Charles II sai võimule pärast seda, kui puritaanide juht Oliver Cromwell oli surnud ja tema poeg Richard Cromwell võimust loobuma sunnitud. Londonisse marssinud Soti armee kutsus Charlesi Inglise troonile ning Stuartite dünastia võim taastus. Charles püüdis samuti saavutada absolutismi, kuid edutult, ta ei leidnud endale piisavat toetajaskonda. Parlamendi roll oli üpris suur, siiski oli kuningal riigiasjade otsustamisel oluline osa. Charles toetas parlamendi poolt põlatud katoliiklasi ning astus surivoodil koguni sellesse usku. Ta oli suhteliselt ebapopulaarne valitseja, ent tema järeltulijast vend James II osutus inglise üldsusele veelgi vastumeelsemaks. Charles II oli abielus Braganza Catherine'iga, kes oli aga viljatu ning kellega tal lapsi polnud. Väljaspool abielu sai Charles II paljude armukestega mitmeid lapsi.
Elizabeth I Koostajad: Katre Vendel Elizabeth I Sündis 7.september 1533.a Neitsikuninganna Suri 24.märts 1603.a ja on maetud koos Mary Stuartiga Westminsteri kloostri kirikusse Elizabeth I Vanemad on kuningas Henry VIII ja Anne Boleyni Ta on poolõde Mari I ja Edward VI Tal oli tähtis, et alamad oleksid talle lojaalsed Suur osa katoliiklasi ei tunnustanudki teda seaduslikuks valitsejaks ning toetasid hoopis Mary Stuartit , kes oli Henry VIII õetütar Elizabeth I kätt on palunud Rootsi kuningas Erik XIV ja Hispaania kuningas Felipe II Valitsemine Tuodorite soost Inglismaa ja Iirimaa kuninganna Valitsemises kaldus protestantismi poole Väga kirev ja segane Eraelu Ei abiellunud kunagi kuna muidu oleks pidanud riik alluma abikaasa võimule Lapsi ei olnud Pruunid silmad ja lokkis
Hiljem kaldus Elizabeth selgemalt protestantismi poole, sest see oli ka tema ametlik usutunnistus ning enamik kõrgaadlit toetas seda religiooni. Samas ei nimetanud ta end kunagi otseselt kirikupeaks, vaid tagasihoidlikumalt kiriku kõrgemaks juhiks. Usuelu teoreetiline pool teda väga ei huvitanud, pigem oli talle tähtis, et alamad oleks talle lojaalsed. Siiski hakati tema ajal üha tõusvas joones ,eriti William Cecili õhutusel,kes oli peaminister,taga kiusama ja hukkama katoliiklasi, eriti pärast seda, kui Inglismaa ja Hispaania vahel oli tõusnud lepitamatu vaen. Suur osa katoliiklasi ei tunnustanudki Elizabethi seadusliku valitsejana ning toetas hoopis Sotimaa viimast katoliiklikku valitsejat Mary Stuartit, kes oli Henry VIII õetütar. Kui Mary Sotimaal aga kukutati, põgenes too Inglismaale ning sai Elizabethi kaitsealuseks. Et tema ümber oli pidevalt Elizabethi mõrva ja Mary troonileupitamise plaan, otsustati too viimaks hukata. See leidis aset 1587
Samal ajal kasvas ka tõsiusklike hugenottide arv. 16. sajandi keskpaigaks oli neid umbes 400 000. Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile. Kaotati kiriklik hierarhia. Hugenottide vaimulikel oli nüüd kohustuslik must kuub. Teel kodusõdadele katoliiklaste ja protestantide vahel olid pidevad konfliktid. Katoliiklased levitasid hugenottide kohta juttu ja protestandid omalt poolt hävitasid kirikuid, pilte, kujusid ja tapsid katoliiklasi. 1559. aastal lõppesid Itaalia sõjad ja Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele. 1560 sai kuningaks Charles IX, kes oli siis alles kümneaastane. Seepärast hakkas tema asemel valitsema leskkuninganna Katariina di Medici. ( Charles'i , Francois II ja Henri III ema). Ususõdade algus 1562 tungis hertsog Francois de kuise Vassey kallale jumalateenistust pidavatele hugenottidele. See põhjustas hugenottide ülestõusu, mida juhtisid prints Conde ja admiral Coligny
Liikmeid valiti väga hoolikalt(lk. 232). Riigid: põhivastane oli Hispaania. Luterlust peeti seal ketserluseks ja kõik kes vähegi seda meelt olid hävitati. 1556 saab valitsejaks Felipe II, kes oli fanaatiline katoliiklane. Oma valdustes ja neid oli palju(Ladina Ameerika jne) kaitsti katoliiklust tule ja mõõgaga. Ka välispoliitiliselt toetas vastureformatsiooni 1588 Inglusmaa vallutamise plaan oma võitmatu armaadaga. Toetati ka katoliiklasi hugenottide sõjas Prantsusmaal, üritas madalmaades ülestõusu maha suruda. Pärast F II surma algab Hispaania allakäik, aadlikud hoiavad eemale majandustegevusest ja lahkuvad Hispaaniast, maalt sunniti lahkuma ka ristiusulised moriskid. 4. Ususõjad: põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed. Madalmaad: pigem vabadussõda, sest Habsburgid nõudsid kiirelt arenevalt maalt kõrgeid makse ja kehtestas kauplemist takistavaid keelde
Felipe II oli reformatsioonivastane kuningas. 3. Arutlege, kas hugenottide sõjad Prantsusmaal puhkesid usuliste vastuolude või dünastiliste ambitsioonide tõttu? Millised olid sõdade tagajärjed? Prantsusmaa kalviniste kutsuti hugenottideks, sõda sai alguse sellest, et katoliiklased tungisid hugenottidele kallale nende jumalateenistuse ajal, usulisi pingeid jäi saatmakolme perekonna vaimuvõitlus. Bourbonid toetasid protestante, Guise'id toetasid katoliiklasi ja Valoised proovisid olla mõlema leeri vahel, mistõttu võib pidada sõda nii usuliseks, kui ambitsioonidepõhiseks. Sõja tagajärjel: Prantsusmaa oli lõhestatum, kui kunagi varem Henry IV astus katoliku usku, katolik usk kuulutati valitsevaks usuks protestantidel anti luba tegutseda, aga mitte Pariisis ega kuningakojas Hugenottidele antud õigused muutsid nad omaette riigist, neil oli oma esindaja kuninga juures ja alles jäid kindluslinnad
trakaate, pooldas täielikku ainuvõimu, arvas, et tuleb õpetada ka naisi -> majapidamisoskuste jagamine) Kirik Peeter I reformide ajal 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör P I suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse (priileivasööjad) -> paigutas kloostritesse elama erusoldateid, haigeid, rauku, kerjuseid P I sallis katoliiklasi, protestante, kuid surus läbi alistatud Volgamaa rahvaste vägivaldse ristimise vanausuliste tagakiusamine (1666- 1667 kirikukogu ja 1685 tsaari ukaasiga lindpriideks), ainsaks pääseteeks põgenemine Vene impeeriumi äärealadele, sh Baltikumi Kooliharidus 18. sajandil 1714 käsk avada linnades arvutuskoole; kirikukoolid -> P I ajal 46 kirikukooli: esimene Moskvas Navigatsioonikool (1701) => koolides range distsipliin 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis
