Prantsusmaale. 1348. aastaks oli katku surnud juba miljoneid inimesi - umbes kolmandik Euroopa elanikkonnast. Must surm tekitas kabuhirmu. Inimesed vältisid üksteist kartes katku nakatuda. Paljud linnaelanikud põgenesid maale, levitades haigust ka seal. Et põlluharijaid jäi vähemaks, tekkis toidupuudus. Kuna katk tappis ka palju inimesi maakohtades, jäi palju külasid inimtühjadeks. Muhkkatk oli haigus, mis levis maailmas kuni 18. sajandini. Seda levitasid katku nakatunud rotid. Kohutav katkupuhang levis 14. sajandil kiiresti linnast linna, kus kõige ebatervislikumad kohad tol ajal olid prahi ja jäätmetega reostatud tänavad. Kokku tappis katk Euroopas üle 50 miljoni inimese ja Aasias veelgi rohkem.
ajavahemikus 1990-2030 suureneb see 3,6 miljardi inimese võrra ehk umbes 90 miljonit aastas. Maailma ravastiku kasv v Arenenudriikides on eriti poplaarne suremse landus ja sündimuse tõus. v Suremuse languse põhjused on omakorda inimeste toitumistingimuste paranemine, samuti tervishoiu ja arstiteaduse areng. v Need tingimused on aidanud vähendada surmavate tagajärdedega haiguste leviku. v Aastatel 1347-1350 oli Euroopas möllanud katkupuhang, mis hävitas kogu selle maailmajao rahvastikust umbes ühe neljandiku. Tööstusmaades on nakkushaigused praeguseks kontrolli all, kuid arengmaades on srmus suur just väikelaste seas. Maailma ravastiku kasv v 1900. aastal elas linnades 14% rahvastikust. v 1991. aastal juba 45% v Ennustatakse, et 2020. aastaks elab linnades 2/3 maailma rahvastikust. v Tööstusmaades on linnarahvastiku osatähtsus 73%, arengumaades 37%.
Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. Ka näiteks Prantsusmaal toimusid muutused, kui revolutsiooni tõttu muutus riik poolriikide mosaiigi kogumist üheks riigiks. Erinevused Lääne-Euroopa ja Eesti vahel olid haigustepuhangutes. Aastatel 543.-664. oli Lääne-Euroopas umbes 10 katkupuhangut, mille tulemusena vähenes ohtralt ka rahvaarv. Katku puhangud Eestis olid aga peale keskaja lõppu. Esimene katkupuhang Eestis oli 1571. aastal Tallinnas. Levisid ka muud haigused nagu silmahaigus, tuberkuloos ja pidalitõbi ning levinumad ravivõtted olid klistiir, aadrialaskmine või siis palvetamine ning metsa põgenemine. Statistikat haiguste mõjust Eesti ja Lääne-Euroopas küll ei teata, aga arvan, et kuna Eesti oli alalt väiksem ja kordades oli ka vähem rahvast võrreldes Lääne-Euroopaga, siis Eesti kannatas
Firenze rajasid 59.aastal e.m.a roomlased ja nimetasid selle jumalanna Flora järgi Florentiaks. Linna arengule aitas kaasa Arno jõel kulgev kaubandus. 8.sajandil oli linn Karl Suure valitsuse all. 10-11.sajandil kujunes Firenzest oluline käsitöökeskus .1115.aastal moodustati linnas vaba kommuun. 13.sajandil oli Firenzest saanud oluline kaubanduslinn . Arenes pangandus. Käibele tuli Firenze kuldraha floriin. 14.sajandil aeglustas linna arengut kahe panga pankrot ja katkupuhang. 15. sajandil tulid linnas võimule Medicid, kes kujundasid Firenzest Euroopa majandus-, kunsti- ja kultuurikeskuse. 18.sajandist kuni Itaalia ühendamiseni oli Firenze Habsburgide valitsuse all. 1865-1871. aastani oli Firenze Itaalia kuningriigi pealinn. Firenze tänapäeval Tänapäeval on Firenze maailma suurimaid turismimagneteid. Arhitektuuri, ajaloo ja kunsti hulga poolest ei leidu temaga samaväärset mitte kuskil mujal. Reisijuhid jagavad linnasüdame
· ravi on aint preparaatidega ja kirurgiline ravi Gonorröa · levib suguliselt · valulik urineerimine, halvalõhnaline voolus, kõhuvalu · ennetab kondoom Süüfilis · levib suguliselt · haigusnähtudeks on haavandid suguelunditel ja suus jms · ennetab kondom katk: peiteaeg 2-6 päeva kõrge palavik peavalu, külmavärinad, liigese valu, väsimus, nõrkus, valusad paistes lümfisõlmed teadaolevalt viimane suurem katkupuhang oli kongos, kus 2005 veebruaris suri kopsukatku 61 inimest. Malaaria Malaaria plasmoodium ei ole bakter, vaid põhjustatud algloomast.
