aineid. Taimed omastavad mineraale lahustunult. Väetatud muld suudab paremini vett ära kasutada. Milliseid 1. vee reziim. 2. lahuse reaktsioon (enamik kultuurtaimi eelistab neutraalset või nõrgalt happelist keskkonda pHKCl 5,6...7,2. 3. Mulla lahuse kontsentratsioon. Optimaalne 0,1-0.5%. Taimed on erineva tundlikkusega, liblikõielised on kõige tundlikumad; eriti oluline katmikkultuuridel. 4. Tasakaalustatud toitelahus. Peab sisaldama optimaalses vahekorras kõiki taimedele vajalikke toiteelemente sobivas vahekorras. Nt. happeline muld, kus H ja Al kontsentratsioon kõrge mittetasakaalustatud. 5. Valgus (nitraatlämmastiku omastamiseks kulub rohkem valgust kui ammooniumlämmastiku omastamiseks; koduaed). 6. Soojus kõige optimaalsem tamperatuur taimede kasvamiseks on 20-28 C. Mõjutab
mullas ei seota ja see leostub, kaalium aga jääb mulda. 2) Kaalisool. Kasutatakse vähe. Välimus on sama, mis kristallilisel kaaliumkloriidil, kuid sisaldab lisaks veel toorsoola tükke, mis vähendavad hügroskoopsust. 3) Kaalimagneesium. Sobib kasutamiseks magneesiumivaestel muldadel. 4) Kaaliumsulfaat (K2SO4). Vees väga hästi lahustuv väga hinnaline väetis. Sobib kõigi, eriti aga kloori mittetaluvate kultuuride väetamiseks. Kasutatakse katmikkultuuridel. Toodetakse sulfaatsetest maasooladest või pannakse reageerima KCl ja väävelhape. KOMPLEKSVÄETISED 15 II VÄETISED Võrreldes lihtväetistega, on kompleksväetiste eeliseks see, et nad sisaldavad mitut taimetoiteelementi, st kõik toiteelemendid on ühes graanulis koos. Ühe korraga antakse kõik vajalikud ained, st. ka töö saab olla palju efektiivsem.