Anglid asusid teiste germaani hõimude seas praeguse Inglismaa alale 5. sajandil ning rajasid seal kolm kuningriiki. Inglismaa deviis on Dieu et mon droit (prantsuse keeles: "Jumal ja minu õigus") Rahvuslill on roos (punane, valge). Kaitsepühak on Püha Jüri. [redigeeri] Rahvastik Suurim linn on London, mis on ka kogu Suurbritannia pealinnaks. [redigeeri] Religioosne koosseis · anglikaane 31 500 000 · katoliiklasi 5 000 000 · muslimeid 1 600 000 · metodiste 1 400 000 · judaiste 267 000 · õigeusulisi 250 000 · sikhe 336 000 · hinduiste 559 000 · baptiste 140 000 · mormoone 100 000 200 000 [redigeeri] Haldusjaotus [redigeeri] Majandus Inglismaa majandus, mis järgib anglo-sakside majandusmudelit, on üks suuremaid maailmas. Inglismaa majandus on suurim neljast majandusest Ühendkuningriigis. London on üks maailma suurimaid majanduskeskusi
puhkemist. 1559.a. lõppesid Itaalia sõjad ning Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele. 1560.a.sai Prantsuse kuningaks Chales IX, kes oli alaealine, seepärast asus regendina valitsema Katariina di Medici. Ususõjad said alguse 1562.a., mil hertsog de Guise tungis kallale Vassy alevis oma väesalgaga hugenottidele. Veresaun vallandas hugenottide ülestõusu. Toimus rohkesti kohalikke kokkupõrkeid, misjärel algasid juba sõjalised operatsioonid. Katoliiklasi toetas Hispaania kuningas Felipe II hugenotte Inglismaa. 1570.a. sõlmiti Saint-Germani rahu, millega kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Hugenottidele anti kodanikuõigused. Nad võisid tegelda kaubandusega, pärandada oma varanadust ja olla riigiametis. Tähtsaks sammuks prantslaste vastasseisu lõpetamisel pidi saama protestandist Navarra kuninga Henri de Bourboni ja Charles IX õe Marguerite de Valois abiellumine. Pulmad peeti 18.aug. 1572.a
ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL: 1. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal: Abolutismi e piiramatu kuningavõimu kehtestajaks Prantsusmaal loetakse kuningas Henri IV (Navarra kuningas 1562-1610; Prantsuse kuningas 1589- 1610). Ühtlasi oli ta esimene kuningas Bourbonide dünastiast Prantsuse troonil (valitsesid 1589-1792 ja 1814-1830). Ühena hugenottide juhtidest abiellus ta 18.augustil 1572 kuningas Charles X õega, püüdes sellega lepitada hugenotte ning katoliiklasi, kuid ajendas sellega tahtmatult Pärtliöö sündmused. Ta päris 1589 pärast Henri III (valitses 1574- 1589) surma Prantsuse trooni, sest oli meesliinis tolle lähim sugulane, kuid tegelikult sai ta valitsema hakata alles pärast katoliku usku astumist 1594.a. Henri IV lõpetas 1598 Nantes`i ediktiga ususõjad, alustas Kanadasse asumaa rajamist, korrastas Prantsusmaa rahanduse, õhutas manufaktuuride rajamist,
tahtmatutest elementidest" nagu juudid, mustanahalised jne. On naeruväärne mõelda, kuidas inimene töötab välja viiruse, mille vastu ta kaitsetu on, lihtsalt selleks, et ,,eemaldada" inimesi, kes on lihtsalt teist rassi või nahavärvi, kui nemad. Kõik näitab, kuidas aegade algusest saati on rassism üheks tõsiseks probleemiks olnud, millest räägitakse raamatus eriti põhjalikult. Kasvõi KKK (Ku Klux Klan) , kes põletasid, peksid, tapsid mustanahalisi, kommuniste, katoliiklasi ja juute lihtsalt sellepärast, et Klani arust polnud neil inimestel meie maailmas ,,oma kohta". Ma soovitan kindlasti see raamat igal võimalusel läbi lugeda. Seal on palju mõtteteri ja filosoofiat, mis tuleks omale kõrva taha panna. Ma arvan, et see raamat laiendab väga inimese silmaringi ning paneb teda maailma asjadele natuke teise vaatevinkliga lähenema.
pöögi- ja jalakametsad Ardennides, ning piirdub vaid mõne taimeliigiga, eel-kõige lilledega, nagu iirised ja hüatsindid. Loomad: Suurtest imetajatest võib ardennides kohata hirvi ja metssigu. Maa teistes paikades elab väiksema-test loomadest rebaseid, nirke, mäkrasid, oravaid jm. Loodusnähtused: Vulkaane pole, maavärina tõenäosus on imeväike. RAHVASTIK Rahvuslik koosseis: flaame 58%, valloone 32%, itaallasi 3%, marokolasi 1%, muid 6% Usundid: katoliiklasi 75%, muid (sh. protestante) 25% Rahvastiku vanuseline koosseis RAHVASTIK Sündimus: 10,22 sündi/1000 inimese kohta(2008) Suremus: 10,38 surma/1000 inimese kohta(2008) Keskmine eluiga: 79.07 aastat 3 suuremat linna koos rahvaarvuga: Brüssel 949 000, Antwerpen 463 000, Gent 228 000 RAHVASTIK Tihedamini ja hõredamini asustatud riigi osad: KUULSAD INIMESED Tuntuimad belglased on Tintini koomiksi looja Georges Rémi (Hergé), kirjanikud Georges Simenon and Hugo Claus,
bantu keeli kõnelevate rahvaste- kikujude (22%), luhjade (14%) ja kambade (11%)- hulka. Luod (13%) ja kalendzinid (12%) räägivad niiluse keeli. Riigis elab ka eurooplasi, hindusid ja araablasi. Riigikeeleks on Ida-Aafrika rahvaste põline suhtluskeel. Suurem osa rahvastikust tunnistab katoliiklaste ja protestantidena ristiusku, 6% on muhameedlased ning animistlikke hõimuusundeid järgib iga neljas keenialane. Protestante on 45%,katoliiklasi 33% ja moslemeid 10%. Kirja oskus keenias on 85.1%, meestel on 90.6% ja naistel 79.7%. Üldiselt oskavad lugeda ja kirjutada üle 15-aastased ja vanemad inimesed. Keenia sündimus on 37.89 sündinut 1000 elaniku kohta ja suremus on 10.3 surma 1000 elaniku kohta. Imikute suremus on 54.7 surma 1000 elaniku kohta, (meeste seas on 57,56 surma 1000 elaniku kohta ja naistel on 51,78 surma 1000 elaniku kohta.) Linnarahvastiku osakaal Keenias on 22% kogu rahvastikust.