3. Ajalugu. Tänapäev. Mitmed katkupandeemiad on inimkonna ajalugu otsustavalt mõjutanud. · Esimene suur katkuepideemia oli egiptuses, süürias, väike-aasias ja euroopas 6. sajandil. · 1347-50 euroopas must surm, mis tappis umbes kolmandiku euroopa elanikest. · Üks suurematest taudidest algas hongkongist ja levis üle hiina, india ja jaapani 1894 - 1900. aastatel. · Teadaolevalt viimane suurem katkupuhang oli Kongo DV-s, kus 2005. aastal suri kopsukatku 61 inimest. · Eestis vähemalt 6 lainet kuni 18. sajandini. 1710-1712 oli suurim, mis nõudis ¾ mandri- eesti rahvast. · Tänapäeval on katku levik kontrolli all ning Euroopa närilised katkubaktereid ei levita, kuid mujal maailmas registreeritakse igal aastal 1000-3000 katku haigestumise juhtu. USAs on aastas 10-20 haigestunut. 4
maakohtades, jäi palju külasid inimtühjadeks. Inimesed püüdsid teha kõik, mis vähegi võimalik, et peatada katku. Mõned piitsutasid ennast, et näidata jumalale, kui õnnetud nad nii ebaõiglase kohtlemise pärast on. Uksele maalitud punane rist tähendas, et majas on katk. Kurjategijad ja vabatahtlikud laadisid surnukehad vankritele ja matsid suurtesse ühishaudadesse. Muhkkatk oli haigus, mis levis maailmas kuni 18. sajandini. Seda levitasid katku nakatunud rotid. Kohutav katkupuhang levis 14. sajandil kiiresti linnast linna, kus kõige ebatervislikumad kohad tol ajal olid prahi ja jäätmetega reostatud tänavad. Kokku tappis katk Euroopas üle 50 miljoni inimese ja Aasias veelgi rohkem.Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku võivad nakatuda ka jänesed, oravad, kassid ja koerad. Läbi sajandite on katku tagajärjel surnud enam kui 200 miljonit inimest ning see on
hinnatakse umbes neljale miljonile inimesele, alates sealt on hakanud see kasvama ja järjest kiiremas tempos. Esimese tõuke andis põlluharimine, mis tõi kaasa inimeste paikseks jäämise ja mis omakorda soodustad elutingimuste paranemist. Järjest arenema hakanud meditsiin ja arstiteadus lõid võimaluse ravida haigusi ja nakkuseid, mis olid peamisteks rahvaarvu kasvu pidurdajateks kuni 20-nda sajandini. Levisid suured haiguspuhangud, millest tuntuim oli ,,Musta surma" katkupuhang. Need kordusid sajandite jooksul mitu korda ja kestsid aastaid. Tänapäevaks on haiguspuhangud arenenud riikides kontrolli all, aga endiselt probleemiks arengumaades. Esimese miljardini jõuti 19-nda sajandi alguseks. Võib öelda, et sealt alates hakkas rahvaarv massiivse kiirusega kasvama. Umbes sada aastat peale esimest miljardit jõudis inimkond teise miljardini. See toimus Esimese maailmasõja järgsel majanduskasvu
Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võitsid - 1210.a. Võnnu piiramine ja Ümera lahing. On ka ainuke lahing sõjas, mille eestlased üksinda võidavad 1212.a. kolme maakonna ühisrünnak Riiale(Sakala, Ugandi ja Saaremaa), eesmärgiga saksa vallutajad Liivimaalt üldse minema ajada. Hästi ettevalmistatud sõjakäik ebaõnnestub ja toob kaasa paljude Eesti võitlejate hukkumise Riia juures. 1212-1215.a. vaherahu. põhjuseks - katk. (esimene katkupuhang Eesti alal) 1216.a. Sakslaste pidevate rüüsteretkede tulemusena Sakala ja Ugandi maakonnad alistuvad esimeste maakondadena. 1217.a. varakevadel ordu suurim lüüasaamine Otepää juures kus kaotatakse Eesti-Novgorodi ühisvägedele. 1217.a. Madisepäeva lahing Vabadusvõitluse suurim lahing. (esmakordselt kogu Eesti elanikkond võitleb vallutajate vastu) Ordu võidab. 1219.a.liitusid ristisõjaga taanlased, kes vallutasid Tallinna ja Põhja-Eesti. 1220.a
