*Pühapäeviti olid teatrid ja kõrtsid kinni. *Jõuluajal ei põlenud ühtegi kollet. *Inglismaa=pühakute maa, inglastele oli see vastuvõetamatu. *Cromwell suri 1658. aastal. STUARTID TULEVAD TAAS VÕIMULE(1660). 1. Stuartite tagasitulek. *Cromwelli poeg Richard sai uueks valitsejaks Inglismaal. *Loobus valitsemisest, toetust ei olnud sõjaväel ega rahval. *1660. aastal krooniti kuningaks Charles II (1660-1685). 2. Püüd anda usuvabadus katoliiklastele. *James II (troonil peale CharlesII 1685-1688) anda usuvabadus katoliiklastele ja puritaanidele. *Kuninga ja parlamendi tüli laabus. * Jagati ametid riigi, kirikus ja armees katoliiklastele. KUULUS REVOLUTSIOON(1688). 1. Oranje Willem Inglismaa võimul. *1688. aastal saabus Hollandi valitseja Oranje Willem Inglismaale. *James II põgenes Prantsusmaal. *Willem kirjutas alla ´´Õiguste deklaratsioonile``. *Krooniti Inglismaa kuningaks (Willam III)
Enelin Veski Kristina Bauer Peamine religioon · Ladina-Ameerika peamiseks religiooniks on katoliiklus · Ladina-Ameerikas pole toimunud usureformatsioone · Kõige vanemad põlisasukad olid maiad ja asteegid Katoliiklus · Kristluse levinuim usutunnistus · Vaimulikuks peaks paavst, Rooma piiskop, kellel on piiramatu võim · Õigeusu ja protestantismi kõrval on üks kolmest kristluse põhiharust · Katoliikluse aluseks Piibel Katoliiklastele iseloomulik · Pühakute ja Neitsi Maarja austamine · Käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena · Altarid kodudes Sakrament Sakrament · Ehk riitus, mida Piibli järgi on Kristus ise käskinud läbi viia ning mille kaudu on kristlastele tõotatud Jumala armu · Sinna kuuluvad ristimine ja armulaud Katoliikluse alla kuuluvad · Aktseotandid · Appellandid · Böömi vennad · Hussiidid · Intergralism · Jensenistid
luksus,pühakute kujude kummardamine).Puritaanide radikaalne tiib independendid (independent=iseseisev) nõudsid kogu kirikliku võimu üleandmist kogudusele. Nagu kõik protestandid eitasid puritaanid lõbu,kandsid lihtsaid musti rõivaid,pühendusid töötamisele ja ei kandnud parukat. Kuningas Charles I kiusas taga puritaane,mistõttu paljud neist lahkusid 17.saj. Uus- Meremaale ja Põhja-Ameerikasse.Kuid kui James II tahtis neile ja katoliiklastele usuvabadust lõid paljud neist samuti kõhklema-ei soovitud olla katoliiklastega "ühes paadis".Tüli süvenes veelgi kuna James II jagas kõrged riigiametid katoliiklastele,kuid pea määrati "Õiguse Deklaratsioonis" kindlaks,et riigiteenistusse võeti vaid anglikaanid usuvabadus puudus veel aastakümneid. *Puritaanid keelasid sportmängud hingamispäeval ning vähendasid kristlastele sobivate füüsiliste harrastuste arvu. Põhjuseks spordiga kaasnevad ohjeldamatud emotsioonid ja lõbu
KATOLIIKLUS KATOLIIKLUSEST · Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. · Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. · Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. · Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. LEVIK · Peamiselt Põhjaja LadinaAmeerika · LõunaAafrika · Euroopas vähesel määral, kuid on peamine usk näiteks Leedus,Prantsusmaal, Poolas ja Slovakkias. SÜMBOLID · Rist · Kala · Lammas · Alfa ja Omega · Pelikan · Krutsifiks(ristilöödu kuju) · Tuvi PÜHAKODA
Minu Kolumbia Illar Metsalu 10. C Autorist Ave Ungro Ave eesmärk oli kooli minna õpetama Õpetas seal inglise keelt, katoliiklastele Ta kirjutas raamatu, et jagada kogemust teistega Riigist/maast/linnast Pindala: 1 138910km² rahvaarv: 46 565 600 (2012) Iseseisvus: 20. juuli 1810 (tunnustati 1819. aastal) Riigikeel on hispaania keel Pealinn Bogota Loodus Rahvuspuu vahapuu Kasvatatakse banaane Läbi Kolumbia voolab Amazonase jõgi Papagoid on levinud Vaikse ookeani ja Kariibi mere ääres Piirneb Brasiilia, Peruu, Ecuadori, Venezuela ja Panamaga
-oma usku vabalt pidada -senised seadused jäägu maksma -maa, mets ja rahvas jääks nende omaks · Algul pidas Poola valistus nendest kinni hiljem astuti üle · Allaheidetud rahvaste poolastamine - Maaametnikeks määrati poola alamad - Nende vahel jagati ära sakslaste käest võetud mõisad - Kindlustesse asetati poola väed Katoliku usk · Katoliku usu pealesurumine - Tekitas rahvas meelepaha,ärevust · Luteriusu kirikud anti mõnel pool katoliiklastele · Lihtrahvast meelitati usku vahetama rahaga · Talupojad vahetasid usku,lootes et saavad parema elu peale Tähtsamad sündmused · 1582 Jam Zapolski vaherahu · Gregoriuse kalender · Riia alistub Poola-Leedule · Jesuiidid Tartus (jesuiitide seminar) · 1584 Valga linn Poola-Rootsi sõda(1600-1629) · Toimus Eestimaa pinnal · 1601 Rootslaste võim · 1605 Kirchholmi lahing (Karl IX ) · 1609 vaherahu Lõpp
