Eesti Kultuurilugu
mõisnik. Nii toimus piiskoppide ja ordu aladel, kuna Põhja-Eesti Taani alal kuulus see
õigus mitmes koguduses Taani kuningale, aastast 1346 aga Tallinna konsistooriumile.
Katku esinemisest Liivimaal on esimesed teated 15. sajandi algusest, Tartus aastal 1403.
Seda esines ka järgnevail aastail (1418, 1474, 1486), ilmselt idast saabununa (Pihkvas ja
Novgorodis aastal 1352). 16 sajandi algus tõid kaasa nii ikaldusi, kui katkuaastaid. 1504
aasta katk tappis Harju- ja Virumaal üle poole elanikest.
Vana-Liivi maapäevad 1421 aastast hakatakse pidama Vana-Liivimaa üldisi
maapäevi, kus arutatakse ja otsustatakse sise- ja välispoliitilisi küsimusi (määratakse
maksud, võetakse ette samme talupoegade pagemise tõkestamiseks). Maapäevadest
võtavad osa kõrged vaimulikud, ordumeister ja tähtsamad ordukäsknikud, piiskopi-ja
orduvasallide ning Riia, Tallinna ja Tartu esindajad.
annaabi.ee 