Sellest ajast on pärit üks väga haruldastest viidetest Josquini isiksusele. Ferraras kirjutas Josquin mõned oma kõige kuulsamatest teostest, muu hulgas karmi ja askeetliku, Girolamo Savonarolast mõjutatud "Miserere", mis sai üheks levinumaks 16. sajandi motetiks; täielikult vastanduva "Virgo salutiferi"; ja ilmselt ka "Missa Hercules Dux Ferrariae", mille cantus firmus on tuletatud tähtedest hertsogi nimes (soggetto cavato tehnika). Ta ei jäänud Ferrarasse kauaks. Katkupuhang 1503. aasta suvel 6 sundis hertsogi ja tema perekonna tõve eest põgenema. Josquin lahkus arvatavasti samuti katku eest põgenedes järgmise aasta aprillis. 1.6 Condé-sur-l'Escaut Ferrarast suundus Josquin otse Condé-sur-l'Escaut'sse (tema võimalik sünnikoht, tänapäeva Belgia ja Prantsusmaa piiri ääres, Lillest kagus), kus temast sai 3. mail 1504 Notre-Dame'i kiriku juhataja. Seal töötas ta kogu oma ülejäänud elu.
taandumisena Läänemere lõuna- ja keskosast. 18. saj. vähenes viljaikaldustest põhjustatud suremus. Oma osa oli ka üha laiemalt levival kartulikasvatusel. Euroopa viimased tõsisemad näljaajad langesid 1740.-ndate ja 1770.-ndate aastate algusesse. 1771/72 talvel suri Böömimaal näljahäda tõttu 7% elanikkonnast. Suremus epideemiatesse püsis varauusajal endiselt kõrge. Laastavaimaks nakkushaiguseks oli katk: 1665. aastal suri Londonis katku 100 tuhat inimest. Viimane suurem katkupuhang Lääne-Euroopas möllas aastatel 172021 Marseille's, nõudes ligi 90 tuhat ohvrit. Ida-Euroopat tabas viimane katkulaine 1770.-ndate aastate alguses, puudutades eelkõige Poolat ja Venemaa sisekubermange. Lisaks katkule olid surmatoovateks nakkushaigusteks rõuged, düsenteeria ja tüüfus. Rõugete vastu alustati 18. saj. teisel poolel kaitsepookimisi, mis oluliselt pidurdas selle surmatoovaima nakkushaiguse levikut.
kitas elanike seas paanikat. Biorelva Biorelva kasutamise puhul kerkib ala- arengu ajaloost saab lugeda lisast 10.1. ti küsimus, kas ei ole tegemist lihtsalt Biorelva puhul on kõige problemaa- looduslikest teguritest tingitud hai- tilisem kohaletoimetamise viis, sest gestumisega, kuna sümptomid on bakterid ja viirused on tundlikud tem- samad. Näiteks kui Afganistanis on peratuuri, niiskuse ja valguse muu- katkupuhang, võib see Maailma Ter- tuste suhtes ning võivad välja surra. vishoiuorganisatsiooni andmeil olla Enamikul juhtudel pihustatakse neid looduslik, kuna tegu on katku leviku lennukilt või lisatakse sabotaaziaktina piirkonnaga. Biorelvarünnaku kind- veereservuaari, ventilatsioonisüstee- lakstegemiseks on vaja meditsiinili- mi ja mujale. si vaatlusi, erinevate kahtluste korral
annaabi.ee 