*Paastureeglitest kinnipidamine *Sõdurid kontrollisid kööke, et kolletes tuli ei põleks V Cromwelli ootamatu surm *Rahvas tantsis Londoni tänavatel VI Stuartid tulevad taas võimule I Cromwelli poeg valitsejaks *Ei leia toetust sõjaväelt *Loobus valitsemisest II Parlament kokku *Taastatakse kuningriik *Charles II kroonitakse kuningaks III Charles II ja James II *Taastada absolutistlikku korda *Taastada katolik usk IV James II *Soov anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele *Tüli kuninga ja parlamendi vahel VII Kuulus revolutsioon I Oranje Willem kuningaks *William suure laevastiku ja sõja väge Inglismaale *James II põgeneb Prantsusmaale *Willem kirjutab alla ''Õiguste deklaratsioonile'' *Kroonitakse William III Inglismaa kuningaks VIII ''Õiguste deklaratsioon'' I Parlament *Andis välja seadusi *Kehtestas makse II Kuningas *Täitevvõim
09.09 8. Versaille's losside õukond muutis vägapaljude teiste Euroopa kuninga kodade õukondi. Kuningad ja vürstid üritasid ka oma õukonda lisada kombeid ja toredust. Kuningad ja vürstid huvitusid senisest rohkem kunstist ja kirjandusest. 9. Louis XIV kirikupoliitika hugenottide vastu oli karm, kuna hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Hugenottidel olid eriõigused, mis aegajalt tühistati ükshaaval, kuna rahvale, katoliiklastele ja kuningale olid vastumeelt hugenotid ja kalvinistid. Hiljem põgenes üle 200 000 kalvinisti Prantsusmaalt väärkohtlemise ja piinamise pärast Inglismaale, Saksamaale ja Madalmaadesse, keda võeti vastu lahkete ja töökate inimestena.
Ta pidi alluma õigustele,seadustele nagu iga teine kodanik LouisXIII: (Ajal pääses absolutistlik valitsemisviis mõjule) 1614. a saatis kuningas generaalstaadid laiali. LouisXIV: Kuningas asub ise valitsema(Oma seadusi võis ta muuta). Tema valitsemis aega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Louis XIV õukond kolib Versailles`sse. Charles I: 1629. aastal saatis kuningas parlamendi laiali ning 1640.kutsus uuesti kokku 12ks aastaks(Pikk parl.) James II:Tema soov anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele tekitas kogu Maal ärevust.Tüli süvenes veelgi kuni kuningas jagas kõik tähtsamad ametid riigis. James I:stuartite dünastiast inglismaa ja soti kuningas . Looda jumala peale..: Oliver Cromwell`i ütlus. Ta oli maa-aadlik kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka. Ta kehtestas armees kindla korra. Sõdurid olid head varustuses ja hea palgaga.Ta väed said sõjas lüüa. Riik-see olen mina! : Louis XIV. Oli Prantsusmaa kunn 1610-1643. Seisused(lünktekst):
etteotsa. Kuulsaks on saanud tema ütlus ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv". Richard Cromwell Oliver Cromwelli poeg, temast sai isatahtel lordprotektor, aga tänu väga väikesele poolehoiule loobus valitsemisest. Charles II ( 1660-1685) Inglise kuningas , püüdis taastada absolutistlikku korda ning katoliku usku. James II (1685-1688) Inglise kuningas, püüdis taastada absolutistlikku korda ning katoliku usku. Soov anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele. Jagas kõik tähtsamad ametid riigis, kirikus ja armees katoliiklastele. Oranje Willem Hollandi valitseja , kes kirjutas alla dokumendile ,,Õiguste Deklaratsioon" ja sai sellega inglismaa valitsejaks. Oranje Mary James II tütar, Willemi abikaasa ja ta kaasvalitseja Inglise troonil. Karl XI Rootsi kuningas, kellel esimesena õnnestus 1680-ndatel aastatel siinne aadel Rootsi võimu alla painutada. Bengt Gottfried Forselius Õpetaja Eestis Roosi ajal
Selle jaoks oli vaja eemaldada mõned vanemad freskod ja kaks altari kohal asunud akent.Uued seinad laoti sissepoole kaldu, et tolm ei jääks seintele.Ta sai selle valmis 7 aastaga(1534-1541), ta tegi seda üksi.Sixtuse kabeli altariseinal kujutas meister hiiglafreskos viimset kohtupäeva. Selles maalis on 350 üksikut figuuri.Maalil on surnute hinged, kes tõusevad Jumala raevunud palge ette. Seda teemat kasutatakse altarikujunduses harva. Paavst valis selle hoiatusena katoliiklastele, et nad reformatsiooniaja segaduses oma usule ustavaks jääksid. Michelangelo on siin üle astunud renessansi kunstiideaali raamidest. Kristus ei väljenda sümpaatiat ümbritsevate erutatud pühakute vastu, kes kannavad oma märtsisurma sümboleid. Ka ei väljenda ta kaastunnet hukkamõistetetute vastu, need paisatakse alla põrgudeemonite juurde. Siin lükkab Charon inimesi oma paadist Hadese sügavikku ning Dante Põrgust tuttava põrguliku kohtumõistja Minose ette
Katoliiklus Faktid: · Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. · Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. · Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. · Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. · Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. · Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid,
