8. Millal kasutatakse vestluses pause? Pausid ja häälitsused „hmm…” ja „ee…” on samuti osaks parakeelest ja edastavad hulga sõnumeid. Kui rääkija on närviline või püüab välja mõelda, mida öelda, suureneb täitesõnade või – häälitsuste kasutus oluliselt. Me kasutame pause ka näitamaks, millal on kaasvestleja kord rääkida, või rõhutamaks seda, mida me äsja ütlesime. 9. Kuidas püüavad inimesed tagada, et nende juttu ei katkestataks? Te võite täheldada, kuidas inimesed, kes ei taha oma juttu katkestada lasta, püüavad vältida pause lausete lõpus. Mõnikord teevad nad seda järgmise väite juurde kiirustades ja mõnikord „täitehäälitsusi” kasutades. 10. Kas distansi suurenedes silmside tugevneb või nõrgeneb? Inimesed, keda paluti vestelda kolme minuti jooksul 3 meetri kauguselt, hoidsid silmsidet kauem kui need, kes vestlesid palju mugavamalt kauguselt, umbes 1,8 meetrit
Näiteks naeratus koos seda saatva ettepoole kallutamisega võib näidata, et ollakse enda öelduga rahul ja öeldule reageeritakse innustunult. · Rõhutamine käeviibe või noogutus võib näiteks tähendada, et soovitakse toonitada mingit konkreetset osa oma sõnumis. · Reguleerimine. Sõnatut käitumist saab rakendada ka vestluse kiirendamiseks või aeglustamiseks, kannatamatuse näitamiseks, märguandmiseks, et teda ei katkestataks, soovi väljendamiseks jutujärg üle võtta jne. Iseloomulikud juhtumid, kui sõnad lähevad mitteverbaalsest eneseväljendusest lahku, võivad olla: · Autonoomsed signaalid- higistamine, punastamine, hääle kähedaks minemine jt, mida pole võimalik kontrollida. · Jala ja pöia signaalid. Kuna inimesed hoiavad kontrolli all rohkem näo ja käed, saab nende jalaliigutustest mõndagi välja lugeda. Näiteks närviline jala kiigutamine, kärsitu või agressiivne