Asepresident Julio Cobos Pindala 2 766 890 km² Rahvaarv (2007) 40 302 000 Asustustihedus 14,6 in/km² Iseseisvus 9. juulil 1816 Rahaühik peeso (ARS) Ajavöönd maailmaaeg -3 Riigihümn Oid, Mortales Üladomeen .ar Maakood 54 Rahvastik Rahvastik räägib peamiselt hispaania ja itaalia keelt ning indiaani keelt. Linnas elvad inimesed moodustavad kogu rahvast 87% ning maal elvad inimesed13%. USUTUNNISTUS : Katoliiklasi 90%, Judaiste 2%, Protestante 2%, Muld 6% ETNILINE KOOSSEIS: Valgeid 85%, Mestiitse 14%. Indiaanlasi 1 % Suur osa Euroopa päritolu argentiinlasi on saabunud 20. sajandil; üle kolmandiku elanikest on Itaalia päritolu. Põlisasukad ,kes elavad põhiliselt Andide piirkonnas ja Gran Chacos, on nüüd vähemuses.Linnades elab 87% rahavastikust,sellest 40% pealinnas Buenos Aireses. Etnilisi pingeid on üldiselt vähe. VARIA
Charles II sai võimule pärast seda, kui puritaanide juht Oliver Cromwell oli surnud ja tema poeg Richard Cromwell võimust loobuma sunnitud. Londonisse marssinud Soti armee kutsus Charlesi Inglise troonile ning Stuartite dünastia võim taastus. Charles püüdis samuti saavutada absolutismi , kuid edutult, ta ei lednud endale piisavat toetajaskonda. Parlamendi roll oli üpris suur, siiski oli kuningal riigiasjade otsustamisel oluline osa. Charles toetas parlamendi poolt põlatud katoliiklasi ning astus surivoodil koguni sellesse usku. Ta oli suhteliselt ebapopulaarne valitseja, ent tema järeltulijast vend James II osutus inglise üldsusele veelgi vastumeelsemaks. Charlesi nimele on jäänud monarhia ajaloo jooksul külge negatiivne maine. Kodusõja kaotanud kuningas Charles I oli ainus inglise monarh, kes hukati. Pärast isa surma 1649. aastal oli tema poeg Charles II sunnitud 18 aastat pagenduses veetma, uuesti troonile tulles omandas ta aga
elanikest elab seal), kus asuvad ka suuremad linnad. Loomulik iive on väike, 0,7%. Rahvaarv suureneb peamiselt välismaalaste sisserännu ja nende suures sündivuse tõttu. Euroopa maade seas on Sveits riik, kus välimaalaste tähtsus on üks suuremaid, see moodustab 18,5% rahvastikust. Räägitakse väga mitmesuguseid keeli, seda iseloomustab diagramm. Riigis on katoliiklasi 48%, protestante 44%. MAJANDUS S veits on kõrge arengutasemega tööstus- põllumajanduslik- maa, maailma üks suuremaid
jõukaim osa. Mujal on rahvast hõredamalt. Kuigi kolmveerand maast on üles haritud, elab maal inimesi vähe; enamiku kodu on suurlinnas. Suurimad vähemusrahvused on aafrika, India, Pakistani ja Bangladeshi päriolu. Siiski moodustavad nad kõik vaid 6% kogu Inglismaa rahvastikust. Usus domineerivad kõrgelt anglikaanid, kes moodustavad rahvastikust üle poole. Neile järgnevad pika vahemaaga katoliiklased ja muslimid.(www.miksike.ee) Religioosne koosseis · anglikaane:31 500 000 · katoliiklasi:5 000 000 · muslimeid:1 600 000 · metodiste:1 400 000 · judaiste:267 000 · õigeusulisi:250 000 · sikhe:336 000 · hinduiste:559 000 · baptiste:140 000 · mormoone:100 000 200 000 LONDON Tänu industrialiseerimise suurenemisele hakkas Londoni rahvaarv 19. ja 20.sajandil tormakalt kasvama. Ühtlasi oli London ka kõige tihedamini asustatud linn kuni aastani 1925, mil koha võttis üle New York. Aastal 1939 küündis rahvaarv juba kuni 8,6 miljonini
ebapiisava töötluse tõttu. Rahvastik Rahvaarv on vähenenud emigratsiooni tõttu (Kreekasse ja Itaaliasse) Albaania rahvaarvult 140-s (maailmas). Euroopas 32lt. Rahvastiku tiheduselt 18s. Rahvastik on noor (28) Üle 65a 6,3%. Alla 15a 30%. Linnarahvastiku osakaal on 53,7%. Keskmine eluiga on 73,5a. N 77, M 70/71. Religioon Levinud islamiusk Moslemeid 70% Õigeusulisi kristlasi 20% Katoliiklasi 10% Albaania vabariigi majandus Üks vaesemaid Euroopas. Tugineb suurelt jaolt põllumajandusele. Pool elanikkonnast on hõivatud põllumajandusest. Üks viiendik töötavad välismaal. EKSPORT Ekspordi kogumaht on 256miljonit USA dollarit Tekstiil 32,7% Nahk ja nahktooted 19,5% Maagid 10,4% Kromiit, vask, rauamaak, asfalt Tubakat,puu- ja juurvilju ning veini Itaalia, Kreeka,Saksamaa IMPORT
5,5 miljonit inimest. 109 in/km2. Rahvastiku koostis: 86% slovakid, ungarlased, 9,7% lõunas, 1,7% mustlasi ametlik, tegelikult rohkem registreerumata või registreerunud ungarlaste või slovakkidena. Neil on niisugune kord, et nendes regioonides, kus on vähemusi 20% või enam, on informatsioon kahes keeles ja turistil on kerge ära arvata, milline rahvus antud regioonis peale slovakkide domineerib. Maa on üldiselt katoliiklik. 69% rooma-katoliiklased. 7% on protestante, 5% kreeka-katoliiklasi ja 13% ateiste. Usundid Rooma-katoliiklasi on 60,3%, protestante 6,2% rahvastikust. Majandus Rahvusvaluutana käibib euro. Praegusel hetkel on Slovakkia majandus nn transformatsiooni seisundis kohaneb EL nõuetega. Protsessi eesmärk on saavutada täisväärtuslik staatus. Kõikide nende muudatuste juures püütakse säilitada parimaid traditsioone kõikides tööstusharudes: mäetööstus, metallurgia Kesk-Slovakkias, klaasitööstus, toiduainetööstus, masinaehitus
