min RCD vool 10 mA max RCD vool 1000 mA mõõtepiirkonnad 30,100,300,500 mA RCD mõõteviisid 1/2I, I, 5I Töö analüüs Töö käigus tutvusime rikkevoolukaitse lülitiga ja selle tööpõhimõttega. Saime aimu selle ohtlikusest ja vaatasime rikkevoolu mõõtmist rikkevoolu testri abil. Saime teada, miks on vajalik kasutada rikkevoolukaitset. Avariiline elektriseade Boileri küttekeha oli kaetud katlakiviga, mis rikkus ära vett pidava tihendi, läbi mille sattus boileris olnud vesi boileri tööd kontrollivale elektroonikale, tekitades lühise. Selle tõttu, et rikkevoolu kaitset ei kasutatud, põlesid ära ka suur osa juhtmetest. Rikkevoolu ohtlikkus Rikkevool on ohtlik inimestele, loomadele ja varale. Tugev rikkevool põhjustab elusorganismides tugevaid lihaste kokkutõmbeid mis võivad ka luid purustada. Rikkevool võib viia südame rütmist välja või selle koguni peatada.
Eelduseks on piisava hulga usaldusväärsete statistiliste andmete olemasolu. 4. Loetlege tõrgete põhjusi ja tooge põhjuste juurde selgitavaid näiteid! Tõrgete põhjuseid: Istude muutmine Detailide omavahelise asendi muutumine Ühenduskohtade jäikuse kadumine Koostöötavate pindade omavahelise kontakti muutumine Detailide deformeerumine Elastsuskadu Nõetumine ja kattumine katlakiviga õhtul maja ette pargitud auto hommikul enam kuidagi käima minna. Starter suudab mootorit vaevu-vaevu ringi ajada, kuigi eelmisel õhtul tundus akuga kõik korras olevat. Põhjus : Kütuse põlemisel mootori silindrites tekib muu hulgas ka päris palju veeauru, mis paisatakse koos heitgaasidega läbi summuti atmosfääri. Külmal talvel lühikesi sõite tehes ei jõua summuti aga pahatihti täies pikkuses üles soojeneda. Nii hakkab veeaur summuti
Eelduseks on piisava hulga usaldusväärsete statistiliste andmete olemasolu. 4. Loetlege tõrgete põhjusi ja tooge põhjuste juurde selgitavaid näiteid! Tõrgete põhjuseid: Istude muutmine Detailide omavahelise asendi muutumine Ühenduskohtade jäikuse kadumine Koostöötavate pindade omavahelise kontakti muutumine Detailide deformeerumine Elastsuskadu Nõetumine ja kattumine katlakiviga õhtul maja ette pargitud auto hommikul enam kuidagi käima minna. Starter suudab mootorit vaevu-vaevu ringi ajada, kuigi eelmisel õhtul tundus akuga kõik korras olevat. Põhjus : Kütuse põlemisel mootori silindrites tekib muu hulgas ka päris palju veeauru, mis paisatakse koos heitgaasidega läbi summuti atmosfääri. Külmal talvel lühikesi sõite tehes ei jõua summuti aga pahatihti täies pikkuses üles soojeneda. Nii hakkab veeaur summuti
Kaalun katlakivi ja lisan ettevaatlikult happelahusesse, happe lahustumine on eksotermiline, lahus kuumeneb. Hüpotees: Happelahusesse lisatud katlakivi (CaCO lahustub täielikult. Katse tulemus: Katlakivi ei lagunenud täielikult, kuna katlakivis oli osa ka kergemaid karbonaate siis võtsin CaCO ilmselt ülehulgas. Jääk oli tingitud mol suhtest. Kaalusin puhta filterpaberi keskmise massi, 0.8752g kaalun oma filterpaberi koos katlakiviga, 3.23g arvutan allesjäänud sademe 3.23-0.8725= 2.3575g Arvutan palju oleksin pidanud võtma hapet ülehulka, et katlakivi oleks täielikult lahustunud. MgCO + 2HCl MgCl +H O +CO Keemia praktikum I Et katlakivi oleks täielikult lahustunud, oleksin pidanud võtma happelahust 1,043 g võrra ülehulka. Võrdlemine teistega : H3PO4 Katlakivi oli reaktsiooni lõppedes umbes sama kogus alles jäänud, katlakivi tükkide