sarnasused Minu meelest kõigest tähtsam sarnasus Saksa ja Eesti reformatsiooniga on see, et usu uuenduse põhisaisukohad olid samad. Väga tähtis luterluses oli usule lähendamine ning rahvakeele nõudmine jumalateenistusel. Ning luterlus toetas tahtevabadust,mis tegi inimesi võrdseks mavahel. Ja üheks tähtsamaks erinevuseks võib peeta seda , et Saksamaal oli väga palju inimesi , kes olid reformatsiooni vastu ning jäid katoliiklastele truud,aga Eestis luteri usul oli lapju poolehoidjaid,sest seda toetasid peaaegu kõik lihtrahvas Eestis. Luteri usk kuulutas , et kõik inimesed on jumala ees võrdsed ,mis talurahva seisukohalt tähendas eelkõige seda ,et nad ei peaks kirikule enam midagi maksma.See oli väga mugav talupojadele , kes tahtsid , et nad võrdsed oleksid. See reformatsioon tõi Eestile esimese eesti keele raamatu Wanraadt-Koelli Katekismuse ning eesti kirjakeele uuendusi , sest reformatsiooniga ning
aastal Oliver suri tantsis rahvas Londoni tänavatel Stuartid tulevad taas võimule 1. Riigi võtab üle Oliver Cromwelli poeg Richard *Richardit ei toetanud sõjavägi ega ka rahvas ja ta lahkus ametist *Taas kutsuti kokku parlament *Parlament otsustas kroonida uueks kuningaks tapetud Charles esimese poja Charles teise *Toimus restauratsioon 2. Charles teine ja tema järglane James teine üritasid taastada absolutistlikku korda ja katoliku usku *James teine otsustas anda usuvabaduse katoliiklastele ja katoliku usulistele *James teise otsus tekitas kogu maal ärevust ja isegi puritaanid polnud otsusega rahul *Inimesed tahtsid pigem jääda usuvabaduseta *Tüli muutus rahva seas suuremaks Kuulus revolutsioon 1. Kõrgaadel sõlmis kuninga vastu vandenõu ning troonile tõusis Hollandi valitseja prints Willem *1688. aastal saabus Willem suure laevastiku ja sõjaväega Inglismaale *James teine põgenes Prantsusmaale
Kodusõda ja parlamentarismi kujunemine Inglismaal 17. sajand Stuartite dünastia algus: Elizabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia ja võimule sai kuninganna tahtel Sotimaa kuningas James VI James I'na (1603). Inglismaa ja Sotimaa ühendamine. James I toetas anglikaani kirikut, ei teinud järelandmisi katoliiklastele ja puritaanidele. Kuningas ja Parlament tulis maksude pärast. Võimule James I poeg Charles I (1625-1649). Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid ei suutnud saavutada absolutistlikku valitsemisviisi, Soti mässu mahasurumiseks tuli ikka parlament jälle kokku kutsuda. 1640 a kokku tulnud parlament esitas pika kaebuste nimekirja kuningale, kuid kuningas saatis selle esinduskogu laiali, see ei lahendanud probleeme ja parlament tuli jälle kokku kutsuda- pikk parlament.
kaasas olnud sekretäri aknast välja. Karistuseks selle teo eest otsustas keiser Ferdninand II bööme karmilt karistada ning tungis katoliku liiga sõjaväega Böömimaale ning sellest algas sõda mis kestis 30 aastat. (Tannberg, T 2003) 1.2 Kolmekümneaastane sõda Kolmekümneaastast sõda saaks jaotada neljaks perioodiks : (Vaata joonist 1.1) 1.2.1 Böömi-Pfalzi periood See oli edukas katoliiklastele. Böömimaal hakkas valitsema jälle katoliku usk, kusjuures hukati hulk protestante ja katoliiklastele vastuhakkajaid. Hukatute varandus konfiskeeriti riigi heaks. Sama saatus tabas ka Böömi naabermaid Sileesiat ja Määrimaad. Sõja tagajärjed oli rasked. Enne sõda elas Böömimaal neli miljonit elanikku, pärast sõda vaid 800 000, kuna palju elanikke oli sunnitud põgenema katoliiklaste kättemaksu eest. (Wikipedia, Kolmekümneaastane sõda) 1.2.2 Taani periood
Kohates Tsiili- rännakul mõnda päris-hispaanlast, on lausa nauding kuulata kui selgelt ja arusaadavalt ta küll räägib! Inglise keele oskajaid on Tsiilis väga vähe, tunduvalt vähem kui Hispaanias, Prantsusmaal, või Eestis. ( http://karavanserai.bluemoon.ee/Louna_ameerika/tshiili.htm ) Katoliiklus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid,
ootamatult 1658 suri tantsis rahvas tänavatel, peale seda sai valitsejaks tema poeg Richard kes loobus valitsemisest leidmata tuge rahva ja sõjaväe hulgast. 16601685 Charles II valistemisaeg, püüdis taastada absolutislikku korda ning katoliku usku. 16851688 James II valitsemisaeg, soovis anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele, puhkes tüi parlamendi ja kuninga vahel, põgenes Prantsusmaale. 1688 Hollandi valitseja Oranje prints Willem sai võimule Inglismaal, krooniti William III nime all uueks Inglismaa kunignaks 1689 William III kirjtuas alla Õigluste deklaratsioonile 1614 Louis XII saatis generaalstaadid laiali ja neid ei kutsutud kokku järgmise 175 aasta jooksul. 1598 anti välja Nantesi edikt, mis andis hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada.
maha.charlesII-1660-1685ta taastas endise poliitilise korra inglismaal.oranje willem-hollandi valitseja,ta tuli oma laevastikuga inglismaale ja järgmisel aastal ta krooniti inglise kuningaks WilliamIII.oliver cormwell-"looda jumala peale,aga hoia püssiroht kuiv"maa aadlik,kuulus puritaanide juurde, suri ootamatult 1685a,sõdurid olid varustatud ja maksti neile.jamesII-1685-1688püüdis taastada absolutlistliku korda ning katoliku usku,andis usuvabadust katoliiklastele ja puritaanidele. Ketserid- ristiusust taganenud inimene. Indulgents-patulunastuskiri. Reformatsioon-usupuhastus ehk katoliku kiriku puhastamine luksusest ja õpetuse lihtsustamine. Protestandid-reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldaja. Saksa talupoegade sõda-1524-1526, ülestõus 100000 hukkunut 1555-sõlmiti Augsburgi usurahu. Dogma-lause mida tunnistatakse vääramatu tõena. Kalvinism-Jean Calvini rajatud usuvool levis Lääne- Euroopas
hävitama usufanatismi ja panid aluse Lääne-Euroopa vabanemisele progressi pidurdava katoliku kiriku võimu alt. Ränga hoobi andsid ristisõjad rooma paavstide-instituudile. Keskajal oli üheks suuremaks usuks ristiusk. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi. Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga
PARLAMENTARISMI AREN INGLISMAAL (2.ptk) Stuartite dünastia algus Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605. avastati Londonis püssirohuvandenõu- katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoonesse püssirohutünnid. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, peamiseks tüliõunaks sa maksude kehtestamine. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal Tüli parlamendi ja kuninga vahel pühendas James I oma pojale Charles I (1625-1649), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid
tänavatel. Uueks lordprotektoriks sai isa tahtel Cromwelli poeg Richard, kuid ta ei leidnud toetust sõjaväes ning taas kutsuti kokku parlament, kes otsustas taastada kuningriigi. 1660 krooniti kuningaks Charles I poeg Charles II. Sellist olukorda kutsutakse restauratsiooniks ( endise poliitilise korra taastamine ). Nii Charles II kui ka tema järglane James II püüdsid taastada absolutistliku korda. James II soov anda usuvabadus nii puritaanidele kui ka katoliiklastele ei meeldinud rahvale ning parlamendi ja kuninga vahel tekkis jälle tüli. Tunnetanud rahva toetust, sõlmis kõrgaadel kuninga vastu vandenõu, pakkudes trooni kuninga väimehele, Hollandi protestantlikule valitsejale Oranje Willemile. 1688 a. novembris põgenes James II Prantsusmaale ning järgmise aasta algul kirjutas Willem alla " Õiguste deklaratsioonile " ning ta krooniti Inglismaa kuningaks William III nime all. Ajalukku on see sündmus läinud kuulsa revolutsiooni nime all.
Kõige rohkem vaatamisväärsusi on Hispaanias aga seotud ajaloolise arhitektuuriga või kultuuriga laiemalt. Selle peamiseks põhjuseks on maa kirev ajalugu. Hispaanias on koguni 42 UNESCO Maailmapärandi nimekirja kuuluvat objekti. Hispaanias on ka mitmeid usuga seotud tähtsaid paiku ja seda nii katoliiklaste, islamiusuliste kui ka judaistide jaoks. Hispaanias asuvad mitmed katoliikluse pühamatest paikadest, sh Loode– Hispaanias Galicias asuv Santiago de Compostela linn, mis on katoliiklastele Vatikani ja Jeruusalemma järel tähtsuselt kolmas püha linn.
kirikupühadest. Seitsmest sakramendist tunnistatakse ainult ristimist ja armulauda Paavst ei ole eksimatu Jumalateenistus peab toimuma rahvuskeelsena Jumalateenistuses kesksel kohal jutlus, kirikulaul ning palved Reformatsioon 1517-1555 ("reformatio" lad.k. "uuendama) Ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks 1517 teesid vallandasid reformatiivse liikumise 1520. aastaks oli konflikt muutunud ületamatuks nii katoliiklastele kui luterlastele Reformatsiooni edasiviimise võimalused: - Loengud Wittenbergi ülikoolis - Lutheri võimalus pidada Wittenbergi linnakoguduse vaimulikuna usupuhastusele üleskutsuvaid teenistusi - Isiklikud kontaktid ja trükised Lutheri Uue Testamendi tõlke ja tema kahe katekismuse abil muutus usupuhastus rahvaliikumiseks 1524 1525 Talupoegade sõda talupojad nõudsid vabastamist
Õigeusulised peavad õigeusku kristluse algseks kujuks. Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka õigeusk, Vene õigeusk, vanausk, võlglased, filipplased Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga õigeusklik tohib tunnistada tõde, mida Jumal talle ilmutab. Katoliiklus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Protestantlus
aru saada, et ta tõsteti troonile liiga vara ning tal puudus otsustuskindlus ja julgus raskeid otsuseid vastu võtta. Tema soov oli olla oma rahva poolt armastatud, mis on ilmselge tema paljudes tegevusdes ja kavatsustes. Vaatamata oma otsustamatusele, soovis Louis XVI olla hea kuningas kuulates avalikkuse arvamust. Louis XVI valitsemise ajal peamiste sündmuste hulgas oli ka Versailles Edikt, tuntud kui ka Sallivuse Edikt, kus mitte-rooma katoliiklastele anti tsiviil- ja õiguslik staatus Prantsusmaal ning õiguslik alus oma usku praktiseerida. See oli oluline samm religioossete pingete leevendamisel ja ametlikult usu tagakiusamise lõpetamine Prantsusmaal. Välispoliitika Louis XVI tuli võimule pärast ebaõnnestunud seitsme aastast sõda ja raskustes oli nii militaarpool kui ka sõjaline austatus teiste välisriikide poolt, kui ka omaenda sõjaväe poolt, mis oli suuremalt jaolt hävinenud ja laostunud
2. VASTUREFORMATSIOON 2.1. Liivimaa Poola valduses (alates 1580) 2.1.1. Liivimaad peeti oluliseks Põhja-Euroopa tagasipööramisel katuliku usku 2.1.1.1. Edasi loodeti usku viia Rootsi ja Vene alale 2.1.2. Poola võimu kehtestamine (1580) 2.1.2.1. Taastati katoliku kiriku organisatsioon, luteri suuremad kirikud tagastati katoliiklastele 2.1.3. Jesuiidid 2.1.3.1. Tegevus Eestis toimus Tartus 2.1.3.2. Tartus avati jesuiitide gümnaasium (1583) 2.1.3.3. Tõlkide seminar eesmärgiks preestrite koolitamine kohalike seast 2.1.3.4. Tegevuse lõpetas Tartu vallutamine Rootsi poolt (1625) 2.2. Liivimaa Rootsi valduses (alates 1625) 2.2.1. Eesti siiski saksa kultuuriruumi osa 2.2.2
