Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"katkestuskohas" - 7 õppematerjali

Füüsika
1
doc

Füüsika

juhi takistusega R ja voolu kestusega t; Kõrvaljõud-mitteelektrilised jõud, mis rakenduvad vooluallikas; Ohmi seadus kogu vooluringi kohta-voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega; Pinget- välistakistusel nim vooluallika klemmipingeks; Tühijooks-vooluallika töö piirolukord, kui seda ei kasutata; Tühipinge- elektromotoorjõud, sest ta võrdub vooluallika tühijooksul katkestuskohas tekkiva pingega; Lühis-kui välistakistus on lähedane nullile; Klemmipinge-pinge vooluallika klemmidel, mida näitab klemmide külge ühendatud voltmeeter. T-1012 d-10-1 G-109 c-10-2 M-106 m-10-3 K-103 -10-6 h-102 n-10-9 da-101 P-10-12 N=I2R -elektromotoorj (V) I=_ r= ­R r-sisetakistus () Rr I N-võimsus(W) A=Nt R-välistakistus N=IU I-pinge(A)

Füüsika → Füüsika
59 allalaadimist
Füüsika stopid
1
docx

Füüsika stopid

Vooluallikaks nim. Seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektirienergiaks. Vooluallikas rakenduvad mitteelektrtilised jõud ehk kõrvaljõud. Elektromotoorjõud (emj.) näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. Emj. On suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama. Elektromotoorjõud on pinge välja lülitatud (tühijooksul) vooluallika klemmidel või avatud vooluringi katkestuskohas. Seetõttu võib elektromotoorjõudu nimetada tühipingeks. Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (Ohmi seadus kogu vooluringi kohta) I = E(epsilon)/R+r. Elektrivoolu gaasis nim. Gaaslahenduseks. Gaaslahenduse põhiliikideks on huum-, kaar-, säde- ja koroonalahendus. Plasmaks nim. Gaasi, milles laengukandjate arv on võrreldav molekulide või aatomite üldarvudega.

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
Peatumine ja parkimine
13
ppt

Peatumine ja parkimine

vastavalt kas D-kategooria ühissõidukite või sõitjate veoks ettenähtud taksode liiklust. "Bussi- või trollipeatuses" võivad peatuda D- kategooria ühissõidukid ning "Taksopeatuses" peatuda ja parkida taksod. 9. Lähemal, kui 15m enne liiklusmärki "Trammipeatus". 10. Kohas,kus sõiduk varjaks fooritulesid või liiklusmärke teiste liiklejate eest. 11. Sõiduteel piiratud nähtavusega kohtades 12. Haljasalal ilma selle omaniku (valdaja) loata. 13.Eraldusribal ja selle katkestuskohas PEATUMINE JA PARKIMNE Peatuda ei tohi: 14. Ristuva sõidutee äärele lähemal kui 5m, kuid mitte kohakuti ristuva kõnniteega. 15. Ristmikul, välja arvatud parkimiseks lubatud kohad. Erandina tohib kolmeharulisel ristmikul peatuda ja parkida ristmikku otse läbival teel umbharu vastasküljel, kui selle tee suunavööndeid keelab ületada liikluskorraldusvahend. NB

Auto → Liiklusõpetus
51 allalaadimist
Elektromagnetväli
23
docx

Elektromagnetväli

ületamiseks, vaid ka laengukandjate liikumapanemiseks juhtmega ühendatud vooluringis, juhul kui see vooluring on olemas. Elektromagnetilist induktsiooni võib vaadelda kui omalaadset ,,lisahõõrdumist" magnetväljas. Kui induktsioonivool viib positiivse ühikulise laengu üks kord läbi tekkiva vooluringi, siis kõrvaljõu poolt selleks tehtavat tööd nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõuks. Ülaltoodu põhjal võib induktsiooni elektromotoorjõudu tõlgendada ka kui pinget, mis tekib katkestuskohas, kui me kasutame elektromagnetilisel induktsioonil põhinevat vooluallikat ja katkestame kuskil vooluringi. Lihtsaimaks selliseks vooluallikaks ongi liikumisel magnetvälja jõujooni lõikav juhtmetükk . Kokkuvõte. Induktsioonivoolu tekkimine. Jõud, mis nihutab juhet magnetväljas, paneb elektromagnetilise induktsiooni teel laengukandjad juhtmes liikuma. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool. Pööriselektriväli