ettenähtud otstarbeks. Kehtib reegel, et mida keerulisem on seade, seda ebatöökind- lam ta on (esineb rohkem rikkeid). Rusikareegliks on ruut- sõltuvus: 2x keerulisem = 4x halvema töökindlusega. Tõrgete põhjused Istude muutumine Detailide omavahelise asendi muutumine Ühenduskohtade jäikuse kadumine Koostöötavate pindade omavahelise kontakti muutumine Detailide deformeerumine Elastsuskadu Nõetumine ja kattumine katlakiviga Materjali väsimine Ist Istu muutumist iseloomustab liikuvates ühendustes lõtku suurenemine Liikumatutes aga pingu vähenemine kuni lõtku tekkimiseni Detailide..... Omavahelise asendi muutmisega kaasneb samatelgsuse, rööpsuse, ristseisu või telgede vahekauguse muutumine, mille tulemusena tekkivad lisajõud ja pinged põhjustava detailide vigastusi ja purunemisi Jäikuse... Kadumist iseloomustab kinnituste nõrgenemine
Hõbesõrmust leotati kaks tundi Coca-Cola sees ning loputati hiljem tavalise veega. Tulemusena säras sõrmus oluliselt rohkem. 6. katse: Coca-Cola aitab roostest vabaneda. Coca-Cola sisse pandi roostes nael ning oodati kolm tundi. Tulemust olevat keeruline hinnata, sest jook võttis lahti mustuse ja lahtise rooste, kuid roosteplekkidele endale ei mõjunud. 7. katse: Coca-Colast on abi kraanikausi ja vanni puhastamisel. Eriti aitab ta katlakivi vastu. Valati Coca-Colat kraanikaussi ja vanni katlakiviga kaetud õnarusse. Vedelikul lasti terve öö mõjuda ja loputati hommikul. Katlakivi ei eemaldunud küll loputamise, aga juba kerge hõõrumise abil. [6] Kokkuvõtteks oli ära toodud, et Coca-Colat ei ole tulus osta puhastamise eesmärgil ning et katsed olid toodud näiteks neile, kel näiteks peost Cocat üle jääb ja joogile muud kasutust ei leia. [6] 2. Katsed 2.1 Katse 1 Katsevahendid: 0,5-liitrine Coca-Cola Light, väike tass, piimahammas.
raud(III)soolade reageerimisel leeliste lahusega tekib raudoksiidhüdroksiid: FeCl3+3NaOH=3NaCl+FeOOH+H2O 5. FeCO3 See on sidekriit ehk rauapagu. Ta on kollakasvalge või hallika värvusega. Murdepinnast muutub pruuniks. Tema molekulmass on 116. Tema tihedus 3.96g/cm3 ning kõvadus 3,5. 6. Fe(HCO3)2 Raudvesinikkarbonaat tekib looduslikesse vetesse süsihappegaasi toimel. See sool on vees lahustuv. Vee keetmisel moodustub sellest Fe 2O3 , mis sadestub koos katlakiviga ja põhjustab katlakivi pruunikat värvust. 4Fe(HCO3)2+O2=2Fe2O3+8CO2+4H2O 7. FeS2 Püriiti rauamaagina ei kasutata, halvendab rauasulami omadusi, seda kasutatakse väävelhappe tootmisel. 8. FeSO4 Esineb soolana FeSO4*7H2O , mida nimetatakse raudvitrioliks ja kasutatakse taimekaitsevahendina, puidu konserveerimisvahendina ja mineraalvärvide valmistamisel. 9. FeCl 3 Raud(III)kloriid on pruunika värvusega väga hügroskoopne (vettsiduv) aine, kõige levinud raud(III)ühend.