tööjaotus. Näit. Hiiumaa Hüti klaasikoda, Räpina paberivabrik, Põltsamaa peegli- ja portselanimanufaktuur. VAIMUELU 1.Vastureformatsioon Poola ajal. Mida nim. vastureformatsiooniks? Missugused olid vastureformatsiooni edusammud Tartus? Vastureformatsioon oli katoliku kiriku vastuabinõud oma kiriku tugevdamiseks ja reformatsiooni mõju vähendamiseks. Toimus ainult Poola alal. Taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. Luterlaste poolt üle võetud kirikud anti katoliiklastele tagasi. Tartus avati jesuiitide gümnaasium, selle juures avati tõlkide 2.Hariduselu ja kirjasõna Rootsi ajal: Forseliuse õpetajate seminar asutati 1684a. Tartu lähedal. Selle ülesandeks oli ette valmistada köstreid ja koolmeistreid talurahvakoolidele. Tartu Ülikool Avati 1632a. See oli põhjamaade teine ülikool, milles algul õppisid rootslased, hiljem baltisakslased. Millega on läinud Eesti kultuurilukku järgmised isikud? B.G
Linnad käisid korduvalt käest kätte Ühendatud Provintside Vabariik - Hispaaniast sõltumatud provintsid Anglikaani kiriku taastamine Elisabeth I (1558- 1603) taastas Puritaanid - Võitlesid katoliiklaste ja kalvinistide vastu Nõuti täielikku usuvabadust, astumine kuningavõimu vastu Hugenottide sõjad Prantsusmaal Hugenott Prantsuse kalvinist Katoliiklaste kallaletung hugenottidele Kestis kolm aastakümmet Esialgu saavutasid hugenotid edu Protestantide edu oli vastumeelt katoliiklastele Verised tapatalgud Pariisis - kõik kättesaadud protestandid hukati, langes kuni 10 000 hugenotti Henri Navarra e. Henri IV kuulutati uueks Prantsusmaa kuningaks Sõjategevuse lõppedes püsisid usulised pinged Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Põhiline toimumispaik Saksamaa Pinged protestantid ja katoliiklaste vahel Euroopa ajaloo üks verisemaid sõdasid Vahejuhtum sõjaettekäändeks protestandid heitsid tekkinud tüli käigus 2 keisri nõunikku ja nendega olnud
Louis XV-le järgnes Louis XVI, kes lootis riiki majandusreformidega välja tuua üha rohkem süvenevast majanduskriisist. Viljakaubanduse vabakslaskmine riigi kontrolli alt tõi aga kaasa alamkihtide mässu (hindade tõusu tõttu). Reformid kukkusid läbi, Prantsusmaa oli revolutsiooni ääre. Parlamentarismi areng Inglismaal- Pärast Elisabeth I surma, astus troonile James I. Uus kuningas ei saavutanud populaarsust. Kuningas jätkas anglikaani kiriku toetamist, tegemata järeleandmisi katoliiklastele, kartes vandenõu. 1605.aastal paljastati Londonis püssirohuvandenõu- G.Fawkes (katoliiklane) paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta. Vandenõu avastaine hoogustas katoliiklaste tagakiusamist. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga. See arenes ka edasi James I-se poja Charles I võimuloleku ajal (1625-1649), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates, parlament aga omakorda asus heaks kiitmata
Rahuleping küll sõlmiti, kuid relvad langetasid vaid katoliiklased. Seda küll ei öelda avalikult välja, kuid protestandid ja britid on endiselt valmis sõjaks ja sellele viitavad paljud märgid, mille maailmas elab Põhja-Iirimaa Protestantlik või katoliiklane? See on Põhja-Iirimaal esimene info, mida inimesest teada on vaja. Kuid otse küsida ei tohi, tuleb esitada küsimusi nime ja elukoha kohta, samuti selle kohta, missuguses koolis on ta õppinud. On eraldi koolid katoliiklastele ja protestantidele ning vaid üksikud integreeritud koolid, kus õpivad nii katoliiklaste kui ka protestantide lapsed. Kui kellegi nimi on Emmet või Oonah, on ta tõenäoliselt katoliiklasest iirlane, Jennifer ja James on tõenäoliselt protestandid. Mõned linnaosad on protestantlikud, samas kui teised katolikud. Sellest, et viibid protestantide linnaosas, saad aru majadel lehvivate Ühendkuningriigi lippude järgi. Alade märkimiseks on kasutatud ka suuri tänavamaale
(Tartu)// LISAKS// Riia maakond (Riia, mitte EST), Võnnu maakond (Võnnu, mitte EST)//// Vene aeg- 1720/1721- 1918 2 kubermangu- Eestimaa kubermang (keskus Talinn) Liivimaa kubermang (keskus Riia) Eestimaa kubermang- Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Liivimaa kubermang- Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Võrumaa Vastureformatsioon ehk rekatoliseerimine, koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. Suuremad kirikud anti katoliiklastele tagasi. Olulist osa kandsid jesuiidid. 1583 asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Gümnaasiumile lisaks asutati veel tõlkide seminari, mis pidid ette valmistama preestrikutseks sobivaid kandidaate kohalike hulgast. Kui aga rootslased 1625 aastal Tartu vallutasid, lõpetas see nii jesuiitide tegevuse, kui ka katoliku ajastu Eestis. Haldusjaotus 1. Eestimaa kubermang (keskus Tallinn)
,,12 artiklit" - Dateeri e määratle aeg, nimetus vm ja iseloomusta M. Luther algatas reformatsiooni 1517 Luther algatas arutelu katoli kiriku ilmeksimatuse üle, koostas dokumendi 95 teesiga e põhiseisukohaga. Saksa talopoegade sõda 1524-1525. Thomas Müntzer oli talopoegade vaimulik juht, nõuti võrdseid võimalusi kõikidele, mis oli äratoodud dokumendis ,,12 artiklit". Augsburgi usurahu (tähtsus) 1555, Augsburgi usurahuga anti katoliiklastele ja protestantidele võrdsed õigused. Wormsi riigipäev (tähtsus) 1521, Keiser Karl V tunnistas just Wormsi riigipäeval Lutheri süüdlaseks. Kes ta on ja millega sai tuntuks Thomas Müntzer - varajase reformatsiooniasegse saksamaa teoloog, kes sai mässuliste juhiks talupoegade sõja aja . M Lutheri reformatsiooni tekke põhjused: · Katolik kirik ei pakkunud piisavat hingelist rahu ja vaimulikku õpetust, juhtkonna eluviis ei olnud kooskõlas pühakirjaga.
