TUGEVUSÕPETUS KORDAMISKÜSIMUSED
küllalt suur jääkmoone.
Suurte moonete korral, mis väljuvad kirjeldatud mudelite raamidest, hakkavad mõlemad mudelid
käituma ühesuguselt. Nimelt ka ideaalselt elastoplastne metall kalestub ja tema vastupanu
deformeerimisele suureneb nagu kalestuval elastoplastsel metallilgi. Proovikeha käitumine tõmbel ja
survel hakkab erinema.
Purunemisele vastavat proovikeha keskmist jääkmoonet nimetatakse katkevenivuseks, mida kasutatakse
materjali plastsuse karakteristikuna.
Konstruktsiooni tugevusprobleemide lahendamisel peab tundma materjali mehaanilisi omadusi, mida
iseloomustavad:
a. Elastsuskonstandid E, v, G, mis iseloomustavad materjali käitumist Hooke’i seaduse kehtivuse piires
b. Piirpinged ja deformatsioonid, mis iseloomustavad metrjali käitumist väljaspool Hooke’i seaduse
kehtivuspiire. Nende täpseks määramiseks on tähtis jälgida katsemetoodikat, selleks et saadud
annaabi.ee 