Keskmine eluiga meestel on 76 ja naistel 80 aastat. Vahe on siis ainult 4a mis on üpris vähe. 2008. aasta alguses moodustasid Taanis elavatest immigrantides ja nende järeltulijatest türklased 57 000, endisest Jugoslaaviast pärit inimesed 40 000, iraaklased 29000, sakslased 28 000, liibanonlased 23 000 ja poolakad 21 000. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese. 2007. aastal väljastati eestlastele 155 tööluba. 83% Taani rahvastikust on luterlased, 3,5% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal) suheldakse ka saksa keeles. Taani Kuningriigi pealinnaks on Kopenhaagen, mille elanike arv koos pealinna regiooni kuuluvate Sjællandi saare põhjaosa linnade ja asulatega ning Bornholmi saarega on 1,6 miljonit. Kopenhaageni järel on Suurimad linnad: 1. Ärhus - 275 000 inimest 2
Mis on anglikaani usk? Katoliiklusele sarnane usk. Miks on ta protestantlik? Sest õpetus on inglise keeles. Mõisted. Vastureformatsioon- roomakatoliku kiriku algatatud kaotatud positsioonide tagasivõitmine Jesuiit- jesuiitide ordu liige. Trento kirikukogu- Kogu, mille sihiks oli lepitada katoliiklasi ja protestante. Nantes'i edikt- dokument, mille alusel valitseb Prantsusmaal katolism. Pärtliöö- katoliiklaste korraldatud veresaun, kus tapeti kuni 20 000 hugenotti. Göösid- Madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu. Hertsog Alba- Hispaaniast Madalmaadesse rahutusi maha suruma tulnud (Felipe II) käsutäitja, kes lõi ,,rahutuste nõukogu"
5,5 miljonit inimest. 109 in/km2. Rahvastiku koostis: 86% slovakid, ungarlased, 9,7% lõunas, 1,7% mustlasi ametlik, tegelikult rohkem registreerumata või registreerunud ungarlaste või slovakkidena. Neil on niisugune kord, et nendes regioonides, kus on vähemusi 20% või enam, on informatsioon kahes keeles ja turistil on kerge ära arata, milline rahvus antud regioonis peale slovakkide domineerib. Maa on üldiselt katoliiklik. 69% rooma-katoliiklased. 7% on protestante, 5% kreeka-katoliiklasi ja 13% ateiste. (1) 5 3.2 Usundid Rooma-katoliiklasi on 60,3%, protestante 6,2% rahvastikust. (1) 4. Linnad 4.1 Esimesed tekkisid 11.-12. sajandil. Linnade tähtsus kasvas tormiliselt peale tatari-mongoli sissetungi ja saksa kolonisatsiooni. 13. sajandil oli Slovakkias 30 linna. 14. ja 15. sajandil ka seoses kasvas linnade arv seoses mäetööstuse arenguga järsult
Sooviti uut parlamendireformi üldise valimisõiguse alusel. Kuigi kokku koguti üle miljoni allkirja, lükati Harta tagasi. Seejärel alustati massimiitingiud ja demonstratsioone. Mõnel pool kasvasid need ülestõusudeks. Massiliikumine vaibus 1840. lõpus kui valistus tegi hulga ümberkorraldusi, näiteks sätestati 10-tunnine tööpäev. Arutluse eesmärk oli välja selgitada, kas Euroopa oleks pidanud 19. sajandi Inglismaast eeskuju võtma. Minu arvates mitte, kiusati taga katoliiklasi ja inimeste elu oli raske, et midagi saavutada pidi kasutama kõige halvemaid meetodeid.
Milano ja kolooniad. b) Fanaatilise katoliiklasena korraldas massirepressioone: · Toimus üle 100 avaliku ketserite põletamise. · Sundis Hispaaniast lahkuma üle 200 tuhande ristiusku astunud moslemi, keda ei peetud küllaldaselt usaldusväärseteks katoliiklasteks. c) Vähemedukas välispoliitika toetas vastureformatsioone: · 1588 saatis Võitmatu Armaada Inglismaad vallutama. · Toetas oma vägedega katoliiklasi Prantsusmaal. · Üritas maha suruda vabadusvõitlust Madalmaades. Ususõjad 1. Madalmaade vabadusvõitlus a) Madalmaad praegused Holland, Belgia ja Luksemburg. · Arenenuim ja jõukaim piirkond Euroopas. · 15. saj. lõpul läksid Habsburgide võimu alla ja Karl V andis nad oma poja Felipe II valitseda. b) Vabadusvõitluse põhjused: · Kõrged maksud ja mitmed kauplemispiirangud põhjustasid rahulolematust
Säilis missa ja kirikute rikkalikud sisustused Jumalateenistus inglise keeles. Ususõjad ja nende tulemused: Ususõdadeks nimetatakse protestantismi levikut ja katoliku kiriku võitlust protestantismi vastu. Hugenottide sõjad (prantsuse kalvinistid) sõda käis kuninga lähisugulaste Bourbonide, õukonnas tegutsevate Guise'de ja kuningadünastia Valois'de, hugenottide ja katoliiklaste vahel. Bourbonid valitsesid Navarrat ja toetasid protestante, Guise'id toetasid katoliiklasi ja Valois'id laveerisid mõlema leeri vahel. Pärtliöö on 24. augustil 1572. aastal toimunud verised tapatalgud. Kõik kätte saadud protestandid hukati. Tapeti umbes 10 000 hugenotti, Navarra Henri jäi ellu, sest ütles protestantismist lahti. Henri III mõrvati, kuningaks sai Henri IV kes oli hugenott. Lõpuks astus katoliku usku. Ütles, et Pariis vajab missat. Nantes'i ediktiga kuulutati valitsevaks usuks katoliku usk, protestantidel lubati tegutseda, kuid mitte Pariisis ega kuningakojas
(Volksdeutsche). 1950. aastaks oli NSV Liidust ja NSV Liidu mõjualasse jäänud Ida-Euroopa maadest, peamiselt Poolast ja Tsehhoslovakkiast, saabunud Saksamaa läänetsooni 8 miljonit ning idatsooni 3,3 miljonit põgenikku ja pagendatut. Repatrieerumine on jätkunud tänapäevani. Saksamaa on tüüpiline vananeva rahvastikuga riik: 14,1% rahvastikust on alla 15-aastased ning 19% 65-aastased ja vanemad (2005). Usutunnistuse järgi on katoliiklasi 26 miljonit ja luterlasi 25,6 miljonit (2004). Muslimeid on üle 3 miljoni ja õigeusklikke u 1 miljon. ÜRO inimarengu aruande järgi oli Saksamaa 2004 maailma 177 riigi seas 21. kohal. Saksamaa on maailma kalleima tervishoiusüsteemiga riike. Tervishoiule tehtavate avalike ja erakulutuste osatähtsus SKT-s on vastavalt 8,7% ja 2,4% (2003). Tervishoiusüsteem toetub kohustuslikule ja vabatahtlikule haiguskindlustusele. Tervishoiu alal
Prantsusmaal. Olukord kujunes keeruliseks, mis viis kodusõjani 1640(42)-1649. Stuartite dünastia-katkestas umbes 20a parlamendi tegevuse. Kavalesid (Charles I) ümarpead (Cromwell) lõppes kuninga surmaga 1649. 1649-1660 inglise vabariik. 1653-1659 cromwellide diktatuur (sõjaväele toetuv ainuvõim) 1660 taastati monarhia ja troonile kutsuti Stuartid, troonile tuleb Charles II (võimul 25a.) lubati ,,usuvabadust" kiustati katoliiklasi. Riigiametis seisid suurem osa anglikaanid. Kujunevad välja *viigid- sotimaalt pärit presbüterlased. Oldi Jamesi troonipärimise vastu (liberaalid) *toorid- iiri katoliiklased, riigitegelased ja maaomanikud Jamesi toetajad (konservatiivid) 1679s. võeti vastu dokument Habeas Corbud Act e. isikuvabaduse akt. 1688 kutsutakse inglismaa troonile Hollandist Oranje Wilhelm. Vastutasuks troonile pääsemise eest oli ta nõus vastu tulema seadustele mis kindlustaks demokraatliku valitsemis viisi
Parlamentaalseks vabariigiks seda siiski pidada ei saanud kuna Cromwell oli endale võtnud sisuliselt kuninga rolli, nimetades end lordprotektoriks. 1653.aastal peksis ta parlamendi laiali ning valitses edasi sõjaväe toel. Välispoliitikas saatis teda edu kuid uue valitsuse seatud radikaalsed reformid, ranged seadused ning nõudmised olis rahvale vastumeelt. 1658. aastal Cromwell suri. 14) Kuulus revolutsioon James II krooniti 1685. aastal kuningaks, kui tema katoliiklasi soosiv poliitika oli aadlikele vastumeelt ning nad sepitsesid kuninga vast vandenõu, pakkudes trooni Oranje Willemile. Kui Willem 1688. aastal oma sõjaväega saabus, põgenes James II Prantsusmaale. Enne trooni vastuvõtmist tuli Willemil allkirjastada parlamendi koostatud “Õiguste deklaratsioon” (Bill of Rights), mis määras kuninga ja parlamendi võimu piirid, samuti pandi kirja seadused, mis välistasid trooni satumist katoliiklaste kätte. Sellega pandi paika Inglismaa
kogukond (ligi 40% elanikest) on lõunapoolses Valloonias ja Brüssel-pealinna regioonis, saksakeelne kogukond on riigi idaosas Valloonia regiooni Liège provintsi kommuunides (alla 1% elanikkonnast). Brüssel-pealinna regioonis on ametlik staatus nii prantsuse kui hollandi keelel (prantsuskeelseid ca 80%). Usuvabadus on tagatud konstitutsiooniga. Belgia riik tunnistab (ja toetab) 6 erinevat religiooni. Kõige rohkem on katoliiklasi (ca 75%). Lisaks katoliiklusele tunnistatakse evangeelset protestantlust, õigeusku, islami, juudi ja anglikaani usku. Tööealisest elanikkonnast (15-64a) töötab 61,8%. Tööpuudus 2011. aastal oli 7,2% (võrdluseks 2010. aastal 8,3%). Tööpuudus Belgias on siiski väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt (2011. aastal 9,7%). Tööpuudus on regiooniti erinev: Valloonias on rohkem töötuid noorte hulgas ja
Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule ja Piibli kõrval tuleb jätkuvalt väärtustada kiriku õpetustraditsiooni. Hispaania kui vastureformatsiooni kants. Katoliikliku maailma ja vasturef-i tugisambaks Eu-s sai Hispaania. Ref-st jäi Hisp peaaegu puutumata. Luterlust peeti seal kõige pahelisemaks ketserluseks. Hisp-s korraldati üle 100 avaliku ketserite põletamise. Felipe II valitsusajal jõudis Hisp oma võimu tippu. Tema väed toetasid katoliiklasi ususõdades Pr-l. Pärast ta surma algas Hisp kiire langus. Maa oli täis hulkureid ja kerjuseid. Ulatuslik väljaränne Ameerikasse muinasjutulist kullamaad Eldoradod otsima kahandas Hispaania rahvaarvu. SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED. Põhjused. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-aasiasse, kust toodi Eu-sse vürtse, siidi ja kalliskive. Hispaani ja Portugali geograafiline asend oli soodne. Sealsetel rahvastel
kõrvaldatakse vastavalt tänapäeva tehnoloogia kõrgtasemele. Saksamaa oli teenäitajaks autode heitgaase neutraliseerivate katalüsaatorite väljatöötamisel pliivaba bensiini kasutuselevõtul. Õhk, jõed, järved ja meri on suhteliselt puhtad. Usundid Saksamaal on valitsevaks usundiks kristlus. Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. Protestante on 38% ja katoliiklasi 34%. Pärast teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa moslemite arvu hinnatakse 4-5 miljonile. See on umbes 3% rahvastikust. Saksa demograafide uuringute järgi saab Saksamaast aastaks 2050 islami riik. Saksamaal on ka 0,1% juudiusulisi. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. Näiteks Hamburgis on rohkem moseesid kui üheski teises Euroopa linnas.