Tal oli kindel siht: üks kuningas, üks rahvad ja ühel päeval ka üks usk. Valitsusaja algul ta ei näidanud oma sallimatust reformeeritute suhtes, sest Louis XIV vajas germaani poliitika ajamiseks Saksamaa protestantlike valitsejate toetust. Ka majandus vajas nii prantsuse kui ka hollandi protestantlike pankurite toetust. Seepärast võitles Louis ühe usu eest vaikselt: paljudesse riigiametitesse pääsemiseks pidi olema katoliiklane, samuti anti ülikoolides diplomeid vaid katoliiklastele. Arstidele avaldati survet, et nad jätaksid ravita haiged, kes ei soovinud pihiisa. Päikesekuninga arusaamad Jumala olemuse kohta olid tihedalt põimunud arusaamadega kuninglusest. Ta pidas iseennast ,,tõeliselt jumalike ülesannete" täideviijaks. Louis oli oma võidmise ja kroonimisega omandanud jumaliku aura ja sakramentaalse jõi ravida skrofuloosi, asetades oma kuningliku käe haigle ja lausudes ,,Kuningas puudutab teid, Jumal parandab teid"
imperaator Leopold I käsul 17. sajandil. Need on protestantlikud kirikud. Neid on Grõzis, Lestinys, Oraval ja Gezmarkis. Nende kirikute põhiplaan on kreeka risti kujuline. Need kirikud ehitati reeglina asustatud punkti äärealadele. Neil puudub kellatorn ja sissekäik on seljaga linnavärava poole. Puuarhitektuuri tõelised pärlid asuvad Ida-Slovakkias. Need kirikud on Karpaatide puusseppade meisterteosed. Enamjagu 18. sajandist. Algselt kuulusid nad kreeka-katoliiklastele, hiljem õigeusklikele. Nende kirikute ikonostaasides on unikaalsed Karpaatide ikoonid. (1) 7 KOKKUVÕTE Slovakkia loodus on väga mitmekesine : seal on jõgesid, järvi, kõrged mäetipud, sügavad orud, kõrgelt alla langevad kosed, väga palju erinevaid loomi. Slovakkia võib uhkustada ka paljude mineraalveeallikatega ja tohutu põhjaveevaruga.
palgasõdureid. NÕudis kõigilt vastuvaidlematut ja täpset käsutäitmist ning eksinud ametnikke karistas valjult. Friedrich II - oli tuttav valgustuskirjandusega. andis korralduse jagada vaestele riigi ladudest vilja, keelas piinamised ning kehtestas usuvabaduse. Vaatles riiki kui hästi töötavat kellavärki, igaühel oma kindel ülesanne. Joseph II - kohustas aadlike ja vaimulikke makse maksma, kaotas pärisorjuse. järgis samuti usuvabaduse põhimõtteid, andes protestantidele ja katoliiklastele samad õigused. mitmed katoliku kloostrid suleti ning nende vara läks vaeste hoolekandeks. Püüdis kehtestada kogu riigis ühesuguseid seaduseid. provintside omavalitsus kaotati, asju hakkasid ajama keskvalitsuse ametnikud. ametlik keel saksa keel. Pt. 9. Venemaa 18. sajandil Peeter I ja Katariina II valitsusaeg Peeter I valitses 1682 - 1725 Katariina II valitses 1762 - 1796 Peeter I reformid Uus sõjavägi - moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest
kõrgperiood Euroopa ajaloos. Absolutistliku valitsemiskorra põhimõtteks oli, et riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Inglismaa: Stuartite dünastia algus:Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605. avastati Londonis püssirohuvandenõu- katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoonesse püssirohutünnid. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, peamiseks tüliõunaks sa maksude kehtestamine. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal: Tüli parlamendi ja kuninga vahel pühendas James I oma pojale Charles I (1625-1649), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates.
