kiirus on määratud pinge ja ahela aktiiv-induktiivtakistustega. Ahela väljalülitamisel vool läbi PL katkeb. Samas ei saa induktiivsust sisaldava koormusahela vool muutuda hetkeliselt nulliks, sest induktiivsuses salvestatud energia ei kao ja see tuleb muundada. Koormusvool lülitub ümber vabavooludioodi ahelasse (kontuur 2) ning induktiivsuse energia muundub koormuse aktiivtakistuses soojuseks. Kui 2. kontuuri vool sumbub nulliks enne kui lüliti PL taas sulgub, tekib ahelas katkevvoolutalitlus. Piir pidev- ja katkevvoolutalitluse vahel sõltub toite- ja koormusahela parameetritest ning lüliti suhtelisest lülituskestusest. 131 Pinget vähendava alalispingemuunduri väljundtunnusjooned sõltuvalt impulsi suhtelisest kestusest q on näidatud joonisel 4.31. Koormusvoolu vähenemisel läheb muundur pidevvoolutalitlusest katkevvoolutalitlusse ning pinge hakkab järsult suurenema. Põhjuseks
U0 = = 0,9Us . Lõpmatu induktiivsusega aktiiv-induktiivkoormuse puhul alaldatud pinge keskväärtus Ud = U0 cos , (3.1) kus U0 = 0,9Us pidevvoolutalitluse korral. Vastav juhtimistunnusjoon on joonisel 3.3, a. Kahe tunnusjoone vahelisel alal tekib katkevvoolutalitlus. Kolmefaasilises sildalaldis (joonis 1.2, e) on tüürnurga vahemikus = 0...30° koormusvool aktiiv-ning induktiivkoormuse puhul pidev. Alaldatud pinge keskväärtus ei sõltu koormuse tüübist ja määratakse valemiga (3.1), kusjuures 94 Ud Ud U0 U0
annaabi.ee 