Füüsika → Füüsika
22 allalaadimist
800 ARK i eksamis esinevat küsimust
204
docx

800 ARK'i eksamis esinevat küsimust

Tähistatud bussipeatuse. Ülekäiguraja. 65. Milline on suurim lubatud kiirus painduva ühenduslüliga pukseerimisel? Mis tahes teel liiklusoludele vastav kiirus, kuid mitte üle 50 km/h. Asulavälisel teel liiklusoludele vastav kiirus, kuid mitte üle 70 km/h. Kiirteel liiklusoludele vastav kiirus, kuid mitte üle 90 km/h. 68. Kuhu tohib sõita sõiduautoga? Vasakule. Otse. Paremale. 69. Kus оn parkimine keelatud? Eraldusribal. Eraldusriba katkestuskohas. Eraldusribapoolsel sõidutee äärel, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga näidatud kohad. 71. Te sõidate tihedas udus. Kas tohite sõidutee keskel teekatte märgisjoonel sõita? Ei, kuna see võib põhjustada vastutuleva sõidukiga kokkupõrke. Jah, kuna udutuled on sisse lülitatud. Jah, kuna nii väheneb oht teelt välja sõita. 72. Te tahate lisaks sõiduautos olevatele kaassõitjatele kaasa võtta ka esemeid, mille kinnitate katusele

Auto → Liiklus
765 allalaadimist
Uue LS muudatused liiklusreeglid 31 08 2010
81
pptx

Uue LS muudatused liiklusreeglid 31.08.2010

välja arvatud liikluskorraldusvahendiga näidatud kohas ja viisil Muudatused liiklusreeglite osas Peatamine ja parkimine Sõidukit ei tohi peatada: ülekäigurajal, jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee sõiduteega lõikumise kohal või lähemal kui viis meetrit enne neid kohti, kahesuunalise tee vasakul poolel peatudes aga lähemal kui viis meetrit pärast neid kohti ning jalgrattarajal eraldusribal ja selle katkestuskohas, välja arvatud liikluskorraldusvahen- diga lubatud juhtudel lõikuva sõidutee äärele lähemal kui viis meetrit, kuid mitte kohakuti lõikuva kõnniteega ning jalgratta- ja jalgteega kauba laadimiseks aeglustus- ja kiirendusrajal ning kohas, kus ainult vasak- või tagasipööret võimaldava sõiduraja kõrval on üks sõidurada Muudatused liiklusreeglite osas Peatamine ja parkimine Parkida ei tohi:

Auto → Liiklusõpetus
15 allalaadimist
Biogeograafia
34
docx

Biogeograafia

o Põhja-Ameerikas põhja-lõuna suunas ­ Apatsid, Kaljumäestik · Vööndilised o tsirkumpolaarsed ­ ümber pooluse levinud (nt jääkaru, raudrohi) o pantroopilised ­ troopikas levinud (nt kookospalm · Katkestustega (disjunktsioonid) ­ ühe taksoni esinemine eri piirkondades. Areaalid on erinevate piirkondadega (vahepeal on piirkond, kus seda liiki/taksonit ei leita). o Miks ei ole seda liiki selles katkestuskohas? Tekib mingisugune barjäär ­ mandrite triivimine. o Kauglevi ­ algselt on olnud üks areaal, aga siis on liik leidnud teise koha kus on ka hea elada ja jääb seda asustama (vahepeal on ala, mis pole kõlbulik). o Grupidisjunktsioonid ­ paljude taksonite areaalide ühesugused disjunktsioonid tingituna paleogeograafilistest muutustest:

Geograafia → Geograafia
60 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun