Itaala rahvastik on väga mitmekesine, levib seal ka väga palju erinevaid keeli. Riigikeeleks on seal itaalia keel, kuid palju räägitakse ka saksa, prantsuse ja slovakkia keelt. 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. 4.1Rahvaarvu muutumine Aastal 1950 elas Itaalias 47 105 000 inimest. Järgmise 10 aasta jooksul kasvas rahvaarv ligi 3 miljonit ning kasv jätkus samamoodi kuni aastani 1980. Rahvaarv oli tõusnud juba 56 451 000. Sellele järgnes kasvutempo langus kuni aastani 2000, kuid rahvaarv siiski suurenes
1306 tunnustati Bruce Soti kuningaks. Edward II ei olnud nii osav poliitik ja võimaldas Bruce’l troonile jääda. Suutis oma positsiooni kindlustada. 1314. a Bannockburni lahing. Edward II üritab tungida Sotimaale. Sotlased võidavad ja taastati oma iseseisvus. Edward II ei tunnusta siiski. Samal ajal 100-aastane sõda ning Inglismaa huvid olid pööratud mandri poole Paavsti tunnustus. Esialgu ei tunnustanud riiki ka paavst. Korduvalt näidati end truude katoliiklastena ning saadeti paavstile palvekirju (Avignoni vangipõlv). Tunnustab lõpuks 1320. Inglismaa iseseivustunnustus 1328, Bruce surm. 1328 tunnustab ka Inglismaa, peale sotlaste rünnakut Inglismaa vastu. See periood kannab nime (1296 – 1328) Sotimaa I Iseseisvussõda. Rahu ei jäänud aga pikalt kestma. Peale Bruce’i tuli võimule tema alaealine poeg David II Bruce. Trooni pretendente oli aga teisigi, hakkasid taas rivaalitsemised. Otseselt Inglismaa Sotimaad ei vallutanud
annaabi.ee 