18 sama aasta sügisel liideti Tamsalu katlamaja katlasüsteemiga suurevõimsuseline hakkepuidukatel BIO 2,5 MW. 2006. aastal lammutati ka teine ümberehitatud veesoojenduskatel. Põhjusteks oli põhukatla K-850 ja Sääse katlamajast toodud põlevkiviõlikatla K-110 paigaldamine Tamsalu katlamajja.50 3.2. NASA TEHNOLOOGIA PAIGALDAMINE 1998. AASTAL Septembri alguses, 1998. aastal paigaldati katlakiviga võitlemiseks Tamsalu katlamajja NASA (USA kosmoseuuringute organisatsioon) tehnoloogial põhinev seadeldis. Varem kasutati Tamsalu katlamajas vee pehmendamiseks ja katlakiviks vabanemiseks keemilist menetlust, seadeldise paigaldamise tagajärjena oli võimalik hakata kasutama spetsiaalset elektromagnetilist välja. Ühtlasi sai Tamsalu katlamajast esimene sellisel tehnoloogial töötav katlamaja Eestis.51 Seade kannab nime Scale blaster ning tekitab oma töö käigus elektromagnetvälja, mis
Katlakivikiht on sageli valkjas kollakas, aga ka pruunikas või hoopis hall. Katlakivi peamine koostisosa on CaCO3, ent pruuni värvusega katlakivi kiht sisaldab ka raud(III)oksiidi - Fe2O3. Katlakivikiht rikub kuumutus- ja keetmisnõusid, halvendades nende soojusjuhtivust. Eriti kahjulikult mõjub see suurtele kateldele ja veeboileritele, kuna see põhjustab nendeülekuumenemist ja energiakulu suurenemist. Veetorustikes võib rohke katlakivikiht tekitada ohtlikke ummistusi. Katlakiviga kaetud küttekeha ja toru sisepind Mittekarbonaatset ehk jäävat karedust põhjustavad teised magneesiumi ja kaltsiumi vees lahustuvad soolad, nagu näiteks kloriidid, sulfaadid jm. Niisugune karedus ei kao vee kuumutamisel ega keetmisel. 2.7.2 Vee pehmendamine Vees esinevate karedust põhjustavate kaltsium- ja magneesiumioonide sisalduse vähenamist vees nimetatakse vee pehmendamiseks. Mööduvat karedust saab kõrvaldada vee pikemaajalisel keetmisel. Nii mööduvat kui ka
2. Õlijahuti on pragunend 3. Pihusti pihustusnurk liiga suur ja osa kütusest sattub silindrihülsi seinale Jahutussüsteemi rikked. Jahutusvee temperatuur liiga kõrge Põhjused: 1. Mereveesüsteemis kingston umbes 2. Jahutid umbes 3. Merevee või magevee pumbad katki 4. Termostaat rikkis 5. Pumba imipoolde sattub õhku 6. Paisupaagis veetase liiga madal 7. Imitorul on ventiil kinni või osaliselt kinni 8. Survetoru ummistunud 9. Jahutussüsteem täitunud katlakiviga 10. Jahutussüsteemi pumpade klapid ebatihedad Gaasivahetus süsteemi rikked Kõrged väljalaske gaaside temperatuurid Põhjused: 1, Kütuse kõrgsurvepump rikkis 2. Masin üle koormatud 3. Vesi ja õli kütuses ÜLDINE RIKETE KÕRVALDAMISE KORD: 1. Kõik rikked tuleb peale avastamist kõrvaldada koheselt 2. Kui rike nõuab mootori seiskamist, kuid olukord ei luba,siis tuleb rakendada kõiki abinõusid, et vältida mootori kahjustamist. 3
annaabi.ee 