Inglismaa Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia Inglise troonil. Kuninganna tahtel sai troonipärijaks Mary Stuarti poeg, Sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I-na. Inglise kuningriik mis alates 1535.aastast hõlmas ka Walesi Soti kuningriik ühendati nüüd personaaluniooni kaudu. Kuningas James I ema oli katoliiklane, sotlased aga valdavalt puritaanid, jätkas kuningas anglikaani kiriku toetamist, tegemata mingeid järelandmisi katoliiklastele kui ka puritaanidele. 1605. aastal paljastuas Londonis püssirohuvandenõu. Katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünni, et parlament koos kuningaga õhku lasta. Jätkati ka puritaanide jälitamist. Osa neist lahkus Inglismaalt Hollandisse ja sealt edasi Ameerika kolooniatesse. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, mille kuningas jätnuks meeledi vaid nõuandva rolli
sõdade(1494-1449) lõppu. Reformatsioon levis siin eelkõige kalvinismina. Prantsusmaa kalviniste nim hugenottideks. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562.a Prantsusmaal 30.a kestnud kodusõja ehk nn hugenottide sõjad. Esialgu saavutasid hugenotid edu. Neil lubati riigis jumalateenistusi pidada, said õiguse astuda riigiametitesse ning neile kinnistati 4 kindluslinna. Protestantide elu oli vastumeelt katoliiklastele, keda toetas ka kuninga õukond. Ööl vastu 23.aug 1572, pärtliööl puhkesid Pariisis verised tapatalgud : kõik kättesaadud protestandid hukati. Kuningas Henri III osutus nõrgaks valitsejaks. Hugenottide eesotsas Navarra Henri, katoliiklaste juht aristokraad Henri Guise. Võtjana väljus Navarra Henri, kes kuulutati Henri IV nime all uueks kuningaks. 1593.a astute uuesti katoliku usku ja nii hakati kuningat tunnustama. 1598.a andis
Sissejuhstus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad,
Püharaamat Vana testament, pühakoda sünagoog, vaimulik on rabi, sümboliks kuusnurk ehk Taaveti täht. Katoliiklus ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Protestantism ehk protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse
Peale Francoise surma said võimule tema pojad, 1560 tuli võimule Charles IX, ta oli nõrga tervisega ja tahtejõuetu valitseja. Gabriela di Medici(Francoise mees, Charlesi ema) tõttu kaotasid tema pojad troonil elu ja troon läks uue dünastia kätte. Tekkis kaks vaenupoolt, hugenotid ja katoliiklased. Hugenotide juht oli Navarra kuningas de Bourbon, de Conde ja de Coligny. Katoliiklaste juhid olid de Guisse suguvõsa esindajad. Gabriela di Medici toetus katoliiklastele. 1562 puhkes ususõda kuna hugenottide jumalateenistusele tulid peale kuninga sõdalased ja tapsid kõik hugenotid. Hiljem anti hugenotidele teatud vabadused. Charles IX õde pidi abielluma Henry de Bourboniga 1572, et sõlmida vaherahu. Hugenotid kogunesid Pariisi, di Medici otsustas nad hukata, Üle 2000 hugenoti tapeti. Ususõdade uus puhkemine. De Coligny tapeti. Abiellumine toimus. De Bourbon pidi muutma mitu korda usku, et jääda ellu. Charles IX sureb ja tema asemele
15. Saj. lõpp. Tallinna Pühavaimu kiriku kappaltar B. Notke. B. Notke Surmatantsu teemalised tahvelmaalid, tegemist autorikoopiaga, mis võrdväärne originaaliga (Lübecki surmatants, mis hävinenud) 15.saj. lõpp. Tartus Karakota skulptuurid Jaani kirikus- katoliiklike pühakute kujud. Hetkel Tartu linnamuuseumis, kirikus koopiad. Saanud haruldaseks pildirüüste ajal. Ryssenbergi monstrants Niguliste kirikus. Suur leiva hoidmise nõu ehk monstrants, iseloomulik katoliiklastele, kullast ja hõbedasi, ligi 1,5 m kõrge. Pärineb 15. Saj lõpust. Hetkel Venemaal (Tallinn kinkis alistudes vene vägedele). Kenotaafid- hauatähised, mis loodud haua tähiseks inimesele, kes maetud mujale. Võivad olla ka kirikutes nt. Tallinnas Oleviste kirikus Hans Paavelsile, asub kiriku välisseinal. 15. Saj lõpust. Lisaks kivist ja väärismetallist teostele võib Tallinna Raekojas kohata puureljeefe. Puust pingid kaunistatud puureljeefidega, pärinevad 16. saj
ja kirikud, eestlased olid täis võitlusiha ning silmapiiril nähti juba kauaigatsetud vabadust. Kuid miski muutus ning õnn pöördus eestlaste vastu. Taas tuli langeda võõrvägede raske ikke alla hoolimata suurest eeltööst ning rohketest ohvritest, mis toodi eestlaste poolt ülestõusu õnnestumise nimel. 2. Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Koos Poola võimu kehtestamisega taastati liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. Vahepeal luterlaste poolt võetud kirikud anti katoliiklastele tagasi. Olulist osa selles mängisid jesuiidid. Liivimaad peeti tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katoliku usule. Juba 1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud tol ajal eestis võrdset kooli. Gümnaasiumide kõrvale asutasid jesuudid tõlkide seminari, mille eesmärk oli tuua rahva seast välja järgmised preestrid või usulevitajad. Kuna Liivi sõda oli viinud paljud kirikud hädisesse olukorda võttis kohalik talurahvas
