laulatuse kohta. Seda saab teha umbkaudselt:otsustuse aluseks on lauliku vanus, mille põhjal arvestatakse välja sünniaasta, millest omakorda tuletatakse eeldatav mehelemineku aeg. Sealt edasi saab otsida andmeid lauliku või tema mehe vanemate, vanavanemate jne. kohta. Teadmised minevikus toimunud sündmustest, esivanematest ja kodukülast ulatuvad 18.sajandi algusesse. Selline mälu ajapiir on ootuspärane, sest seoses näljahädaga 17.sajandi lõpus ning Põhjasõja ja katkuepideemiaga 18.sajandi alguses toimusid Eesi ala asustuses olulised muutused. Nende sündmuste käigus vähenes Eesti ala elanike arv oluliselt. Regilaulu-uurimused kinnitavad seda,et regilaul on 18.sajandi alguses ületanud piiri, mille lõi viimane demograafiline katastroof ja asustuse järjepidevuse katkemine.Viimistletud vormelid, aja ja koha määratlemise viisid kuuluvad varasemasse perioodi, mis muidugi ei takistanud
Kirik on mitu korda põlenud. Selle välisseinal on kaupmees H.Pawelsile 16. sajandi alguses püstitatud kenotaaf. 123 m tänapäeval. · Niguliste kirikus asub tohutusuur tiibaltar, mille autor on Lübecki meister H.Rode. Tiibaltarid ilmusid gooti ajastul Saksamaal ning nende puhul ümbritsevad altarit tahvelmaalid, mida saab kokku ja lahku lükata. Niguliste kirikus asub ka tahvelmaal, mis kujutab Surmatantsu (see motiiv on seotud katkuepideemiaga) ning mille autor on B.Notke Lübeckist. Kõige kuulsam kunstiteos Eestis. Pühavaimu kirikus oli ka väiksem kappaltar B.Notkelt. Eesti maakirikutes pole suuri kunstiväärtusi. Kõige paremini on säilinud Saaremaa ja Lääne-Eesti väikesed kirikud, millest tuntuimad on Valjala ja Karjala. Muhumaal asuvad 1-löövilised saalkirikud, mis on rajatud 13. sajandi lõpus või 14. sajandi alguses.
ümarskulptuurid siiski seotud seinaga (toetuspunktiks) Uueks nähtuseks ja tahvelmaali taasilmumine 13.sajandil Bütsantsi tahvelmaali eeskujul Laiemalt levivad tahvelmaalid siiski 14.sajandil Suur murrang 14.sajandil - trükikunsti leiutamisega. Kui ilmuvad trükitud raamatud, kaovad käsitsi kirjutatud raamatud ja miniatuurmaalid surevad välja Kujutavat kunsti võib jagada kaheks, murdepunktiks katkuepideemiaga 1348 - 1350 Sellesse epideemiasse surid 30-40% Euroopa tookordsest elanikkonnast Varasem kujutav kunst oli pidulik ja suursugune Pärast epideemiat ilmuvad kunsti traagilised kannatajad (Kristuse kujutamisel - nüüd kohutavalt kõhn, ära piinatud ristilöömisel) Gooti kujutava kunsti teisel perioodil ilmuvad ka surmatantsu teemalised reljeeftööd ja maalid Nende töödega püütakse usklikke lepitada
need ennekõike talurahvas ega etendanud juhtimisel, suunamisel rolli. Kuid lätlaste kõrval elas Kuramaal tähelepanuväärselt palju sakslasi. 18. saj lõpus 400 000-st Kuramaa elanikust sakslasi ligi kümnendik – rohkem kui 35 000, kordades rohkem kui teistel Läti aladel. Kuramaa piirnes otseselt Ida-Preisimaaga ja enamik sakslastest, kes Kuramaale tulid, tulidki sealt. Eriti ulatuslik sakslaste sisseränne toimus pärast Põhjasõda, seoses Põhjasõjaga vallandunud katkuepideemiaga. Kui teistel Läti aladel saksa rahvusest elanikkond moodustas ennekõike kohaliku aadli ja etendas rolli linnakodanike hulgas, siis Kuramaal oli ka maarahva hulgas – vabatalupojad, linnakodanikud, käsitöölised, mõisaametnikud. Mis veel 1709-1710 katkuepideemiasse puutub, siis vahetult pärast seda suurt katku oli sisserändajaid mujaltki. Eestlasi, eriti saarlasi asus, lõunapoolsetele aladele leedu talupoegi, idast ostsid mõisnikud Vene talupoegi
annaabi.ee 