kirikut. Kujunes välja uus olukord ka kiriklikus kunstis ja muusikas. Lutheri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, milles pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga. Koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Igale uuele leidub alati vastaseid, nii ka Lutheri ideedele. Keiser Karl V kutsus ühes Põhja-Itaalia linnakeses Trentos kokku kirikukogu, mis püüdis lepitada protestante ja katoliiklasi. Katsed jooksid liiva, peale jäi reformatsioonivastane suund, mis nõudis gregoriuse laulu uuendamist ja selle tähtsus ennistamist liturgias. 12. Giovanni Pierluigi da Palestrina Sajandi keskel kujunes Roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond, mis järgis ka kirikukogu juhiseid. Kirikukogu poolt kehtestatud rangeid reegleid arvestas ka Rooma koolkonna esinimi Giovanni Pierluigi da PALESTRINA (1525- 1594). 13
dünastiate vaheline võimuvõitlus. 24. augustil 1572 Pariisis tapatalgus, langes u. 10 000 hugenotti. Valitsejaks sai hugenottide juht Henry IV, kes pärast vahetas usku. 1598 sai katoliku usk valitsevaks usuks Inglismaal. Usuvaenuste kulminatsioon oli Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Ausburgi usurahu oli vähendanud keisrivõimu Saksamaal. Edu saatis katoliiklaseid, mis tekitas ärevust Inglismaal ja Hollandis. Protestante aitas Rootsi, kellel õnnestus katoliiklasi lüüa. Sõda laastas kõige rohkem Saksamaad. 1648. aastal kirjutati alla Vestfaali rahule, mis kinnitas Ausburgi usurahu põhimõtteid.
ülejäänud saadikutest moodustatud tribunal mõistis Charles I surma, kui riigireeturi. Inglimaa kuulutas välja vabariigi, aga Cromwell võttis endale sisuliselt kuninga rolli, nimetades end lordprotektoriks. Ta saatis parlamendi laiali ning tegutses sõjaväe toel. Ta kehtestas väga ranged seadused ning nõudis, et inimesed loobuksid igasugustest lõbustustest. 7. Kuulus revolutsioon Kui James II tuli troonile tekitas tema katoliiklasi soosiv poliitika kogu maal ärevust. Aadlikud sepitsesid kuninga vastu vandenõu ning pakkusid trooni Oranje Willemile Madalmaadest, kes tuli oma vägedega Inglismaale ning sellepeale põgenes James II Prantsusmaale. Enne trooni vastuvõtmist tuli Willemil allkirjastada Õiguste deklaratsioon (Bill of Rights), mis määraks kindlaks kuninga ja parlamendi piirid. Sellega pandi paika Inglismaa parlamentaarse monarhia põhijooned järgnevateks sajanditeks
Charles I (1625-1649) Ajas parlamendi laiali, absolutistlik valitsemine. Kogus makse, mida parlament ei kinnitanud. 1629 saatis parlamendi laiali. Tegi uusi makse. Müüs monopole, puride jumalateenistus keelati. 1640 sõda Sotimaaga vaja raha, kutsuv parlamendi kokku. Ülestõusud. Hukati 1649. 30. jaanuaril. Charles II (1660-1685) Sõlmis Breda kokkuleppe ohvitseridega. Ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. Tahtis olla absolutistluk, parlament takistas. Toetas katoliiklasi. Cromwell 1653 ajas parlamendi ja riiginõukogu laiali. Hakkas valitsejaks lordprotektorina. 1649 ründas Iirimaad (Drogheda kaitsmine, Iirimaa vallutamine) 1652 Iirimaa korraldamise seadus. 1650 vallutas Sotimaa. 1655 jagas Inglismaa 11 sõjaväeringkonnaks. Oli puritaan, independentite juht revolutsiooni ajal. 1658 suri, poeg ei sobinud valitsejaks. Milton kodanlane, ideoloog, luuletaja. Trükivabadus on inimõigus. Vabariigi pooldaja. Türannide võim on saatanast
Rahvusvaheline tähis: SW Pealinn: Stockholm Pindala: 449 964 km² Haldusjaotus: 24 provintsi Koordinaadid: 62° põhjalaiust, 15° idapikkust Riigikeel: rootsi Iseseisvus: 6. juuni 1523 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Rahvaarv: 9 142 817 (2006.a.) Rahvastiku tihedus: 20,1 in/km² Etniline koosseis: 91% rootslased, 3% soomlasi ja saame, 6% muid eurooplasi Sündimus: 12% Suremus: 11 ELiga ühinemise aasta: 1995 Rahaühik: euro Usutunnistus: 94% luterlasi, 2% katoliiklasi, 1% nelipühilasi, 3% muid 4 Rootsi geograafiline asend Rootsi asub Põhja-Euroopas, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Skandinaavia poolsaarel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Naaberriigid on Soome(idast), Norra(läänest) ja Taani(lõunast). Rootsi asub koordinaatidel 62° põhjalaiust, 15° idapikkust. Rootsi pealinn Stockholm asub
eluenergiat inimeses hoida ning saavutada surematus. Roomakatoliku kiriku õpetus baseerub pühakirjal ja kiriku traditsioonil. Sakramentideks on ristimine, meeleparandus, armulaud, kinnitamine, abielu, ordinatsioon, haigete salvimine. Katoliiklaste jaoks on paavst usu ja moraali küsimustes eksimatu, kui ta kõneleb kiriku nimel. Katoliiklike koguduste elu keskendub missale ehk jumalateenistusele. Missa toimub vähemalt üks kord päevas kõigis linnades, kus elab preester. Katoliiklasi iseloomustavaks jooneks on alati olnud huvi hariduse vastu ja soov rajada koole, kus lapsed võiksid sobivas moraalses ja vaimses keskkonnas harmooniliselt kasvada. Õigeusu kirik tunnistab usu alusena Piiblit ja püha traditsiooni. Ühtviisi oluliseks ning läbipõimunuteks loetakse kiriku õpetust, liturgiat, usulist kogemust ja kiriklikku praktikat. Õigeusu kirik tunnistab seitset sakramenti, milleks on: ristimine, salvimine, armulaud, piht, vaimuliku pühitsemine, abielu, haige võidmine
võimu alla. 16. Saj. Lõpp ja 17. Algus oli Hollandi kuldajastu-alamkihtide kõrge elatustase, suur asustustihedus, Hollandi laevastik väga suur, kõrge kultuuritase. Ususõjad Prantsusmaal- Reformattsioon levis kalvinismina, kalviniste Prantsusmaal kutsuti hugenottideks. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562. a Hugenottide kodusõja. Usulisi pigeid saatis kolme perekonna võimuvõitlus 1)Bourbonid-toetasid protestante 2) Guise'id-toetasid katoliiklasi 3) Valois'id-toetasid mõlemaid. Henri Bourbon toetas protestante. 1572- Pärtliöö-Pariisis puhkesid verised tapatalgud. Kõik kättesaadud protestandid hukati. 1593. a vahetas Henri 4. Usku, pöördus katoliku usku. Lõppes sõda. 1598.-Nantesi edikt-katoliku usk kuulutati Prantsusmaal valitsevaks usuks. Kolmekümneaastane sõda(1618-1648)-Puudutas suurt osa Euroopat, peamiselt Saksamaad. Vesfaali rahu-Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmandana
kokku. IV ristisõda (1202-1204) ja Konsantinoopoli vallutamise põhjused Ristisõdijad olid Prantsusmaa ja Flaami aadlikud Innocentius III korraldas retke. Selleks, et Pühale Maale minna, lepiti kokku Veneetsia kaupmeestega, kes lubasid sõdijad meritsi kohale viia. Veneetslased esitasd aga tingmuse: kõigepealt tuleb vabaneda kaupmehi kibutavatest mereröövlitest. Nii vallutatigi Zara linn, mida peeti mereröövlite punktiks (kusjuures ka seal oli katoliiklasi). Seejärel suutsid venteeslased veenda, et pole vahet, kas sõdida Pühal Maal või hoopis Konstantinoopoli vastu. Neljanda ristisõja käigus vallutati Konstantinoopol (1204. aastal). Miks nii läks, on põhjendatud erinevalt. Usuti, et vallutades aidati üks troonikandidaat Konstantinoopilis võidule, kuid samuti oli tähtis rahanduslik aspekt. See trooni kandidaat pidid tasuma abi eest, aga polnud millega maksta, seega linn laastati.