Tema loogika ütles, et kui keegi Lääne- Eurpoopast tahab öelda, et eestlased pole mittekeegi, siis see on vale, sest on lepingud, kus on eestlaste pitsatid. Relva kandmine keskajal oli vaba mehe tunnus, oluline staatuse tunnus. Aadlimees ei tohtinud mitte mingil juhul olla ilma relvata. Kui relv ära võeti, siis eeldati, et see inimene on ebausaldusväärne. Eestis hakkas levima kirjutatu õigus- ius scriptum. Levinuim oli kanooniline õigus. Katoliiklastele on kanooniline õigus väga tähtis. Kiriku õigus oli kõige olulisem. See oli seisuslik õiglus. See ei reguleerinud üksnes vaimulikku õigust, see oli laiem. Kõik, kes tahtsid saada maksimaalselt tuge, pidid saama paavstilt toetuse. Seega kõik vanad linnaõigused ja ülikoolid said paavstilt heakskiidu/kaitse. Kiriku võim hakkas tekkima kohalike elanike üle. Oli vaja ristida-kui valitseja vahetas usku, siis ka tema alluvad pidid usku vahetama
(uuendus). Uue usu aluseks on Piibel, mitte paavsti ja kirikuisade dogma (evangelism). Reformatsioonile astus vastu vastureformatsioon. Reformatsiooni juured peituvad kõrgkeskajas (John Wycliff, Jan Hus). Vastureformatsiooni eelkäija on Tomas Torquemada. Enim mõjutab reformatsiooni Rotterdami Erasmus. Erasmus oli humanist ja antiigitundja ning üritas kristlust ühildada antiigiga. Erasmus oli autoriteet nii katoliiklastele kui protestantidele. Reformaatorid tegutsevad eelkõige põhja pool Alpe. Usuelu autoriteediks pidi olema Piibel ning lahkuti katoliku kirikust. Martin Luther (1483 1546) tegutses Saksimaal. Peale teeside naelutamist pidi ta kirikust välja astuma. Luther mõjutas eelkõige saksakeelset maailma. Alguses pidi Lutherist saama jurist, kuid temast sai augustiinlaste munk ning 1512 Wittenbergi teoloogiaprofessor. Esialgu oli Lutheri eesmärk katoliku kiriku uuenemine
Usundid Buddhism (budism) Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde-India valitseja poeg Siddhartha Gautama. Budism on Buddha õpetusele rajanev vaadete kogum, mis tekkis Indias 6. sajandil eKr. Budism on levinud Mongoolias, Nepaalis, Kesk ja-Lääne Hiinas, Sri Lankal, Vietnamis, Tais, Laoses, Myanmaris , Jaapanis, Tiibetis, Koreas, India, Katoliiklus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele. Katoliiklus on Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Islam Islami rajas prohvet Muhamed ja islami õpetus põhineb koraanil, mis kuulutab ainujumala allahi usku. Islamiusk on levinud: Türgis, Põhja-Aafrikas, Saudi-Araabias, Iraanis, Iraagis, Kasahstanis, Pakistanis, Afganistanis, Süürias, Jeemenis, Omaanis, Indoneesias Judaism Judaism on usund, mida tunnistavad peamiselt juudid
Ta ei soovinud katoliiklasi vihastada ning toetas paljusid katoliiklike sakramente ja traditsioone (nt armulaua sakrament). 1563 võttis E vastu 39 artikli seaduse, millega sõnastati selgelt kogu Anglikaani kiriku doktriin ja kogu kiriku valitsuse struktuur. Selle järgi kõik kes tahtsid pidada tsiviil või sõjaväe ametit, pidid olema anglikaani kiriku liikmed. E visati paavsti poolt kirikust välja ning tegi üleskutse teda troonilt kukutama. Tõi kahju katoliiklastele endile, sest peale seda E suunas oma jõu katoliiklaste mahasurumisele, 1571 ütles lahti ka armulaua sakramendist. James I võimuletulek ja sellega seotud usupoliitilised ootused (Taani Anne). Elizabeti ajal jõudis anglikanism rahva sekka. Kui tema surma järel James I võimule tuli, siis jätkas viimane Elizabethi kirikupoliitikat. Loodeti et Jamesi ajal suureneks usuvabadus. 25
Astuuria), saab 1931. a. lõpuks esindusdemokraatia. Riigi ja kiriku lahutamine. Unitaarriik, kuid Kataloonia ja Baskimaa saavad piirkondliku autonoomia. 1933. a. parempoolsete võit ja 1936 võidab Rahvarinne (vabariiklased, sotsialistid, kommunistid, sündikalistid). 1936-39 Hispaania kodusõda. Kindral Francisco Franco koos lähedaste kaasvõitlejatega alustavad sõjaväelist mässu, tuginedes monarhistidele ja katoliiklastele. Neid toetavad sõjaliselt Saksamaa, Itaalia, Portugal. Vabariiklik valitsus saab abi Prantsusmaalt, NSVL-ilt ja vabatahtlikest koosnevatelt internatsi brigaadidelt. Franco võidab kodusõja ning Teises maailmasõjas jäädakse neutraalseks. Franco režiim iseolatsioonis kuni 1955. aastani. 1 947. a. rahvahääletus toetab monarhiat. Ida-Lääne konflikt ajendab USA-d Hispaania-vastast poliitikat revideerima. 1953 baaside leping vastutasuks maj ja sõj abi eest.
Paavst kuulutas puntkide kaupa, mis pole tõsi. Viimast etappi on nimetatud laicite (ilmalik), mis näitab riigi ja kiriku vahekordade lõplikku ilmastamist. Riik hakkas nõudma, et kirik ja riik oleks kaks iseasja ning nad ei sekku üksteise asjadesse. Quanta cura. PRM oli esimene riik, kus laicite printsiip läbi viidi. (va USA). See lahutamine tähendab, et riik ei maksa kirikule enam otseselt palka. Religiooni ilmalikkustamisega usuvabaduse nõudmine. SB anti kõikidele katoliiklastele ja juutidele võrdsed õigused anglikaani usulistega. Ateistid lubati parlamenti 1886. samas kuningatroonile mitteanglikaani ei lubanud. Euroopas usuvabadus käis kaasas liberaalsete nõudmistega. Vatikan tunnistas muid religioone 1960. 23/4 KONSERVATISM JA LIBERALISM mõtlemine 19. sajandil Edmund Burke konservatismi isa. 1760ndatel a Burke poliitikasse, eelkõige Iirimaal, aga ka Londonis, kuuludes brittide viigide hulka. Kuid siis puhkes pr revolutsioon ja
annaabi.ee 
