Geodeesia II Sissejuhatus
Reljeefi kumerate vormide puhul tuleb määrata kalde suund, selleks
kasutatakse horisontaalidele ristsuunas joonistatud langekriipsusid. Mäe või künka puhul
jäävad kaldekriipsud väljapoole horisontaali, aga lohkude puhul sissepoole. Nõlva
kallakust iseloomustaad kaardil naaberhorisontaalide vahelised kaugused. Mida järsem on
nõlv, seda väiksem on alus ehk naaberhorisontaalide vahe. Horisontaalidele kirjutatakse
juurde kõrgusarvud. Numbrid kirjutatakse tõusu suunas ja horisontaali katkestuskohta.
Horisontaalide kõrgusarvud peavad olema lõikevahe kordsed. Reljeefi kujutamisel peab
kogu plaani ulatuses olema kasutatud üks ja sama horisontaalide lõikevahe, kui mõnes
plaani osas on vajadus kujutada reljeefi täpsemini, siis on kasutusel poolhorisontaalid ja
ka veerandhorisontaalid. Plaani täishorisontaalid joonestatakse välja pideva peene
joonega, poolhorisontaalid on 3 mm pikkuste kriipsjoontega (vahe 1 mm)
veerandhorisontaalid on 1,5 mm (vahe 1 mm)