85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 76 ja naistel 80 aastat. 2008. aasta alguses moodustasid Taanis elavatest immigrantides ja nende järeltulijatest türklased 57 000, endisest Jugoslaaviast pärit inimesed 40 000, iraaklased 29000, sakslased 28 000, liibanonlased 23 000 ja poolakad 21 000. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese. 2007. aastal väljastati eestlastele 155 tööluba. 83% Taani rahvastikust on luterlased, 3,5% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal) suheldakse ka saksa keeles. 1.3 Haldusjaotus Taani on administratiivselt jaotatud 5 regiooniks: Pealinna regioon, Sjællandi regioon, Lõuna- Taani regioon, Kesk-Jüütimaa regioon ja Põhja-Jüütimaa regioon. Regioonid jagunevad omakorda 98 kommuuniks
Luterluse kõrval sai k.-st mõjukamaid protestantlikke liikumisi. 15. Ususõjad Euroopas 16-17 saj: Reformatsiooni tagajärjel, katoliiklaste(hiapaania, Itaalia) ja protestantide vahel. Katoliikased org. vastureformatsiooni 1540(loodi Jesuiitide ordu). 2 suurt sõjalist liitu: protestantlik unioon ja katoliiklik liiga.Saksa talurahvasõda 1524-1526(ususõda katol. ja prot. vahel). Põhja- ja Kesk-Saksa riigid võtsid omaks lutheri põhitõed, moodustasid liidu. Katoliiklasi esindas kesiser. Saksa väikeriikides kuulus võim vürstidele ja valitses see usk, mis oli vürstil. Saksamaa jäi lõhenenuks ja on tänapäevani Lõuna-katolik ja põhja ning kesk luther. Ususõjad prantsusmaal:2leeri- protestant. kalvinistid e. hugenotid(lõuna-itaalia mõjuvõim) ja katoliiklik (kesk- ja põhja-pr.)Ususõjad lahenesid, sest Henry vahetas uskus,hakkas katoliiklaseks ja pr. kuningaks Henry IV nimega. Hugenottidel jäi õigus koguneda
teid". Louis kindlustas ka, et kirik tema võimu ei piiraks. 1682. aastal võeti vastu ,,Neli artiklit", millega määrati, et kuningate poliitiline võim ei allu kiriku kontrollile. Samuti, et kuigi paavst on kiriku pea, peab ta valitsema kiriku seaduste jäegi ning paavst oli küll õpetuste küsimustes ainuotsustaja, aga isikuna ei olnud ta eksimatu. 1685. aastal tühistatakse Nantes'i ediket. Enamik Prantsusmaa katoliiklasi tervitas seda sõnumit vaimustusega. Hugenottid ei tohitnud enam jumalateenistusi pidada, nende kirikud purustati ning neile seati kõrgemad maksud. Osa hugenotte astus katoliikliku usku, kuid üle 200 000 teiseusulise lahkus maalt Inglismaale, Saksamaale, Madalmaadesse ja ka koloniaal aladele. Augsburgi Liiga moodustamine Augsburgide Liiga loodi 9. juulil 1686. aastal, ,,et kaitsta neid, keda rünnatakse ebaõiglaste püüdluste ja ebaseaduslike nõudmiste ettekäändel"
hinnanguliselt 99,7% inimestest määratletakse kui basotolased. Basoto keele alamgrupid on Bakuena, Batloung, Babphuthi, Bakofengi, Bataungi, Matebele jne keeled. Peamine keel, Sesotho, on ühtlasi esimene ametlik ja asjaajamise keel. Seda räägivad basotolased peamiselt. Inglise keel on teine ametlik keel. 3.3. Usk Lesotho rahvastikust on umbkaudu 90% kristlased (protestante, sh evangeliste ja anglikaani 45% ja katoliiklasi 45%), teiste religioonide liikmeid (moslemid, hindud, budistid ja pärismaine usk) on ülejäänud 10% rahvastikust. 3.4. Haridus ja kirjaoskus Viimaste hinnangute järgi oskab kirjutada 85% lastest vanuses 14 ja enam eluaastat. Seega on Lesohto kõrgeima kirjaoskusega riik Aafrikas. Seda seetõttu, et Lesotho investeerib üle 12% sisemajanduse kogutoodangust haridusse. Erinevalt teistest riikidest ületab naiste kirjaoskus (94,5%) meeste oma
Mägistes paikades langeb õhutemperatuur õhtuti viie kraadi võrra madalamale kui ülejäänud Bulgaarias. Öine õhutemperatuur jääb vahemikku 1619°C. Talved on Bulgaarias külmad ja lumerikkad. Keel: Riigikeel on bulgaaria keel, tähestikuna kasutatakse kirillitsat. Turistide jaoks on tähtsamad teadaanded kirjutatud ladina kirjas. Bulgaarias saab hakkama inglise, prantsuse, saksa ja vene keelega. Religioon: Bulgaarias on 82,6% õigeusklikke, 12,2% islamiusulisi, 0,6% katoliiklasi, 0,5% protestante ning 4,1% muude religioonide esindajaid. Bulgaaria kirik on autonoomne, selle eesotsas on patriarh. Riigikord: Bulgaaria on parlamentaarne vabariik, kus kehtib 1991. aastal vastuvõetud põhiseadus. Bulgaaria riigipea on otseste valimiste teel viieks aastaks valitav president, kes on ühtlasi ka riigikaitse juht. Riigi presidendiks valiti 2006. aasta oktoobrikuu lõpus veel üheks valitsusajaks endine sotsialistide liider Georgi Parvanov
Keskmine eluiga meestel on 76 ja naistel 80 aastat[2]. 2008. aasta alguses moodustasid Taanis elavatest immigrantides ja nende järeltulijatest türklased 57 000, endisest Jugoslaaviast pärit inimesed 40 000, iraaklased 29000, sakslased 28 000, liibanonlased 23 000 ja poolakad 21 000. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese. 2007. aastal väljastati eestlastele 155 tööluba[2]. 83% Taani rahvastikust on luterlased, 3,5% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal) suheldakse ka saksa keeles[2]. 1.3 Haldusjaotus Taani on administratiivselt jaotatud 5 regiooniks: Pealinna regioon, Sjællandi regioon, Lõuna- Taani regioon, Kesk-Jüütimaa regioon ja Põhja-Jüütimaa regioon. Regioonid jagunevad omakorda 98 kommuuniks
kogu maailmas. On olemas 5 erinevat katekooriat: füüsika, keemia, meditsiini füsioloogia, kirjandus, rahu ja majandus. Seda preemiat ihkavad saada kõik tedlased, kirjanikud jms. üle maailma. Preemia sai alguse sellest ,kui leidur ja suurtööstur Alfred Nobel jättis endast maha omanimelise auhinna, kinkides oma päranduse intressid preemiateks, mida kasutatakse veel tänapäevani. Enamik rahvast ehk siis 94% on luteri usku, 2%on katoliiklasi, 1% on nelipühalisi ja 3% on muud usku. MERESÕDALASED : Aastail 8001050 võimutsesid Euuroopa meredel Skandinaavia meresõitjad viikingid . Mereteed olid selle sõdalasrahva kontrolli all . Oma suurte puitlaevadega ( drakkar'itega ), jõudsid nad Vahemerele , araabia maadesse ja isegi tänapäeva Kanada rannikule . Viikingid asutasid Islandi ja Gröönimaa ning rajasid oma võimsad riigid Venemaal ,
Rohkem kui aasta hiljem andis Newton välja "Philosophiae naturalis principia mathematica", või nagu seda laiemalt teatakse: "Principia". Seda tuntakse kui suurimat teaduslikku raamatut, mis eales kirjutatud. 5 6. veebruaril 1685 sai Suurbritannia kuningaks James II. Võimule tulles oli tal nii anglikaanide kui katoliiklaste toetus. Hiljem umbusaldas ta protestante ning märas ainult katoliiklasi kohtunikeks ja riigiametnikeks. Iga kord kui Oxfordis või Cambridges koht vabanes, määras ta sinna rooma katoliiklase. Newton oli protestant ning nägi selles agressiooni Cambridge vastu. Pärast James II pagemist Prantsusmaale valiti Newton ühena kahest liikmest Parlamenti 15. jaanuar 1689. Newton oli oma kuulsuse tipul-ülikooli liider ning maailma üks suurimaid matemaatikuid. Seoses parlamenti valimisega resideerus ta peamiselt Londonis ning hakkas linnaelu vastu senisest
Waterloo lahinguväli · 18. juunil 1815 sai Napoleon siin hävitavalt lüüa · Lõviküngas · Külastuskeskus SVEITSI KONFÖDERATSIOON Sveitsis välditakse ühe keele eelistamist teisele · Helveetsia · Schweiz sks · Suisse pr · Svizzera it · Switzerland ing · Helvetia lad Üldandmed · pindala 41 285 km2 · elanike arv 7, 996 miljonit · riigikord: föderatiivne vabariik · haldusjaotus 26 kantonit · religioon 41,8% katoliiklasi, 35,3% protestante · president valitakse 1 aastaks Liidunõukogu liikmete seas · suurima välismaalaste osatähtsusega riike Euroopas · 79,5% sveitslasi, 20,5% välismaalasi · 4 põlisrahvast: · 63,7% räägib saksa keelt · 20,7% prantsuse keelt · 6,5% itaalia keelt (Ticinos) · 0,5% retroromaani keelt Majandus · majanduse juhtiv haru on pangandus · tegutseb 342 krediidiasutust · suurimad pangad: Union Bank of Switzerland, Credit Suisse
Rahvastiku tihedus: 91,3 in/km² Riigikord: presidentaalne vabariik President: Traian Bsescu Administratiivjaotus: 41 maakonda ja pealinn Pindala (km²): 237 500 Naaberriigid: Ukraina, Moldova, Ungari, Serbia, Bulgaaria Iseseisvus: 9. mai 1877 Riigihümn: Deþteapt-te, române! ("'Ärka, rumeenlane!'") autoriteks A.Pann ja A. Mureþanu Keel: rumeenia, ungari ja saksa keel ; räägitakse ka inglise,itaalia ja prantsuse keelt. Religioon: õigeusk 87%, protestante 7%, katoliiklasi 5%, muud 1% Rahaühik: uus leu Valuuta lühend: RON (Valuutakurss: 1 RON = 4,67361 EEK (01.10.2007) Rumeenia "sloganiks" on «Simply surprising». Euroopa Liidu liige: alates 01.01.2007 , NATO liige alates 29.03.2004. Suuremad linnad on Bukarest, Iaþi, Constana, Timiþoara, Galai, Cluj-Napoca, Craiova ja Braþov. Eesti saatkonda Rumeenias pole. Nimi,kool,klass LOODUS Rumeenia piirkonniti väga erinev, kuid jaguneb peaaegu võrdsetes osades künklikuks, mägiseks ja tasandikuliseks alaks
a. vallutasid natsid Francisco Franco juhtimisel Madridi Osapooled : · Natsionaalsotsialistid, kes olid juhitud Francisco Franco käe läbi ja ka teised parempoolsed parteid, välisriikidest Itaalia ja Portugal.(falangistid) · Vabariiklased koos teiste vasakpoolsete parteidega, välisriikidest NSVL, töölised, talupojad, Baskimaa, Kataloonia Põhjused : · Demokraatia ei olnud jõudnud välja kujuneda, oli alles kujunemisjärgus · Anarhistid tapsid katoliiklasi ning toimus anarhistide julm liikumine · Surve Kataloonia ja Baskimaa poolt moodustasid sõjaväelisi relvastatud rühmitusi. · Nelja kindrali vandenõu, kes planeerisid riigipööret, aga panid hoopis vastased mässama, alguses provintsides, hiljem terve maa, nende keskuseks oli Maroko. · Kindralite riigipöörde ebaõnnestumine vasakpoolsete erakondade vastupanu leidis laialdast toetust Käik:
annaabi.ee 
